Nege bizdiń elimiz tótenshe jaǵdaılarǵa qaýqarsyz? Sebepteri tómendegideı dep oılaımyn:
1. Júıeli jemqorlyq. Mınıstrlikten bastap, oblystyq qurylymdarǵa deıin.
2. Oblys basqarýdaǵy tehnogendik jáne adamı faktorlardan týyndaıtyn tótenshe jaǵdaılarǵa nemquraılyq. Oblys ákiminen bastap, aýyl deńgeıine deıingi ákimderdiń tótenshe jaǵdaıǵa qaldyqtyq prınıpte mán berýi.
3. Infraqurylymnyń tozýy. Jyl saıyn qarajat bólingenmen, korrýpııadan oblystar qajetti tehnıkamen jabdyqtalmaıdy.
4. Myqty professıonaldardyń, óz salasynyń kásibı mamandarynyń az bolýy. Jalaqynyń mardymsyzdyǵy.
5. Ótkennen sabaq almaý. Túrkistan, Qyzylorda, Qaraǵandy oblystaryn sý basyp, Qostanaı, Abaı oblystaryn órt shalsa da, bir kúndik aza tutýmen qaıtys bolǵan adamdardy eske alyp, tez umytý. Quzyrly organ basshylary sabaq almaıdy. Eń ókinishtisi — qatelikter jyl ótken saıyn qaıtalanyp, jańa kólem alýda.
Aldyn alý úshin ne isteý kerek?
1. Aldyn alý nemese preventıvti sharalar algorıtmin daıyndaý. Halyqty únemi habarlandyryp otyrý. Ol jaǵynan oblystardaǵy barlyq salalarda tolyq táýelsiz aýdıt jasap, shynaıy jaǵdaıǵa realıstik kózqaraspen qaraý;
2. Infraqurylymdyq reforma kerek. Qajetsiz organdardy jaýyp, mobıldi qyzmetterdi zamanaýı tehnologııamen jabdyqtap, mamandardy qaıta daıarlaýdan ótkizý. Árbir 2 jylda jańa ádister men tehnologııalarǵa úıretý.
3. Tótenshe jaǵdaı salasyndaǵy mamandardyń jalaqysyn kóbeıtý, olarǵa áleýmettik saty deńgeıin jańa modelmen qaraý.
Qazaqstannyń ishindegi tótenshe jaǵdaıdy retteı almaı otyrǵanda, syrttan keletin (sý tapshylyǵy, topyraq erozııasy, aýanyń ekologııalyq lastanýy) tótenshe jaǵdaılarǵa múldem daıyn emes ekenimizdi moıyndaý kerek. Ondaı jaǵdaıda soǵyssyz aq jeńiletin bolamyz.
