Qyrǵyzstan prezıdenti Sadyr Japarov barlyq memlekettik qyzmetkerlerge qyrǵyz tilin bilýdi, meńgerýdi mindetteıtin konstıtýııalyq zańǵa qol qoıdy. Al resmı Astana Bishkekten úlgi alyp, 1989 jyly qabyldanǵan memlekettik til týraly zańdy qaıta qaraı ma?
Qyrǵyzstanda prezıdent qol qoıǵan jańa zańǵa sáıkes, qyrǵyz tili budan bylaı "memlekettik organdardyń, jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń, kásiporyndardyń, mekemelerdiń jáne barlyq menshik nysanyndaǵy uıymdardyń qyzmetinde" qoldanylýy tıis. Birlesken, sheteldik uıymdardyń ataýlary endi memlekettik tilge translıteraııamen rásimdelýi tıis.
Teleradıokompanııalar, onyń ishinde jekemenshik kompanııalardyń memlekettik tildegi baǵdarlamalary keminde 60 paıyz bolýy tıis.
Depýtattardy, Ulttyq bank qyzmetkerlerin, áskerı qyzmetshilerdi, sýdıalardy, prokýrorlardy, advokattardy, notarıýstardy, barlyq menshik nysanyndaǵy oqý oryndarynyń qyzmetkerlerin jáne medıınalyq personaldy qosa alǵanda, barlyq memlekettik qyzmetshiler memlekettik tildi meńgerýge jáne ony qyzmettik mindetterin atqarý kezinde paıdalanýǵa tıis.
Sonymen qatar, zań baptarynyń birinde orys tiliniń resmı til retinde qoldanylatyndyǵy jazylǵan.
«LATYN ÁLIPBIIMEN QATAR JÚRÝI KEREK»
Qazaqstan Májilisiniń depýtaty Aıdos Sarym Qyrǵyzstan zańynan úlken jańalyq kórmegenin aıtady. Óıtkeni orys tili resmı til kúıinde qalǵan. Al Qazaqstan bıligi memlekettik qyzmetkerlerdiń qazaq tilin bilýin qyrǵyzdar sekildi mindetteýi múmkin be?
«Qudaı qalasa bizde de mundaı zań qabyldanady. Qazir sonyń alǵysharttary jasalyp jatyr. Mysaly, memlekettik qyzmetshilerdiń til bilýin test arqyly tekserý jumystary júrip jatyr. Zań degenimiz – ıt pen mysyqtyń tóldeıtin kezi sekildi az ýaqytta qabyldanbaıdy ǵoı. Ol pisedi, onyń baǵyttary men qajettiligi zerdelenip, zertteleýi bar. Keıbir zańdar 5 aı nemese 9 aıda qabyldanady. Meniń oıymsha, qazirgi ómirdiń ózi kóptegen nárseni óz ornyna qoıyp jatyr. Mysaly, qazaq tilindegi mektepke baratyn oqýshylardyń úles salmaǵy 70 paıyzdan asty. Til máselesi bıznesti júrgizý men onomastıka týraly zańda basty nazarǵa alynǵan», - deıdi depýtat.
Aıdos Sarym zańdy zań úshin emes, ómirdiń qajettiligi úshin qabyldaý kerek degen senimde.
«Mysaly, prezıdent onomastıkaǵa qatysty zańdy qabyldaý týraly tapsyrma berdi jáne ol memlekettik til týraly zańǵa enip otyr. Sondaı-aq áleýmettik jelini qazaqylandyrý boıynsha «Onlaın platforma jáne onlaın jarnama týraly» zań qabyldandy», - dedi depýtat.
Aıdos Sarymnyń aıtýynsha, memlekettik til týraly zań latyn álipbıimen qatar júrýi kerek. Alaıda sońǵy kezderi kırıllıadan latyn álipbıine kóshý máselesi múlde talqylanbaıtyn boldy.
Depýtattyń degenine sensek, latyn álipbıin qabyldaý toqtaǵan joq. Bul baǵytta úlken jumys júrip jatyr. Qazirgi tańda Til bilimi ınstıtýty qazaq tiliniń ádebı korpýsyn jasaqtap jatyr.
