Qazaqstan óz táýelsizdigin qalpyna keltirgen kezeńnen bastap eldiń áleýmettik-ekonomıkalyq saıasaty ǵana emes, áleýmettiń quramy qatty ózgeriske ushyrady. Buǵan deıingi Qazaqstanda basymdyqqa ıe bolǵan etnostardyń ornynda qazaq halqy tıtýldyq ultqa aınalyp, qoǵam «uly ózgeristerdi» bastan keshti. Qazaq halqynyń qoǵamdaǵy jetekshi, negizgi ult retinde basymdyq alýy, saıası júıelerdiń oıda joqta jyldam ózgeriske ushyraýy, qoǵamdaǵy jetekshi sanalǵan slavıandyq sıpattyń qazaqy naqyshqa aýysýy birqatar kúrdeli qoǵamdyq-áleýmettik máselelerdiń shetin shyǵardy.
«Meniń mekenjaıym – KSRO» atty lepestiń býymen ósken býynnyń arajigi ajyrap, qoǵam «ózi qalyptastyrǵan» jańa qundylyqtar negizinde qaıtadan ózgeriske ushyraýy qajet boldy. Shyntýaıtynda, «etnostar zerthanasyna» aınalǵan qazaqstandyqtardyń ózi de, uzaq jyldarǵa qurylǵan memlekettik saıasat ta mundaı kúrdeli ózgeristerge birden daıyn bolmaı shyqty. Aqyrynda el aýmaǵynda oqtyn-oqtyn ultaralyq qaqtyǵystar boldy.
«KÓP ULTTY QAZAQSTAN!»... BÁRI QALAI BASTALDY?
Táýelsizdigin qalpyna keltirgen kezeńdegi Qazaqstandy «jas balaǵa» teńeıik. Táı-táı basqan balaǵa bári jarasymdy. 90-jyldardan keıingi Qazaqstanǵa da qandaı teńeý, qandaı shendestirý bolsa da jarasymdy edi. Qazaqstan ol jyldary «kóp ultty memleket» boldy, «ortaq úıge» aınaldy. Rııasyz kóńilden, qonaqjaılyq, meımandostyq peıilden shyqqan shyn lepes. Biraq jyldar óte kele qoǵam eseıdi, Qazaqstan terrıtorııasynda ulttaný proesi bastaldy. Ulttaný proesiniń jolynda memleket quraýshy ult pen etnostar máselesi jiti qarastyryla qoımady. Qazaqstan saıası elıta úshin qurama, kópetnosty memleket sıpatynda qalyp qoıdy. Qoǵamdy birtutas aǵza retinde qabyldap, qazaqstandyqtar qurǵan azamattyq qoǵamnyń ortaq qundylyqtar negizinde qalyptasýyna jol ashylmady.
Jýrnalıst, zertteýshi Marat Toqashbaev Qazaq elindegi kópulttylyq máselesiniń mánin bylaı tarqatady:
«Qazaqstanda sany júz myńnan asatyn toǵyz ult dıasporasy (orys, ózbek, ýkraın, uıǵyr, tatar, nemis, túrik, koreı, ázirbaıjan) ǵana bar. Elimizdegi eki chýkcha, bir shor, úsh tofalary, tórt veps, jeti býrıat, on qalmaq taǵy basqalardy keńestik psıhologııamen árqaısysyn jeke-jeke ultqa esepteýdiń ne keregi bar? Olar da óz etnostarynyń jaı ókilderi ǵana».
Munyń ústine Qazaqstan halyqtary assambleıasynyń saıası naýqandarda ǵana belsendi qyzmetke kóshýi halyqtardy ortaq toptastyrýǵa emes, jilikteýge jol ashty. Munyń saldarynan etnıkalyq máseleler shıryǵa tústi. Ádette, etnıkalyq qaqtyǵystardyń faktorlary esebinde til, din, salt-cana, bılik, etnostyq qundylyqtar kategorııalary esepke alynatynyn jaqsy bilemiz, biraq munyń bári konflıktiń janama sebepteri.
