31 mamyr kúni Reseı Federaııasynda Reseı úkimeti tóraǵasynyń orynbasary Alekseı Overchýktyń qatysýymen ótken eýrazııalyq yntymaqtastyqqa arnalǵan úkimet saǵatynda Iana Lantratova SRZP («Ádil Reseı – aqıqat úshin») frakııasynan sóz sóıledi, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly Arbat.Media-ǵa silteme jasap.
Ol Ortalyq Azııa respýblıkalarynyń mektep baǵdarlamasyna jalpy túrki ádebıeti men tarıhy oqýlyqtarynyń belsendi túrde engizilgenin atap ótti. Onyń pikirinshe, bul Reseı men KSRO-nyń basqa halyqtarmen ortaq tarıhı dıskýrstyń buzylýyna ákeledi.
Depýtat TMD elderi úshin jalpy tarıh oqýlyqtaryn, onyń ishinde Uly Otan soǵysynyń tarıhyn ázirleýge úkimettik komıssııa qurýdy usyndy.
Osy taqyryptaǵy talqylaýdy jalǵastyra otyryp, reseılik «Temnık» Telegram-arnasynyń avtorlary arandatýshylyǵy bar jazba jarııalady.
Olardyń aıtýynsha, «jumsaq kúshti» nyǵaıtýdyń ózektiligin Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev kórsetti. Ol “postkeńestik keńistiktegi ıntegraııalyq ıdeıalardy júıeli túrde qaıta qurýdy jalǵastyrdy” dep kórsetken.
Tek dúısenbide BAQ onyń Eýrazııa keńistiginde odaqtyq jobalarǵa kirý qajettiliginiń joqtyǵy týraly sózderin taratyp, búgin ol burynǵy KSRO elderiniń ortaq tarıhı ótkenin synaýǵa nazar aýdardy.
31 mamyrda Qazaqstanda Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni atap ótiledi. Qazaqstan basshysy 20 ǵasyrdaǵy saıası qýǵyn-súrgin materıaldaryn zertteý ortalyǵynda boldy.
Ortalyq jumysynyń mańyzdylyǵyn atap ótti. Ol Twitter-de (qazaqstandyqtarǵa ma, álde keń aýdıtorııaǵa ma?) úndeý jasap, ótkenniń sabaǵyn alý úshin jáne bolashaqta bul qaıtalanbaýy úshin totalıtarızm qylmystaryn zertteýdiń mańyzdylyǵyn atap ótti.
Sondaı-aq, Qazaqstan repressııa qurbandaryna tólenetin tólemderge qarjy bóletini belgili boldy.
Bir sózben aıtqanda, bizdiń ótken tarıhymyzdyń ortaq tendenııasy shynymen de solaı. Al bul máselemen belsendi jumys jasamasaq, bizdiń jáne qazaqstandyq qoǵamnyń arasynda golodomordyń kóleńkesi kóteriletin kún alys emes. Ýkraınada da sol nusqaýlyqtardan bastaldy. Aıtpaqshy, keıbir qazaq zertteýshileri 1921-22, 1931-33 jáne 1946 jyldardaǵy asharshylyq kezinde respýblıka halqynyń jartysy qyryldy, onyń jartysy etnıkalyq qazaqtar, 14 paıyzy ýkraındar, qalǵandary negizinen orystar boldy dep esepteıdi. Oılańyzshy, kim osylaı talap qoıady? Endi grýzınder emes qoı», - deıdi basylym.