«Meniń oıymsha, memlekettik til týraly zań latyn álipbıimen qatar júrý kerek. Latyn álipbıi pisip jetilgende sony qabyldaıtyn, oǵan lep beretin deńgeıde zań qabyldaný kerek. Sondyqtan «Kórshilerimiz zań qabyldady eken» dep, oıbaılap, bizde dál sondaı qabyldaýymyz kerek pe? Mysaly, bizde Jastar saıasaty degen maǵan unamaıtyn zań bar. Ishinde alyp bara jatqan eshteńe joq. Biraq áıteýir kezinde osy zań qabyldanǵan bolatyn», - deıdi Aıdos Sarym.
Depýtattyń paıymynsha, qazir memlekettik tildiń máselesi durys sheshilip kele jatyr.
«Endi ony qazir memlekettik til týraly zań qabyldadyq dep aıtý úshin ǵana qabyldasaq, taǵy da másele týyndaıdy. Sondyqtan da zańdy ómirdiń shyndyǵyna jaqyndatyp qabyldaǵan jón. Jalpy bizge latyn álipbıimen qatar memlekettik tildiń reformasy da júrýi kerek»,- dedi ol.
«NAZARBAEV KEZINIŃ JATTANDY PIKIRI»
Al qazaq tilin úıretetin «Sıtýatıvnyı Kazahskıı» degen kitap jazǵan Qanat Tasybekov Májilis depýtatynyń pikirimen kelispeıdi. Naqtyraq aıtsaq, ol zań boıynsha qazaq tilin bilýdi mindetteý kerek degen ustanymda.
«Árıne memlekettik til týraly zańdy baıyppen, aqylmen qabyldaǵan jón. Alaıda bul zańdy jedel túrde qabyldaıtyn ýaqyt áldeqashan kelgen sııaqty. Neden tartynshaqtaımyz? Qazir jaǵdaı ózgerip jatyr. Mysaly, men týǵan 1959 jyly 28 paıyz ǵana qazaq bolǵanbyz, al qazir 70 paıyzdan astyq. Qazir bizdiń momyn bolyp, memlekettik til týraly zańdy jańa zamanǵa saı qabyldaı almaı otyrǵanymyzdy moıyndaýymyz kerek. Mysaly, keıbir depýtattar «Tilge qatysty zańdy qabyldaýǵa asyqpaýymyz kerek» dep aıtýy múmkin. Bul, árıne, Nazarbaev kezinen beri aıtylyp kele jatqan jattandy pikir», - deıdi ol.
«MEMLEKETTIK TILDI BILMEI SAIaSI QYZMET ATQARÝ»
Til máselesin jıi kóterip júrgen belsendi Jandos Óstemir Konstıtýııadaǵy 7-shi baptyń 2-shi tarmaǵyn alyp tastaý kerek ekenin aıtady. Onda «Memlekettik uıymdarda jáne jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynda orys tili resmı túrde qazaq tilimen teń qoldanylady» delingen.
«Qatelespesem bizde Memlekettik til týraly zańnyń jobasyn talqylap jatqanyna birneshe jyl boldy. Áý basta zańnyń jobasyn kórgenmin, biraq onyń qazir qandaı kúıde ekenin naqty bilmeımin. Áıtse de bizge memlekettik til týraly zań mindetti túrde kerek. Óıtkeni burynǵy Sovet úkimeti quramynda bolǵan elderdiń ishinde tek Qazaq elinde ǵana memlekettik tildi bilmeı, memlekettik qyzmet isteýge bolady»,- deıdi ol.
Aıtýynsha, bul – bile bilgen adamǵa óte úlken problema.
«Bizde kóptegen basshylar memlekettik tildi bilmeı saıası qyzmetterdi atqaryp jatyr. Sondaı-aq qazir aıtylyp júrgen «Qaztest» júıesi maǵan mazaq sekildi bolyp kórinedi. Atalǵan testen adamdar ótýge mindetti, alaıda onyń qorytyndysy qyzmetke turýda sheshýshi ról atqarmaıdy», - deıdi belsendi.
Serik Joldasbaı
«Adyrna» ulttyq portaly
