Qorǵanys salasyndaǵy ónerkásip kesheni eldiń qorǵanys qabiletin qamtamasyz etý júıesiniń eń negizgi jáne ajyramas bóligi. Qaı kezde de ásirese qazirgi álemdegi geosaıası jaǵdaıdyń ushyqqan jaǵdaıynda qorǵanys ónerkásibiniń bolýy memlekettik qaýipsizdiktiń basty kepili. Osy oraıda, elimizdiń Indýstrııa jáne ınnovaııalyq damý vıe-mınıstri Azamat Beıispekov «Qmonitor» oqyrmandary úshin otandyq «qorǵanystyń» jaǵdaıy týraly oı bólisedi.
- Azamat Ómirzaquly, Qazaqstandaǵy qorǵanys ónerkásibi, onyń jumysynyń túıitkilderi men tetikteri týraly, sondaı-aq osy kúrdeli saladaǵy qazirgi ahýal jaıly jalpy jurtshylyq arasynda jalpy túsinik bar. Bizdiń áskerı ónerkásip salasy qanshalyqty myqty jáne qorǵanys-ónerkásip kesheni armııanyń qajettilikterin, ıaǵnı memlekettiń qaýipsizdigin qanshalyqty qamtamasyz ete alady?
— Qazaqstannyń qorǵanys-ónerkásip kesheni – jyl saıyn 200 mlrd teńgege ónim óndiretin 47 memlekettik jáne jeke kásiporynnan turady. Qarýly Kúshterdiń, Ulttyq Ulannyń, UQK Shekara qyzmetiniń jáne Memlekettik kúzet qyzmetiniń múddesi úshin olar patronnan bastap radıolokaııalyq stanııalarǵa deıin áskerı maqsattaǵy ónimderdiń keń spektrin jóndeýdi, jańǵyrtýdy jáne óndirýdi júzege asyrady. Búgingi tańda otandyq qorǵanys-ónerkásip kesheni – memlekettik qorǵanys tapsyrysynyń shamamen 50%-yn quraıdy. Jalpy otandyq qorǵanys-ónerkásip kesheni tek ishki naryqta ǵana emes, syrtqy eksportta da tabysty jumys atqaryp júr.
- 2016 jyly qorǵanys-ónerkásip keshenin damytý máseleleri Qorǵanys mınıstrligi quzyrynan Qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligine berildi. Bul ne úshin qajet boldy?
- Birinshi kezekte, bul «tejeý jáne tepe-teńdik» qaǵıdatyn saqtaýdy qamtamasyz etý, satyp alýdy uıymdastyrý men qajettilikterdi anyqtaý boıynsha fýnkııalardy bólisýge múmkindik berdi. Iaǵnı, kúshtik qurylymdar, onyń ishinde Qorǵanys mınıstrligi memlekettik qorǵanys tapsyrysy aıasynda satyp alynatyn taýarlar, jumystar men kórsetiletin qyzmetterdiń tizbesin, tehnıkalyq erekshelikterin qalyptastyrady. Al Qorǵanys jáne aeroǵarysh ónerkásibi mınıstrligi memlekettik qorǵanys tapsyrysyn qalyptastyrý, ornalastyrý jáne oryndaý qaǵıdalaryna sáıkes satyp alýdy uıymdastyrady. Mundaı tásil birinshi kezekte sybaılas jemqorlyq qaýpiniń aldyn alýǵa baǵyttalǵan shara. Ekinshiden, bundaı sheshim áskerı qyzmetshilerdi artyq fýnkııalardan bosatýǵa múmkindik beredi. Óıtkeni, qorǵanys tapsyrysy tek tehnıkalyq satyp alý ǵana emes, sonymen qatar otandyq qorǵanys ónerkásibin damytýdyń, basqa eldermen áskerı-tehnıkalyq baılanys ornatýdyń tıimdi quraly. Osylaısha fýnkııalardyń qısyndy bólinisi eldiń qorǵanys qabiletiniń quramdas bóligi retinde qorǵanys-ónerkásip keshenin damytýǵa aıtarlyqtaı serpin berdi dep senimmen aıtýǵa olady. 