Etnıkalyq qaqtyǵystardy týyndatýshy basty sebepter – áleýmettik-ekonomıkalyq qatynastardy damytýdyń, quqyqtyq qatynastardy nyǵaıtýdyń durys jolǵa qoıylmaýy, demokratııa zańdylyqtarynyń saqtalmaýy jáne elde túrli áleýmettik problemalardyń beleń alýy ekenin eskergen jón.
Táýelsizdikti qalpyna keltirgen jyldardan keıin qazaq dalasynda birqatar ultaralyq qaqtyǵystar boldy. Degenmen mundaı dúrbeleńderge «turmystyq janjal» esebinde qaraý máseleni odan saıyn ýshyqtyryp jiberdi. Bizdińshe, máselege turmystyq janjal turǵysynan kelý – Otanymyzdaǵy etnogeopolıtıkalyq saıasattyń durys júrgizilmeı otyrǵandyǵyn, ony sheshý men rettestirýdiń tıimdi mehanızmderin óndirýdiń durys jolǵa qoıylmaǵandyǵyn kórsetedi.
Eldegi etnıkalyq qaqtyǵysty sheshýdiń basty joly – ulttyq bilim saıasatyn nyǵaıtý men erkin azamattyq qoǵam qalyptastyrýǵa jol ashý.
TARIHQA TEREŃDESEK...
Tarıhı oqıǵalarǵa nazar salsaq, Qazaqstanda bolǵan etnıkalyq qaqtyǵystardyń deni áleýmettik-ekonomıkalyq problemalarmen jylǵalanyp jatatyndyǵyn baıqaımyz.
1992 jylǵy Óskemendegi sheshendermen qaqtyǵys oqıǵasy kópshiliktiń áli esinde. Mundaǵy qazaq-sheshen arasyndaǵy qaqtyǵys - qylmystyq oqıǵada qylmyskerlerdiń ultyn, shyqqan tegi men etnıkalyq erekshelikterin zoraıtyp aıtýdyń nege aparyp soǵatynyn kórsetip bergendeı. Óskemendegi armatýra zaýytynyń jataqhanasynda tórt qazaq jigitiniń máıiti tabylǵany, mundaı soraqylyqtyń sheshender tarapynan jasalǵany jaıly qaýesettiń taraýy jaǵdaıdy ýshyqtyrdy. Al mundaı oqıǵaǵa jol bermeý úshin qyzmet ornyndaǵy jumysshylardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etpegen mekeme basshylyǵynyń jazalanyp-jazalanbaǵany aıtylmaıdy. Qylmystyq top ókilderiniń etnıkalyq bederine basymdyq berildi de, áleýmettik problema sonyń arqasynda tasalanyp, el nazarynan tys qaldy.
Mundaı iskerlik qarym-qatynas pen seriktestese otyryp jumys júrgizý mádenıetiniń qalyptaspaýy, «etnıkalyq alalaýshylyq» saldarynan tutanǵan taǵy bir oqıǵa 2006 jyly Teńiz munaı ken ornynda boldy. Qazaq-túrik jumysshylary arasynda kıkiljiń sońy qarýly qaqtyǵysqa ulasyp, Resmı derekke sáıkes, túriktiń 339 azamaty zardap shekti. Olardyń 136-y aýyr jaraqat alǵan. Al sheteldik BAQ osy oqıǵa kezinde 40-qa tarta adamnyń ólgenin jazdy. Bir soraqysy, etnıkalyq qaqtyǵystar ulttyq egoǵa ǵana emes, qoǵamnyń damýyna, ekonomıkanyń ilgerleýine aıtarlyqtaı zııan keltiredi. Teńizdegi qaqtyǵystan keıin Úndistan, Túrkııa, Fılıppınnen kelgen 4 myńǵa tarta jumysshy evakýaııalandy. Al ekinshi býyndy zaýyttyń qurylysyn jarty jylǵa shegerýge týra keldi.
