Jarylys óz mıssııasyn jaqsy atqaryp shyqty

245

"Qazaqstan syrtqa esikti aıqara ashqan, azýyn aıǵa bilegen alyp elder qatarpyna enip keledi" - dep, urandatqanda aldymyzǵa jan salmaımyz. "Láppaı taqsyr!" - deıtin momyn halyq oǵan da senip keldi. Ertegimen eldi aldaǵan aldamshy bıliktiń aqyr aıaǵy toz-tozy shyǵyp, sansyraı bastady. Muny bılik te, Elbasy da sezdi. Sezdi de qadamdy qalt buryp, kútpegen sheshim jasady. Osylaısha, Elbasymyz 30 jyl omalyp otyrǵan taǵynan ketkendeı syńaı tanytty...
Halyq áli beıqam kúıde... Óliara uıqydaǵy jurtty Ýkraın halqy selt etkizdi. Anyǵy lap etkizdi. Ár kimniń ishinde tutanyp, byqsyp jatqan shoq otqa aınalǵan kúı keshtik. Eshkimniń buıryǵy, nusqaýynsyz-aq, halyq óre túregeldi. Dál osyndaı serpindegi eldiń ańysyn ańdap jatqan Á.Qosanov el arasynan "men qarapaıym aýyl balasymyn" dep jarqyrap-jaınap shyǵa keldi. Jylt etken úmit janymyzǵa maıdaı jaǵyp, jappaı Qosanovqa daýys berdik. "Sengen qoıym sen bolsańnyń" kebin kıip, ol da saıası ólik bolyp shyqty. Bálkim bıliktiń qysyman ba eken, taban tirep sońyna deıin "bástesýge" shydas bermedi. Sońǵy sátterde "láppaılaǵannyń kókesin" Ámirjan myrza kórsetti. Saılaýǵa baramyz dep sanymyzdy sıpap qaldyq. Áli úmit sónbep edi...
Namysty halyq atoılatyp taǵy sherýge shyqty. Sebebi Zelenskıı sııaqty rýhty sózben, otty kózben qadam basatyn jańa basshyny kútken edi. Demek, kelesi qadam (sherý) Qosanov úshin emes ekeni aıdan anyq. Saly sýǵa ketip ashynǵan halyqty kúshtikqurlymdar arqyly basý ǵana qolynan keldi bizdiń bıliktiń. Kári jas demeı julqylady, urdy-soqty, qınady... Jazyqsyz jurtty tıtyqtatý úshin tym quryǵanda aıyppul arqalatty. Arasynda Rınat Zaıytov ta jalt etti de joq boldy. Meıli, qalaı bolmasyn, qarapaıym halyq úkimetke áljýaz, úrkek halyq emes ekenin dáleldegisi keldi. Amal neshik, rýh bar bılik joq... Áli de sónbegen úmit, ólmegen rýh... Alyp atyraptaǵy rýhy sónbegen arystarymyz - Abylaı, Kenesary, Qabanbaı, Bógenbaılardyń urpaǵy ekenimizdi kórsetkimiz keldi. Memleketke degen ashý qaradaı qysyp, taǵy da bir sherýlerdiń shetin shyǵarýǵa tistenip júrgende, Arystaǵy qoıma "výalıa" dep jaryla qaldy. Sońǵy aqparattar boıynsha jarylystan 2 adam qaza tapty. 89 adam jaraqat alyp, aýrýhanaǵa tústi. Bári jan saýǵalap qashty. Balalar anasynan kóz jazyp, kúıisi ketip, óz uıasynan adasyp qaldy. Beıbit kúnde beı-bereket,toz-tozy shyqty. Dala shańǵa, aspan tútinge tunshyqty...
Óli tynyshtyq... Halyq qoıandaı úrkip, ótken-ketkenge jaltaq-jaltaq etip músápirdiń kúıin keshýde.
Sizdiń she, joǵarydaǵy atalǵan jaǵdaılar túgelimen derlik kezdeısoqtyq dep oılaısyz ba, álde Táńirdiń mańdaıǵa jazǵan "tátti syıy" ma? Jo..joq, kókem! Jel turmasa shóptiń basy qımyldamaıdy. Talaı jyl jarylmaǵan snarıadttar aıaq asty tarsyldap qoıa berdi. Qandaı kúshti ertegi á?... Baıaǵy tarıhı súrleýdiń jalǵasy emes pe degen oı keledi mundaıda. Áıtpese tynysh kúnde "oqtaýsyz jatqan myltyqtyń" biltesin bireý tartpasa, tapa-tal túste oqys oqıǵanyń oryn alatyny qalaı? Tipten bundaı úlken jarylys qolynda quzireti bar "Qudyretti pendeniń" ǵana qolynan keletini beseneden belgili. Úkimet tarapy soǵystyń ne ekenin múldem umytyp qalǵan bizge, "Beıbit kúnniń qadirin bil aǵaıyn!" - degisi kelgen syńaıly. Menińshe dál osy qadam arqyly jarylys óz mıssııasyn jaqsy atqarǵan kórinedi. Jarylys dep júrip, mıtıngtiń "m" degen áripinde umytyp qaldyq. Shynynda, shemen muńyn sherge aınalyp otyrǵanda sherýge shyǵýǵa shaman qaıdan kelsin, qaıran qazaǵym?!
Qazirgi baılyq - halyq. Baılyǵymyz setinemesin! Ne de bolsa, jurtymyz aman, elimiz tynysh bolsyn! Soǵyssyz ómir, beıbit tirlik halyqtyń da basty arman-maqsattarynyń biri. Tipti, kúndelikti tilegi! Endeshe jurt tileýi qabyl bolsyn! Halqym aman bolǵaı!

Aqgúl AIDARBEKOVA
Adyrna ulttyq portaly

Pikirler