2019 jyly Qorǵanys ónerkásibi, áskerı-tehnıkalyq saıasat jáne yntymaqtastyq, memlekettik qorǵanys tapsyrysyn qalyptastyrý, ornalastyrý jáne oryndaý salasyndaǵy fýnkııalar men ókilettikter Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligine berildi. Qazirgi ýaqytta memlekettik qorǵanys tapsyrysyn qalyptastyrý, ornalastyrý jáne oryndaýdyń qalypty júıesi qurylyp, tıimdi jumys isteı bastady. Atap aıtqanda, kúshtik organdar ózderine júktelgen mindetteıelerdi negizge ala otyryp, qajetti qarý-jaraq, áskerı tehnıka men oq-dárilerdi jóndeý, jańǵyrtý jáne satyp alý boıynsha naqty tehnıkalyq ereksheliktermen bizge tapsyrys jiberedi. Al Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrligi óz kezeginde, kelip túsken tehnıkalyq erekshelikterdi negizge ala otyryp, tapsyrysty otandyq qorǵanys kásiporyndaryna jiberedi. Otandyq qorǵanys kásiporyndarynda óndirilmeıtin pozıııalar ǵana kúshtik qurylymdarynyń múddesi úshin qarý-jaraq, áskerı tehnıka men oq-dárilerdi shetten ımporttaıtyn «Qazspeeksport» RMK-ǵa oryndaý úshin beriledi. «Qazspeeksport» RMK kúsh qurylymdary úshin áskerı jaraqtardy ımporttaýmen ǵana aınalyspaıdy.
Kásiporyn «Qazaqstan Injınırıng» Ulttyq kompanııasymen birlesip otandyq qorǵanys kásiporyndarynyń ónimderin syrtqy naryqta, sonyń ishinde halyqaralyq kórmeler stendteri men pavılondar uıymdastyrý arqyly tanystyrýdy júzege asyrady. Fýnkııalar berilgen sátten bastap osy salanyń damý perspektıvalaryn anyqtaıtyn jáne oǵan qatysýshylardyń memlekettik qorǵanys tapsyrysyn qalyptastyrý, ornalastyrý jáne oryndaý proesindegi qarym-qatynasyn retteıtin normatıvtik-quqyqtyq baza qalyptasqan bolatyn. Mysaly, 2018 jyly mamyr aıynda qorǵanys ónerkásibin damytýdyń 2030 jylǵa deıingi perspektıvalaryn aıqyndaıtyn tujyrymdama qabyldandy. 2019 jylǵy naýryzda – «Qorǵanys ónerkásibi jáne memlekettik qorǵanys tapsyrysy týraly» Zań qabyldandy, sol jyldyń qazan aıynda memlekettik qorǵanys tapsyrysyn qalyptastyrý, ornalastyrý jáne oryndaý Qaǵıdalary jáne ózge de zańdarǵa tıisti aktiler bekitildi. Degenmen, ýaqyt bir orynda turmaıdy. Ómir talaptary ózgerip jatyr. Sondyqtan kezinde qalyptasqan normatıvtik-quqyqtyq baza sol ótpeli kezeńge qoıylǵan mindetterdi sheshti. Qazir biz aldymyza turǵan jańadamý josparlary men syn-tegeýrinderge súıene otyryp, qazir normatıvtik-quqyqtyq bazany, onyń ishinde lıenzııalaý, memlekettik qorǵanys tapsyrysyn qalyptastyrý, ornalastyrý jáne oryndaý, memlekettik qorǵanys tapsyrysyn jetkizýshileriniń Tizimin qurý máselelerin jetildirý boıynsha jumysty bastadyq.