Etnıkalyq qaqtyǵystardyń ýshyǵýyna sebep bolatyn faktordyń bir sebebi - turǵyndar arasyndaǵy salaýatty qarym-qatynas mádenıetiniń qalyptaspaýy. Oǵan 2006 jylǵy «Shelek» oqıǵasy dálel. Sol jyldyń qarasha aıynda Almaty oblysy, Shelek aýylynyń jastary «Staryı zamok» atty dámhanada sózge kelip, ulty uıǵyr birneshe azamat ózimen shamalas ulty qazaq jigitti sabap tastaǵany aıtylady. Tóbeles-janjaldyń sońy «el bizdiki, jer bizdiki» degen ekstremıstik uranǵa ulasyp, oqıǵa kelesi kúni 300-ge jýyq azamat arasynda etnıkalyq qaqtyǵysqa ulasady. Jergilikti qaqtyǵystyń etnıkalyq sıpat alýyna qoǵamǵa yqpaldy basylymdardyń, áleýmettik jeliler men medıanyń aıtalyqtaı dárejede yqpaly baryn jasyra almaımyz. Araǵa syna qaǵyp, órt qoıǵysh baıandamalarǵa basylymdar da áleýmettik jeli qoldanýshylary da jıi júginip, sol arqyly "baqaı esebin" shyǵaryp otyrady.
Pýblııst, “Uıǵyr avazı” gazetiniń bas redaktory Iýldash Azamatov Shelektegi oqıǵa men BAQ-tyń sansaııa qýý álegine bylaı dep pikir bildiredi:
«Ózińiz bilesiz, Shelektegi oqıǵadan keıin keıbir BAQ uıǵyrlarǵa qarsy kampanııany bastap kep jiberdi... Qazaq, uıǵyr turǵyndary men aqsaqaldarynan 300-deı adam jınap, qatty batyryp aıttyq. Uıǵyr mektepterinde jınalys ótkizip, ata-analarymen sóılestik... Jáne sol tóbeles bolǵan kúnniń ertesine eki jaq taǵy da tóbeles uıymdastyramyz degende, bir uıǵyr men bir qazaq shyǵyp, toqtaý aıtypty. Bizdiń gazette sol ekeýiniń arqasynda qantógis bolmaǵany jazyldy. Sodan ne kerek, bári basyldy, ornyna keldi degende, 15-20 kúnnen keıin “Svoboda slova” gazeti “Uıǵyrlar qazaqtardy uryp ketti…” degen sarynda materıal jarııalap jiberdi. Sodan aıqaı [taǵy] bastalyp ketti».
Áleýmettik medıada etnıkalyq keleńsizdikterdi sóz etý – qurǵaq quraqqa órt qoıǵanmen teń. Burynǵy «Penjim», qazirgi «Atameken» aýylyndaǵy qazaq jáne uıǵyr oqýshylarynyń arasynda bolǵan tóbelesti oqýshylardyń áp-sátte áleýmettik jelilerge taratyp jiberýi de tutas halyqty dúrliktirip, janjalǵa "jar bolǵany" jasyryn emes.
Bilim oshaqtarynda tarıhı sananyń, adamı qarym-qatynas mádenıetiniń nasıhattalmaýy saldarynan mundaı jańsaq túsinikter áleýmettik toptardy jarǵa jyǵyp jatady. Ortaq múdde jolynda uıysýdyń ornyna jalań túsinikti alǵa tartyp, jikke bóliný - azamattyq qoǵamnyń qalyptasýyn bógeıdi. Jergilikti bılik tarapynan mundaı máselelerdi jyly jaýyp qoıa salý, búrkemeleý, turmystyq janjalǵa balaý – etnıkalyq protesterdi kúsheıte beredi.
BIZ KÓRMEGEN AIDYŃ EKINShI BETI...
