Alashqa tirek bolǵan baı Ábdirahman

497

Byltyr jáne aldyńǵy jyly, Alash Ordanyń 100 jyldyq mereıtoıy
ótken kezde, qoǵamymyzda Alash úkimetin qurǵan zııaly qaýym týraly ǵana emes, Alash qozǵalysyna qoldaýyn kórsetken demeýshi meenattar jóninde biraz áńgime aıtyldy, umytyla bara jatqan esimderi ataldy. Sol demeýshilerdiń tizimindegi biri – Semeılik kásipker Júsipuly Ábdirahman.

Alash meenattary týraly derekterdi Sultan Han Aqquly tereń zerttep, bul taqyrypty qoǵam aldynda birneshe ret kóterdi. Alash qozǵalysynyń
is-qımylyna qoldaýyn kórsetken dáýletti adamdar, tabysty kásipkerler týraly kóp málimetti Erlan Sydyqovtyń, Murat Kenemoldınnyń eńbekterinde tabýǵa bolady. Alashtyń baspasóziniń negizin qalaýyna, áskerdi qamtamasyz etýine qarjy bólip, Semeıdegi úıinde Alash úkimetiniń otyrystaryn ótkizýine múmkinshilik bergen Qarajan Úkibaevtyń taǵdyry týraly qundy qujattaryn muraǵattardyń túbinen qazyp tapqan, kitabynda jarııalaǵan Bolatbek Násenovtyń eńbegi zor. Teri, bylǵary, et ónimdeý salasynda «naryqtyń patshasy» bolyp sanalǵan kásipker Qarajannyń ómiri
áli zertteýshileriniń ushqyr qalamyn kútip otyr.
Kelesi jyly Alashtyń demeýshisi Muhamethan Seıitqulovtyń 150 jyldyǵy
toılanady. Bul kisiniń úıi de Qarajannyń úıindeı Ertistiń sol jaǵynda ornalasqan. Muhamethannyń úıi de talaı Alash zııalylaryn kórgen. Seıitquldyń Muhamethany da Alash úkimetiniń janashyr demeýshileriniń biri edi. Sol kezde qazaqsha Alash qala, oryssha Zarechnaıa sloboda dep atalatyn jerinde, qazirgi Jańa Semeıdiń Muhtar Áýezov kóshesinen Ertiske qaraı tómen túsetin jaqta Alash úkimetiniń keńseleri, ǵımarattary kásipker-saýdagerleriniń úılerinde ornalasqan. Qazirgi tańda, ókinishke oraı, Tinibaı meshitiniń janynda turǵan Muhamethannyń úıi de, qasyndaǵy saýdager Aleksandr Erykalovtyń, Qarajan Úkibaevtiń, Ábdirahman Júsipovtiń úıleri de joq. Qańqalary da qalmaǵan, turatyn orny ǵana bar. Semeıdegi Alashtan qalǵan jalǵyz mura – Ertistiń oń jaǵynda ortalyq, Tatkraı jaqta
turatyn Ánııar Moldabaevtyń úıi, Alash arystarynyń murajaıynyń ǵımaraty. Al, Jańa Semeıdegi Alash úkimetiniń jalǵyz kýágeri – Tinibaı meshiti. Sol meshittiń mańaıynda boı kótergen Muhamethannyń, Qarajannyń,
Ábdirahmannyń úıleri – Alashtyń Ordasynyń júregi edi, al bul úılerdiń ıeleri bolsa, sol zamannyń kásipkerleri, saýdagerleri, meenattary – Alashqa jan ashıtyn tirekteri edi.
Ábdirahmannyń úıinde Alashtyń tili, kózi, qulaǵy bolyp sanalǵan «Saryarqa» gazetiniń, «Abaı» jýrnalynyń basyp shyǵaratyn «Járdem» baspahanasy ornalasqan (gazet-jýrnaldyń demeýshisi, Semeıde baspahana jáne baspasózine zor úlesin qosqan azamat Qarajan edi). Oǵan qosa, Muhamethannyń, Qarajannyń, Erykalovtyń úılerindegindeı Alash úkimetiniń memlekettik mańyzy bar máseleleri talqylanatyn otyrystary
ótti. Ábdirahmannyń úıi eki qabatty, on bólmeli, qyzyl kirpishten qalanǵan edi. Onyń meken-jaıy qazirgi Ótepbaev kóshesi, 50-inshi úıne sáıkes edi. Buryn bul kósheniń aty Svobodnaıa edi. «Okean» bazary men Ertis ózeniniń arasynda, jekemenshik úıler sektory men jańa salynǵan toǵyz qabatty úıleriniń ornynda turatyn edi.