- Azamat Ómirzaquly, qoǵamda mezgil-mezgil memlekettiń atyna syn da az emes. Atap aıtqanda, Indýstrııa jáne ınnovaııalyq damý mınıstrligi otandyq óndirýshini tıisti dárejede qoldamaıtyny aıtylady…
- Joǵaryda aıttym ǵoı. Memlekettik qorǵanys tapsyrysyn qalyptastyrý otandyq qorǵanys kásiporyndarynyń múmkindikterin anyqtaýdan bastalady, sodan keıin ǵana ımporttyq kelisimsharttar jasalady. Bul jerde, Qazaqstannyń kúshtik organdarynyń ishki qajettilikteri shekteýli ekenin eskerý qajet. Biz talap etilmegen nemese bekitilgen tehnıkalyq erekshelikterge sáıkes kelmeıtin ónimderdi satyp alyńdar dep olardy májbúrleı almaımyz. Degenmen, basqa eldermen áskerı-tehnıkalyq yntymaqtastyq aıasynda bizdiń kásiporyndardyń ónimderi belsendi túrde nasıhattalady. Qazaqstan aýmaǵynda bolsyn, shetelde bolsyn barlyq áskerı-tehnıkalyq komıssııalar Qazaqstannyń qorǵanys kásiporyndarynyń qatysýymen ótkiziledi. Bul áskerı jáne basqa maqsattaǵy ónimderdi tanymal qylýdyń óte tıimdi mehanızmi. Qorǵanys kásiporyndarynda uzaq ýaqyt boıy óz sheshimin tappaǵan bir másele bar, ol – ekinshi deńgeıli bankter men qarjy ınstıtýttarynan qarajat tartý múmkindigi. Sebebi, olarǵa qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany óndirý jobalaryn qarjylandyrýǵa tyıym salatyn halyqaralyq mindetteme júktelgen. Osyǵan oraı, Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha biz ǵylymı-zertteý jáne tájirıbelik-konstrýktorlyq jumystardy júrgizýge, óndiristik qorlardy jańartýǵa jáne Qarýly Kúshter men basqa da áskerı quralymdardyń múddesi úshin jańa óndiristerdi ıgerýge arzan nesıeler berýge múmkindik beretin qorǵanys-ónerkásip keshenin damytý qoryn qurý boıynsha jumys júrgizip jatyrmyz. Qor qurý máselesi Premer-Mınıstrdiń tóraǵalyǵymen Ekonomıkany jańǵyrtý jónindegi komıssııanyń otyrysynda qaraldy, Ulttyq ekonomıka mınıstrliginde saraptamadan ótetin qarjylyq-ekonomıkalyq negizdeme jáne ózge de qujattar ázirlendi. Sondyqtan osy aıtylǵan nárseler, ıaǵnı, normatıvtik-quqyqtyq bazany jetildirý, onyń ishinde memlekettik qorǵanys tapsyrysyn qalyptastyrý jáne ornalastyrý merzimderin 2,5 jyldan 1 jylǵa deıin qysqartý, proesterdi ıfrlandyrý sııaqty jańashyldyqtar engizilse jańaǵy siz aıtqan Mınıstrliktiń atyna kelip túsken aıyptar da kún tártibinen ózdiginen túsedi dep senemin.
- Endi Sizge naqty suraq qoıaıyn. Keıbir Áskerı tehnıka óndirýshiler Indýstrııa jáne ınnovaııalyq damý mınıstrligi «otandyq óndiristiń analogtary bar bola tura, shetelden brondy mashınalardy zańsyz satyp aldy jáne árbir mashına úshin 200 mln teńge artyq qarjy jumsady» dep aıyp taqqany belgili. Jalpy bul suraq kópten beri aıtylyp keledi, múmkin máseleniń mán-jaıyn ashýdyń ýaqyty keldi me?