Memleket quraýshy ult pen túrli dıasporalar arasyndaǵy tatýlyqty saqtaý úshin áleýmettik-mádenı yntymaq asa mańyzdy baılanysty. Ol úshin bizdiń qoǵamdaǵy memleket quraýshy ult óz mıssııasyn, memleketti qalyptastyrý jolyndaǵy rólin naqty bilip, qoǵamdyq evolıýııa tasyn órge súıreýge jaýapkershilikpen qaraǵany jón. Ulttyń ózine, óz qundylyqtaryna qurmet kórsetýi, kóptegen salalyq qurylymdarda tanystyqtyń emes, kásibıliktiń alǵa shyǵýy, sot pen quqyq qorǵaý, bilim men óndiris, densaýlyq saqtaý men ekonomıka salasyndaǵy qyzmetterdiń saýatty júıelenýi, demokratııalyq proesterdiń kúsheıýi buǵan aıtarlyqtaı oń yqpal etedi. Túrli etnıkalyq ult ókilderi týdyrǵan janjaldarda qylmyskerlerdiń ádil jazalanbaýy, olardyń is-áreketine zańdyq-quqyqtyq turǵydan durys baǵa bermeý, qylmysty bolǵan qazaqstandyqtardy jazalaýǵa kelgende etnıkalyq sıpatqa qaraı «alalaý» derekteri barlyq áleýmettik toptar arasyndaǵy alabótendikti oıatyp, olardy bir-birine qarsy qoıatyn faktor ekendigin eskerýimiz kerek.
Mysaly, 2007 jyly Eńbekshiqazaq aýdany, Malovodnoe aýylynda qazaqtar men sheshender arasynda etnıkalyq qaqtyǵys burq ete qalǵanda Bas prokýratýranyń «óz kúshine» mingeni aıtylady. Bas prokýratýranyń bul taqyrypty qozǵaýǵa tyıym salyp, qaqtyǵys oryn alǵan kezde-aq BAQ jetekshilerine, ásirese ınternet saıttarynyń ıelerine qatań eskertpe jibergeni habarlanady. Ol eskertpede qaqtyǵys jaıynda materıal jarııalaǵany úshin ǵana emes, tipti oǵan túsinik bergeni úshin de qylmystyq jaýapqa tartý jóninde jazylǵan degen derek bar.
Kópshiligi bul qandy qaqtyǵystyń sebebi men máni áli kúnge tolyq ashylǵan joq dep sanaıdy. Qazaqstannyń buqaralyq aqparat quraldary bul taqyrypty qoǵamǵa óte jupyny túrde jetkizdi. Bas prokýratýra bul taqyrypta qozǵaýǵa tyıym salyp, qaqtyǵys oryn alǵan kezde-aq BAQ jetekshilerine, ásirese ınternet saıttarynyń ıelerine qatań eskertpe jiberdi. Ol eskertpede qaqtyǵys jaıynda materıal jarııalaǵany úshin ǵana emes, tipti oǵan túsinik bergeni úshin de qylmystyq jaýapqa tartý jóninde aıtylǵan edi.
Ádette, etnıkalyq qaqtyǵysqa durys baǵa bermeý, ony ashyq talqylaýdan tartyný, juqaltań etip kórsetý – dúrdarazdyqtyń «ǵumyryn uzartyp» beredi.
Al, aýyl turǵyndary buqaralyq aqparat quraldaryna mundaı etnıkalyq qaqtyǵystyń aýqymdy sıpat alýyna ne túrtki bolyp otyrǵandyǵyn ashyq aıtpaq bolǵan. Olar ulttyq mass medıaǵa etnostar arasyndaǵy áleýmettik teńsizdik, jemqorlyq, paraqorlyq sekildi faktorlar dep berip otyrǵanyn habarlaǵan.
Sonymen qatar, etnıkalyq qaqtyǵystardyń basym bóligi zorlyq-zombylyq, qorlyq kórsetý, azaptaý men zábir kórsetý derekterimen tyǵyz baılanysty. Aýyr qylmys derekteriniń etnıkalyq qaqtyǵystarǵa ulasýy Qazaqstanda jıi bolady. Birneshe etnostar tyǵyz qonystanǵan ońtústik aımaqtarda qazaqtar men kúrdterdiń, qazaqtar men túrikterdiń, qazaqtar men tájikterdiń arasynda bolǵan 2007 (Maıatas oqıǵasy), 2015 (Saraǵash aýdany, Bostandyq aýylyndaǵy oqıǵa), 2016 jylǵy (Qarakemer oqıǵasy) dúrdarazdyqtardyń barlyǵynda kámelettik jasqa tolmaǵandardy azaptaý, azǵyndyqpen zorlaý, jasóspirimderge qorlyq kórsetý jáne óltirý syndy derekter bar. Bul – quqyq qorǵaý organdary qyzmetiniń sapasyn kúsheıtý men ony tolyqqandy modernızaııalaý qajet ekendigin kórsetedi.