Ábdirahman Júsipulynyń arǵy atasy Oljashy batyr edi. Oljashy batyr
Esimhannyń qolbasshysy bolyp, qataǵan qyrǵyny, Esim hanǵa qastańdyq jasap bılikke talasqan Tursyn handy taqtan qulatýy, 1628 jyly Túrkistandy azat etýine, Tashkent alynýyna qatysqan. «Han Tursyndy ant ursyn» degen uranmen Esim handy qoldaǵan top batyr – azamattarynyń (onyń ishinde Shanshar abyz, Shaqshaq batyr, Tobyqty Sary – Áli batyrlary, Marǵasqa men Jıembet jyraý bar) basynda turǵan Oljashy, 17 ǵasyrdaǵy qazaqtyń bas batyrlary Alataý, Qarasaı, Jalańtós bahadúr sııaqty esil erlerdiń qatarynda qazaqtyń has batyry dep atanǵan.
Onyń urpaǵy, Ábdirahmannyń bergi atasy – Kózbergen baqsy. Kózbergen emshi, shıpager, balger, dalanyń dástúrli medıınasynyń jetik meńgergen tulǵa, baqsylardyń sońǵy tuıaǵy edi. Qorqyttan mura bop qalǵan qobyzdy tartqan Kózbergen óz zamanynyń Qoılybaıy edi. Yqylas, Tilep qobyzshylar birinshi kezekte sazgerler bolsa, Kózbergen qobyzshy táýip-dáriger, shıpager, baqsy edi. Gıpnozdyń qudiretin bilip, transqa túsip,
qobyzyn mıstıkalyq aspap retinde kórip, Kózbergen baqsy Shoqan Ýálıhanovtyń jazǵan daladaǵy shamanızm qaldyqtary týraly maqalasynyń keıipkerindeı edi. Arǵyqazaq, kók túrik atalardan qalǵan táńirshil, baqsylyq
rásimderiniń elementterin emdeý, dástúrli medıınanyń maqsatynda paıdalanǵan Kózbergen Babyr Baıqonaq, Qurmanbaı abyz, Qurtqa táýip sııaqty áıgili shıpager edi.
Kózbergenniń nemeresi Júsip qajy bolsa, atadan qalǵan qobyzdyń qylyna jolamaı, baqsylyq táńirshil rásimderin oryndamaı, sharıǵattyń jolymen júrip, Islám dininiń bes paryzyn tolyǵymen oryndap, namaz men orazasyn tastamaǵan, qajylyqqa barǵan taqýaly jan edi. Bir áýlettiń tarıhy qazaq eliniń tarıhymenen sabaqtas, elimizde din men dástúrdiń birge qosylyp qarama qaıshylyqsyz birge júrgendigin, halyqtyń nanym-senimderiniń transformaııasyn anyqtaıdy. Júsip myrza Óndirbaı halfe men Quqnanbaı, Noqa men Botaqan qajynyń jolyn kýyp qajylyqqa barǵan azamat edi.
Allanyń, paıǵambardyń dininiń talaptaryn oryndaǵan Júsip jomart, parasatty, qoly ashyq, aǵaıyn-týys, kórshi-qonaqtarǵa, kedeı-muqtajdarǵa qolynda baryn berýge aıamaıtyn jan edi.
Ábdirahman bolsa jastaıynan óz zamanyna saı kásibimen aınalysa bastady.
Semeıde saýda júrgizip, aýyldan qalaǵa mal ótkizip, ekonomıkalyq hab-oazısy bolyp sanalǵan Semeıdiń tórinde dúken ashyp, kóterme mata satýymen aınalysqan. Sibir men Túrkistan, Reseı men Qytaıdyń arasyndaǵy kerýen joldarynyń qaq ortasynda ornalasqan Semeı qalasy, Uly dalanyń saýda qaqpasy edi. Bul bazardyń tórinde ornyn alǵan Ábdirahman jas kezinen tabysty kásipker ǵana emes, dinge de, ónerge de, jańa zamannyń lebine de, meenattyq is-qımylyna da jaqyn edi. Ábdirahman Júsipuly saýatty adam edi. Kitap oqýyn jaqsy kórip, ózi de óleńderin jazǵan. Qazan qalasynda ǵıbratqa toly birneshe qıssylaryn basyp shyǵarǵan. Baspasózdiń, baspahananyń, oqý-aǵartýdyń mańyzyn, halyq úshin qajettiligin erte túsingen Ábdirahman kitap shyǵarýyna at salysyp, qarajatyn aıamaǵan.