- Ashyǵyn aıtaıyq. Eger siz «ekonomıkalyq ultshyldyq» dep atalatyn top ókilderiniń, naqty aıtqanda Barysov myrzanyń aıyptaýlaryn meńzep otyrǵan bolsańyz, bári túsinikti. Aıbek Barysovtyń ıeligindegi «Kazakhstan Paramount Engineering» kompanııasy brondy dońǵalaqty tehnıka shyǵarady. Bul 2014 jyly qurylǵan jaqsy zaýyt bolatyn. Bul nysandy qurýǵa jumsalǵan qarajattyń negizgi kólemi – memleket bıýdjeti esebinen tólengen. Zaýyt qurylǵan kezde «Qazaqstan Injınırıng» Ulttyq kompanııasy onyń akıonerleriniń biri boldy jáne 40 mln AQSh dollary somasyna qaryz usynady. 2020 jyly qarashada Ulttyq kompanııanyń qatysý úlesi – jumys istep turǵan kásiporynnyń 50%-yn Aıbek Barysov 16 mln teńgege ǵana satyp aldy. Jalpy 2016 jyldan bastap memleket zaýyttan 90 mlrd teńgege 196 brondy dońǵalaqty mashına satyp alǵanyn eskerińiz. Alaıda bul ónimderdi ótkizý naryǵy Qazaqstannyń kúsh qurylymdary sheńberinde ǵana shekteldi. Iaǵnı, osy jyldar ishinde birde-bir eksporttyq kelisimshart iske asyrylmady. Al Aıbek Barysov Indýstrııa jáne ınnovaııalyq damý mınıstrligin synap júrgende, mınıstrlik áskerı-tehnıkalyq yntymaqtastyqty damytý maqstynda shet elderdiń kúshtik qurylymdarynyń ókilderi qatarynan yqtımal satyp alýshylardy ertip atalǵan kásiporynǵa birneshe ret barǵan bolatyn. Qazir meniń bilýimshe, tıisti kelisimsharttar jasalyp, qajetti synaqtar ótkizý josparlanýda. Sondyqtan keıbir jaldamaly blogerler men qoǵamdyq pikir kóshbasshylaryn tarta otyryp, memleketke qarsy aqparattyq naýqan bastap júrgen Barysov myrzanyń qylyǵy – memleket mysalyndaǵy satyp alýshyǵa qysym kórsetý, óz ónimderin erkinen tys tańýdan basqa eshteńe emes. Sondyqtan Barysov kásipker retinde óz ónimderin jarnamalap, olardy halyqaralyq naryqqa shyǵarý isine nazar aýdarǵany abzal bolar edi. Sebebi bıznesti solaı jasaıdy. Sondyqtan shyǵarǵan ónimińdi 90 mlrd teńgege satyp alǵan memleketti synaýǵa emes, basqa kiris kózderin izdeýge kúsh jumsasa sol naǵyz tabys joly bolmaq. Endi túrik kompanııalary óndiretin ónimdi satyp alýǵa qatysty. Joǵaryda atap ótkenimdeı, Mınıstrlik qarý-jaraq pen áskerı tehnıkany kúshtik qurylymdardyń tehnıkalyq sıpattamalaryna sáıkes satyp alady. Al olar óz kezeginde jaýyngerlik qoldaný erekshelikterine súıene otyryp qalyptasady. Bul jaǵdaıda biz olardy ashyq kórsete almaımyz, óıtkeni olaı isteý eldiń qorǵanys qabileti men sarbazdardyń ómiri qaýip tóndiredi. Sonymen qatar, «Alan» brondy dońǵalaqty mashınalardyń synaqtan óte almaǵany, sondyqtan Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshteri ony qabyldamaǵanyn eskerý qajet. Jalpy, qarý-jaraq pen áskerı tehnıka týraly málimetter, sondaı-aq olardyń sandyq, sapalyq sıpattamalary Memlekettik qupııalar ekenin eske salǵym keledi. Sondyqtan, ýákiletti organdar mundaı aqparatty áleýmettik jelilerde salýǵa, onyń ishinde osy aqparatty úshinshi tulǵalarǵa berýge jol bergen laýazymdy tulǵalarǵa qatysty jarııa etý faktileri boıynsha tekserý júrgizýi tıis. Endi «zańsyz satyp aldy» degen aıypqa keleıik. Bul óte aýyr aıyp. Alaıda, Barysov óziniń qolynda ózi aıtyp otyrǵan satyp alýlardy zańsyz dep tanýdan bas tartý týraly jáne memlekettik qorǵanys tapsyrysyn oryndaýshyny tańdaý quqy jónindegi komıssııanyń sheshiminiń kúshin joıý týraly sot sheshimi bar ekeni týraly úndemeıdi.
- Sondaı-aq, qorǵanys salasyndaǵy otandyq kásiporyndarǵa baǵa belgileý áli de qolmen jasalyp jatyr jáne sheteldik jetkizýshiler úshin joq kóptegen kedergiler týǵyzady degen aıyptaýlar aıtyldy?