Qazaqstan tarıhyndaǵy etnıkalyq qaqtyǵystyń biri 2020 jyldyń aqpan aıynda Jambyl oblysy, Qordaı aýdanynda boldy. Qazaqtar men dúngender arasyndaǵy qaqtyǵysqa sebepker bolǵan jaıt ulty qazaq qarııanyń soqqyǵa jyǵylýy men polıııa ókilderine kórsetilgen qarsylyq bolatyn. Qaqtyǵys saldarynan 11 adam qaza tapty, 185 adam medıınalyq kómekke júgindi, 23 myńnan astam turǵyn kórshi Qyrǵyzstan aýmaǵyna ótip ketýge tyrysty. Resmı derekterge sáıkes, qaqtyǵys saldarynan 39 turǵyn úı, 20 kommerııalyq nysan jáne 47 kólik órtengen. Materıaldyq shyǵyn 1,7 mlrd teńgeni qurady. Sot proessteri 50-den astam adamdy kináli dep taýyp, uzaq jylǵa bas bostandyǵynan aıyrdy.
ETNIKALYQ QAQTYǴYSTYŃ QALAI ALDYN ALAMYZ?
Qazaqstan saıasatynda ulttyq biregeılikti qalyptastyrýdyń birqatar ónimdi baǵyttaryn tómendegideı sanamaǵanymyz durys:
– Elimizdiń barlyq azamattary úshin múmkindikter teńdigi, ortaqtyq pen biryńǵaı azamattyqtyń damýyna kepildik berý;
– Etnıkalyq túsinispeýshilik sebepteriniń joıylýyn, barlyq etnıkalyq toptar quqyqtarynyń teń bolýyn qamtamasyz etý;
– Qoǵamymyzdaǵy dəýlettiler men jarlylardyń arasyndaǵy aıyrmashylyqty azaıtý jəne aýyl men óńir problemasyna únemi erekshe kóńil bólý;
– Ótpeli jəne keıingi kezeńderde paıda bolatyn əleýmettik problemalardy udaıy, tabandy túrde sheship otyrý;
– Uzaq merzimdi bolashaqta saıası turaqtylyqty da, qoǵamnyń toptasýyn da qamtamasyz etetin baı Qazaqstandy barynsha jigerli túrde qalyptastyrý;
– Adamdar arasyndaǵy qarym-qatynas pen kommýnıkaııalyq baılanystardyń barlyq nysandaryn damytý;
– Bilim berý isin jetildirý men "sanaýı damýdy" qamtamasyz eý (zertteý ortalyqtary, beıindik mektepter, mádenıet ordalary t.b);
– Ər túrli konfessııalar arasyndaǵy ózara qurmet, tózimdilikpen senimdi qarym-qatynastardy nyǵaıtý.
Etnıkalyq qaqtyǵystar – konflıktologııanyń sheti de shegi de kórinbeıtin eń kúrdeli baǵyty. Etnıkalyq qaqtyǵystardy boldyrmaýdyń basty joly – quqyqtyq memleket pen azamattyq qoǵam qurý. Qazaqstandaǵy etnıkalyq qaqtyǵystardy boldyrmaýda, bitimgerlikke boılaýda «din» kategorııasy óte mańyzdy.
Bizdiń eldegi etnıka ókilderiniń basym bóligi ıslam dinin ustanady, al Islam dini men memleket tildi ortaq qundylyq retinde qarastyrý, shynaıy demokratııalyq damý jolyna túsý, quqyqtyq memleketke, «ınnovator», «ınntellekti joǵary» elge aınalý – Qazaqstandaǵy etnıkalyq qaqtyǵystardy sheshýdiń basty faktory.
Dastan Qastaı
ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ oqytýshysy
"Adyrna" ulttyq portaly