Jıyrma alty jasynda «Oraz molla», keıin «Óndirbaı halfe» qıssylaryn Qazanda basyp shyǵarǵan Ábdirahman dinı úgit-nasıhatyna, qazaq ádebıetine, oqý-aǵartýyna úles qosam degen nıetpen júrgen.
Ákesi Júsip qajy qaıtys bolǵanda: «Qajekem, meniń qorǵanym, kim bolar endi qor malym? Ajalǵa sebep sol bolǵan, ótirik dáriger bir zalym», dep joqtaǵan Ábdirahman sodan beri aýyldan kóri qalada kóp júrgen, aýyldaǵy sharýasyn týysqany Tursynbaıǵa tapsyratyn boldy.
Ol kezde qazaq qarbyzdy kórse de jemese, al lımonnyń túrin kórmeı, dámin
bilmese, Ábdirahman Semeıdegi úıinde lımon qosyp shaı ishetin edi. Dastarqannyń basynda jazǵy kúni árdaıym elden kelgen týys-qonaqtaryn tańqaldyratyn qarbyz turatyn edi. Qarajannyń kúshimen Semeıde telefon júıesi ornatylǵanda, birinshi telefon abonentteriniń arasynda Ábdirahman edi. Symtetikti kórgen týystarynyń biri, naqty aıtqanada Rahymnyń Estekbaıy: «Qapyr-aı, atasyn jynmen, balasyn symmen sóıletken Qudaıdyń qudireti» dep tań qalǵan.
1917 jyly naýryz aıynda Ábdirhman Júsipov Semeı oblysynyń qazaq quryltaıyna qatysqan. Oblys quryltaılardyń artynan Alash týyn kótergen eki jalpyqazaq quryltaı ótti. Aqyn Sábıt Dónentaıuly «Biz báıgege at qosamyz, Alash dep» jazǵandaı, Alash týynyń kóterýine úles qosqan, Alash zııalylarynyń memleket qurý ıdeıalaryn qoldap, qoldaýyn kórsetip, jylýyn jasap, qarajatyn shyǵaryp demeýshi bolǵan baı meenattardyń arasynda Ábdirahman da boldy.
Ábdirahman Qazan tóńkerisinen keıin qaıtys bolyp, Abyralynyń Qaratumsyq qystaǵynda jerlengen. Tárkileý, jer aýdarý, aıdaý, kámpeske, ujymdastyrý, baı menen halyq jaýlaryn qurtý naýqandaryn, asharshylyq náýbetin kórgen joq. Balalary - Ahmadı, Muhamadı Qazaqstandy basqarǵan Goloekınnyń, Semeı oblysyn basqarǵan, keıin NKVD ishki ister halyq komıssary bolǵan Ejovtyń, Abyralynyń aýdandyq GPÝ bas saıası basqarmasynyń komıssary Kaıgorodevtyń qaharyn kórip, temir tordyń ar jaǵynda da jatqan, týǵan aýylynan alys jaqtarǵa kóship ketýge májbúr bolǵan. Ahmadı Ábdirahmanov – Uly Otan soǵysyna baryp, qan maıdannan qaıtqan joq. Muhamadı kóp jyl quǵyn-súrginnen keıin, týǵan jeri Qaınar aýylyna qaıtyp, ujymsharda esepshi bolyp jumys istedi, týǵan jerinde qaıtys bolyp jerlengen. Artynan eki qyz qaldy, jıen-jıensharlary bar.
Ahmadıdyń uly – Tóleý Ábdirahmanov 1943 jyly Taldyqorǵan jaqtaǵy Bórilitóbe degen eldi mekeninde dúnıege kelip, soǵys jyldarynan keıin sheshesimen, qaryndasymen atalarynyń jerine kóship keldi.
Tóleý Ábdirahmanov buryńǵy Semeı oblysy Abyraly aýdanynyń ortalyǵy – Qaınar aýylynda shırek ǵasyr dáriger bolyp adal qyzmet etti. Aq halatty mamandy aýyldyń kári-jasy joǵary dárejeli dáriger dep tanyp, erekshe syılaǵan. Bir de bir aýyldaǵy mereke, mádenı is-shara, teatrlyq qoıylym ónerge jýyq belsendi Tóleý aǵasyz ótken joq. Alashtyń janashyry Ábdirahman baıdyń tuıaǵy Tóleý Ábdirahmanov bıyl kóktemde qaıtys boldy. Urpaqtary Qaınar aýylynda, Shyǵys Qazaqstannyń qalalarynda,
elimizdiń astanasynda turady.
Alash qozǵalysyna qoldaýyn kórsetken demeýshi meenattaryn esimderin umytpaı, Alashtyń ardaqty azamattary retinde tutyp eske alý kerek. Solardyń arasynda Júsipuly Ábdirahmannyń atyn da umytpaý jón.

Asqar Daıyrbek

Pikirler