– Baǵa belgileý týraly aıtpas buryn, qoldanystaǵy zańnama Memlekettik qorǵanys tapsyrysyn oryndaý qyzmetin júzege asyrýda bazaǵa engen otandyq kásiporyndarǵa basymdyq beretinin eske salǵym keledi. Osyndaı tásil, sondaı-aq memlekettik kásiporyndar sanynyń shekteýli ekenin eskersek memleket baǵa belgileý erejelerin bekitýge quqyly. Bul baqylanatyn bıýdjet qarjysy. Baǵa belgileý erejeleri qorǵanys tapsyrysy ónimderiniń qunyn qalyptastyrý kezinde eskeriledi, bıýdjet esebinen ótelýge jatatyn shyǵyndardyń quramyn, atap aıtqanda memlekettik qorǵanys tapsyrysyn oryndaýǵa tikeleı baılanysty shyǵyndardy retteıdi. Sonymen qatar, HQES – bul býhgalterlik esep prınıpteri men erejeleriniń jıyntyǵy, ol memlekettik qorǵanys tapsyrys ónimderin óndirýge baılanysty emes shyǵyndardy da nazarǵa alady.
- Olaı bolsa memlekettik qorǵanys tapsyrysyn oryndaýda konsorıýmdarǵa nege tyıym salynady?
– Konsorıýmdardy qorǵanys tapsyrysyn oryndaýǵa jiberý jóninde ruqsat berilmeýdiń bir sebebi – Konsorıým zańdy tulǵa emes. Konsorıým ýaqytsha, erikti, teń quqyly odaq (birlestik) bolyp qurylady jáne onyń quramynan kez-kelgen zańdy tulǵa shyqqan kezde, birlestiktiń maqsattaryna qol jetkizgen kezde nemese basqa sebepter boıynsha qorǵanys tapsyrysynyń oryndalmaı qalý qaýpi bar. Al qoldanystaǵy tártip aqshalaı qarajatty paıdalanǵany, memlekettik qorǵanys tapsyrysyn ýaqtyly oryndamaǵany nemese jaýyngerlik ázirlikke nuqsan keltirgeni úshin jaýapkershilik naqty zańdy tulǵaǵa júkteletinin kózdeıdi. Biz «Jasampaz» birlestiginiń 2017-2019 jyldardaǵy isine kýá boldyq. Is júzinde uıymǵa 19 mlrd teńgege kıim-keshek múlki salasyndaǵy qorǵanys tapsyrysyn oryndaý fýnkııasy berildi. Sonymen birge, jetkiziletin barlyq ónim Qyrǵyzstannan ákelingeni anyqtaldy. Sol kezde kıim-keshek múlkin jetkizýge 30-ǵa jýyq kásiporyn jumyldyrylǵan. Búginde memlekettik qorǵanys tapsyrysyn oryndaýshylar tiziminde 47 jeńil ónerkásip kásiporny bar. Fýnkııany memlekettik qorǵanys tapsyrysy komıtetine berý – bıýdjet qarajatyn aıtarlyqtaı únemdeýge múmkindik berdi. 2020 jyly kıim-keshek múlkin satyp alýǵa 16,1 mlrd teńge bólindi. Sonymen qatar, osy qarajattyń 3,8 mlrd teńgesin únemdeýge qol jetkizgen. Bul birlestiktiń jyl saıyn shamamen 4 mlrd teńge tabys tapqanyn kórsetedi. Olaı bolsa, orasan zor kiris esebinen qurylǵan jańa óndirister qaıda? Parlament Májilisiniń múddeli komıtetiniń depýtattar toby arqyly «Jasampaz» birlestiginiń lobbıi uıymdastyrylǵany esimizde. Osylaısha qorǵanys tapsyrysyn birlestikke berý týraly sheshimge ýákiletti organǵa qysym jasaý arqyly qol jetkizildi. Basqasha aıtqanda, Indýstrııa jáne ınnovaııalyq damý mınıstrligi memlekettik qorǵanys tapsyrysyn múmkindiginshe ashyq etedi. Al ol óz kezeginde eski úlgide jumys isteýge jáne yqpaldy saıası lobbı arqyly óz ónimderi men qyzmetterin memleketke tańýǵa daǵdylanǵan keıbir ishki naryq oıynshylaryna unamaıdy.
