Nege bızdıŋ elımız tötenşe jaǧdailarǧa qauqarsyz? Sebepterı tömendegıdei dep oilaimyn:
1. Jüielı jemqorlyq. Ministrlıkten bastap, oblystyq qūrylymdarǧa deiın.
2. Oblys basqarudaǧy tehnogendık jäne adami faktorlardan tuyndaityn tötenşe jaǧdailarǧa nemqūrailyq. Oblys äkımınen bastap, auyl deŋgeiıne deiıngı äkımderdıŋ tötenşe jaǧdaiǧa qaldyqtyq prinsipte män beruı.
3. İnfraqūrylymnyŋ tozuy. Jyl saiyn qarajat bölıngenmen, korrupsiiadan oblystar qajettı tehnikamen jabdyqtalmaidy.
4. Myqty professionaldardyŋ, öz salasynyŋ käsıbi mamandarynyŋ az boluy. Jalaqynyŋ mardymsyzdyǧy.
5. Ötkennen sabaq almau. Türkıstan, Qyzylorda, Qaraǧandy oblystaryn su basyp, Qostanai, Abai oblystaryn ört şalsa da, bır kündık aza tūtumen qaitys bolǧan adamdardy eske alyp, tez ūmytu. Qūzyrly organ basşylary sabaq almaidy. Eŋ ökınıştısı — qatelıkter jyl ötken saiyn qaitalanyp, jaŋa kölem aluda.
Aldyn alu üşın ne ısteu kerek?
1. Aldyn alu nemese preventivtı şaralar algoritmın daiyndau. Halyqty ünemı habarlandyryp otyru. Ol jaǧynan oblystardaǧy barlyq salalarda tolyq täuelsız audit jasap, şynaiy jaǧdaiǧa realistık közqaraspen qarau;
2. İnfraqūrylymdyq reforma kerek. Qajetsız organdardy jauyp, mobildı qyzmetterdı zamanaui tehnologiiamen jabdyqtap, mamandardy qaita daiarlaudan ötkızu. Ärbır 2 jylda jaŋa ädıster men tehnologiialarǧa üiretu.
3. Tötenşe jaǧdai salasyndaǧy mamandardyŋ jalaqysyn köbeitu, olarǧa äleumettık saty deŋgeiın jaŋa modelmen qarau.
Qazaqstannyŋ ışındegı tötenşe jaǧdaidy rettei almai otyrǧanda, syrttan keletın (su tapşylyǧy, topyraq eroziiasy, auanyŋ ekologiialyq lastanuy) tötenşe jaǧdailarǧa müldem daiyn emes ekenımızdı moiyndau kerek. Ondai jaǧdaida soǧyssyz aq jeŋıletın bolamyz.
Ūqsas jaŋalyqtar
