Semeıde 1885 jylǵy qundy qujat tanystyryldy

250

Abaıdyń memlekettik qoryq-murajaıy ǵylymı saparymen Tatarstanda bolyp qaıtty. Ǵylymı-zertteý jumysy barysynda N.I.Lobochavskıı atyndaǵy Qazan memlekettik ýnıversıteti kitaphanasynan Abaı Qunanbaevtyń shyǵarmashylyǵy men qoǵamdyq qyzmetine qatysty birqatar basylymdar tabyldy.
Zertteýdegi basty  olja 1885 jyly Qaramola jerindegi sezde qabyldanǵan arab tilindegi "Qarapaıym qazaqtarǵa arnalǵan Kodeks" Birinshi quqyqtyq qujattyń túpnusqasy boldy.
- Osy kezdesýde Abaıdy sezd tóraǵasy etip saılaıdy, - dedi murajaı dırektorynyń orynbasary Meıramgúl Qaırambaeva. – Úsh kún ishinde zańǵa baılanysty maqalalar jazdy. Qujat 1885 jyly mamyrda qabyldanyp, bir jyl ótken soń Qazan qalasyndaǵy Imperator ýnıversıtetiniń baspahanasynda shyǵaryldy.
Mamandardyń aıtýynsha zań qurastyrý kezinde aqyn sol kezdegi adamdardyń ómirin jeńildetý úshin ár túrli jańalyqtardy usynǵan demokrat retinde sóz sóıledi.
Qazaqstan muraǵattary men kitaphanalarynda osy qujattyń túpnusqasy joq. Murajaı qorynda 1959 jyly jasalǵan kırıllıadaǵy mashınkamen basylǵan kóshirme ǵana saqtalǵan. Tabylǵan qujat faksımıldi nusqany basyp shyǵarýǵa jáne osy biregeı zańdy tereńirek zertteýge múmkindik beredi.

Pikirler