Ekologııa jáne tabıǵı resýrstar mınıstri Zúlfııa Súleımenova elimizdiń sýarmaly eginshilik damyǵan ońtústik óńirlerinde sý tapshylyǵy ótkir másele ekendigin aıtty. Ol kórshi elder boljamy aqtalmaǵanyn, sondyqtan qajetti sý qory jınaqtalmaǵanyn moıyndady. Ol sýdy únemdeý úshin kúrish alqaptaryn qysqartý kerektigine toqtaldy. Otyrysta bul máseleniń kúrish baǵasyna áseri de sóz bolǵanymen, naqty jaýap aıtylmady. Ótken aıda Aqordada Qaýipsizdik Keńesinde sý tapshylyǵyn joıý jaıly aıtylǵanymen, Úkimettiń ýáji "óıtý kerek, búıtý kerekten" uzamady.
ZÚLFIIa SONDA SÓILEDI
Úkimet otyrysynda sóılegen sózinde mınıstr Túrkistan, Qyzylorda jáne Jambyl oblystaryndaǵy sý sharýashylyǵy jaǵdaıy shıelenisken kúıde qalyp otyrǵanyn atap ótti.
"Búgingi tańda Jambyl oblysynda muzdyqtardyń álsiz erýine baılanysty Qyrǵyzstan aýmaǵyndaǵy sý qoımalarynyń az mólsherde toltyrylýy alańdaıtyn jaǵdaı qalyptastyryp otyr. Qyrǵyzgıdromettiń 2023 jylǵy vegetaııalyq kezeńge arnalǵan aldyn ala boljamy boıynsha, Qyrǵyzstan aýmaǵyndaǵy sý qoımalarynyń sý mólsheri Shý jáne Talas ózenderi normadan 100-den 120 paıyzǵa deıin artady dep kútildi. Alaıda kelip túsken sý men sý qoımalarynyń tolyqtyǵyna júrgizilgen monıtorıng boljamnyń rastalmaǵanyn kórsetedi. Qyrǵyzstannyń sý resýrstary qyzmetiniń málimetinshe, ózenderdegi sý quramy normadan eki ese tómen boldy», - dedi mınıstr.
Sonymen qatar, mınıstr atap ótkendeı, Jambyl oblysynda óńirdi sýmen qamtýǵa keri áserin tıgizetin birqatar máseleler anyqtaldy.
"Búgingi kúni naqty paıdalanylǵan sýarmaly jerler týraly naqty derekter joq ekeni belgili boldy. Ákimdiktiń málimetinshe, 181 myń gektar sýarmaly jer bolsa, bıylǵy jyly jasalǵan kelisim-sharttar boıynsha "Qazvodhoz" tek 93,6 myń gektardy ǵana sýmen qamtamasyz etip otyr. Jaǵdaıdy eskere otyryp, bul jaǵdaıda aýyl sharýashylyǵy daqyldarynyń sýmen qamtamasyz etilýine basymdyq berip, sý aınalymy men sýarý tártibin qatań saqtaý qajet», - dedi ol.
Al, Túrkistan oblysynda Shardara sý qoımasynda sý tapshylyǵy baıqalady.
Súleımenovanyń aıtýynsha, Qyzylorda oblysynda da Shardara sý qoımasyndaǵy sý tapshylyǵyna baılanysty shildede sýarmaly jerlerdi, ásirese kúrish egistigin sýmen qamtamasyz etýge qatysty apatty jaǵdaı týyndaýda.
«2023 jyly 83,9 myń gektar alqapqa kúrish egý josparlansa, is júzinde 88,107 myń gektar alqapqa egildi, bul 2022 jylmen salystyrǵanda 10 myń gektarǵa derlik artyq. Kúrish egistikterin azaıtý qajet. Sý tapshylyǵyna baılanysty basseındik ınspekııa turaqty sýarý úshin sýdy paıdalaný lımıtin qysqartty», - dedi ol.
MINISTR ERBOL BÚIDEDI
Zúlfııa Súleımenovanyń degenderine aýyl sharýashylyǵy mınıstri Erbol Qarashókeev mynandaı ýáj aıtty.
«Bizde egin egý men onyń kólemi azaımaıdy. Kúrish boıynsha biz ózimizdi tolyǵymen qamtamasyz etemiz, sonymen qatar ónimderimizdiń bir bóligin shetelge eksporttaımyz",- degen aýyl sharýashylyǵy mınıstri kúrishtiń boljaldy baǵasy týraly da aıtty.
"Biz kúrish tutynýshylar úshin jetkiliksiz bolǵan jaǵdaıda baǵanyń úlken ósýin boljaı almaımyz. Barlyǵy standartty túrde. Biz jaqsy ónim kútemiz», - dep jaýap berdi ol.
Qarashókeevten eń quryǵanda osy jyldyń sońyna deıin kúrish baǵasynyń qanshalyqty qymbattaýy múmkin ekenin anyqtaý suralǵan.
«Bul saýalǵa eshkim jaýap bermeıdi. Eger kólem birdeı bolsa, onda úlken ósimdi kútpeımiz. Bizde jyl saıyn sol egin kólemi. Odan artyq tutynbadyq. Eksportqa kóp eksporttalmaıdy. Jalpy ınflıaııa aıasynda múmkin, elimiz boıynsha baǵa sál kóterilýi múmkin», — dep topshylady Qarashókeev.
ÚKIMET USYNYSPEN ǴANA ShEKTELE BERMEK PE?
Mamyr aıynda Aqordada ótken Qaýipsizdik Keńesiniń otyrysynda da ekologııa jáne sý qaýipsizdigi máseleleri qarastyrylǵan. Odan keıin ótken Úkimet otyrysynyń sıqy mynandaı. Usynys aıtý, máseleni ortaǵa salýdan ári uzamaǵan sheneýnikterdi kóremiz. Tipti aýa raıyn boljaýda da balama joldardyń qarastyrylmaǵany bul salada qarapaıym máselelerdiń ózi aýyr sheshiletinin baıqatsa kerek.
Al boljamǵa qaraǵanda, 2040 jylǵa qaraı Ortalyq Azııa aımaǵynda sý máselesi úlken túıtkilge aınalýy múmkin. Sý basyndaǵy elder men sý aıaǵyndaǵy elder arasyndaǵy mámileniń kerekti deńgeıde bolmaýy, sý tazalaý sharalarynyń mardymsyzdyǵy, demografııalyq ósimniń joǵarylaýy aımaqtaǵy sý tutyný mólsherin arttyra túspek.
