Baıaǵyda «Egemen Qazaqstanda» ma, «Jas alashta» ma «Dúbirge toly dúnıe» aıdarmen jańalyqtar shyǵyp turatyn edi. Sońǵy kezdegi FB-y aıqaı-súreń nege ekenin bilmeımin, esime sony túsirdi. Men mundaǵyny, «dúrbeleńge túsken feısbýk» der edim))). Budan burynda aıtyp júrgenimdeı, FB-ǵa óte sırek kiremin, kóbine post jazý úshin, biraq basqalardyń jazǵanyn qol bosta bolmasa, jıi oqı bermeıtin maǵan birqatar janashyr dostarym «Ábeke ne bolyp ketti, álemjeli shýlap jatyr» dep, qaıta-qata siltemeler jiberip, qoımaı qoıǵasyn bir jaýap jazaıyn dedim. Áıtpese, meniń jazǵanymdy burmalap, aıpaǵanymdy aıtqyzyp, ózderi jıi qoldanatyn sóz tirkesi «esekke teris mingizip jiberetin» túrleri bar))).
Álqıssa, 15 aqpanda Saıragúl, óziniń azamattyq isi boıynsha meniń advokattyq qyzmetimnen bas tartty, onyń naq sebebin men bilmeımin, biraq óz sheshimi emes ekenin sezemin. Qalaı bolǵanda da, túpkilikti sheshimdi Saıragúldiń ózi qabyldady, endi meniń advokat retinde oǵan qylar esh amalym joq. Tek qana ózge jurt sııaqty, syrttaı tileýles bolyp otyramyn. Biraq, budan «vselenskaıa tragedııa» jasaýda qajet emes. Men Saıragúldi qylmystyq isten qorǵap qaldym ba, qorǵap qaldym. Meniń kásibı isime aıtylar syn bar ma? Ázirge dostarym jibergen, ózim qarap shyqqan materıaldardan aıtýǵa turatyn birde-bir synı maqala, post kórgem joq. Al, qur dolbar men qııalǵa qurylǵan túsiniksiz aıyptaýlarǵa jaýap berip jatatyn jáıim joq. Sebebi, ýaqytym joq. Áıtpese, olarǵa salsań Saıragúldiń sottan shyqqan kezde Elbasyna rahmet aıtqanyna da men kináli ekenmin))). Odan basqa, Saıragúldi sóıletpedi deıdi. Oý aǵaıyn, Saıragúl men kezde qorǵaǵan kezde shartty jazasyn ótep júrgen bolatyn, ondaı jaǵdaıda qalaı men oǵan saıası málimdeme jasa deımin? Qala berdi, naýryz aıynda shartty jazasy ótelip boldy, endi kim kedergi jasap jatyr Saıragúlge? Osyndaı japtym jala, jaqtym kúıe áńgime kimge, nege kerek ekenin túsinbeımin, bastysy, Saıragúldiń sol 15 aqpan kúngi meniń vatsabyma jibergen myna jazbalarymen bóliseıin, sonymen Saıragúl men Abzal Quspan máselesine núkte qoıalyq. Al, naqty másele boıynsha, naqty suraqtar bolyp jatsa, kimge bolsa da jaýap berýge ázirmin.
Artynan Serikjan Biláshuly «Atajurt» atynan Qazaqstandyq Uıǵyrlardyń Qytaıdaǵy lagerde jatqandarǵa duǵa etemiz dep baryp, barlyq Uıǵyrlarmen birigip «komýnısterge, qytaılarǵa, múshrikterge qarsy» Jıhadqa shaqyrǵany týraly vıdeosy Iýtýbqa shyqqanyn kórip, oǵan qarsy óz pikirimdi bildirdim. Zań shyǵarý isimen elge belgili aǵamyz Sekeńdi qoldap «Túbibir túrkiniń bárine, jaqsha ishinde Uıǵyrlarǵa, oralmandyq statýs bereıik» -dep atyshýly málimdeme jasady, oǵanda qarsy dereý óz pikirimdi osy FB-da jazdym. Sodan bastaldy...
Nebir feıki bar, feık emesi bar jan-jaqtan «Abzal Quspan dushpan, qytaıshyl, satqyn» degen aıyptaýlar qarsha borady. Olardyń birinde óshirgem joq, meniń postymnyń astynda tur, tura da beredi. Qyzyǵy, nege Qazaq-Uıǵyr máselesi týraly meniń bir aýyz ǵana pikirim bulardyń shymbaıyna qatty batyp ketti?
Artynan Serikjan Biláshuly ustalyp, keri bosapta úlgerip jatyr. Al men bolsam FB-da ne bop jatyr dep ótken lentalardy aqtaryp otyrmyn.
Birden aıtaıyn, «Oıbý Sekeń batyr edi, serke bolatyn tulǵa edi» -dep qaıbir qoǵam belsendileri qusap kóptiń yǵyna jyǵyla ketpeımin. «Ony sottatý kerek» - depte bilek sybanbaımyn. Serikjanmen osy jelide otyrǵandardyń kóbi, ásirese jergilikti qazaqtardan, dál men aralasqandaı tyǵyz aralasyp kórgenderi neken-saıaq. Kezinde, Sáýle, Nurgeldi úsheýimiz Sekeńe qarsy sóz aıtqandardy betke qaratpaıtyn edik, artynan odan kóńilimiz sý sepkendeı basyldy, 2018 tamyzynda «Siz óz jónińizben, biz óz jónimizben júreıik» dep qosh aıtystyq. Odan soń, onyń Qazaq-Uıǵyrdy Jıhadqa shaqyrǵan áıgili málimdemesine deıin, mende basqamyz da Serikjan týraly lám-mım jaq ashqamyz joq.
Sekeńdi biraz tanyp qalǵan adam retinde aıtaıyn, ol ýaqytsha tulǵa, búgin bar, erteń joq. Qazir dúrmekke ilesip, aıqaıǵa súreń qosyp jatqandar kúni erteń Sekeńdi esterine túsire alsa jaqsy. Sóz joq onyń myqty jaqtary bar, ol oı júıriktigi, sheshendigi, qazaqsha, qytaısha jaqsy sóıleı alatyndyǵy, azdap oryssha jáne tym táýir aǵylshynsha biletindigi. Biraq eń úlken qasıeti qýlyǵy bolatyn. Qazaqsha aıtqanda, qýlyǵyna quryq boılamaıtynnyń ózi. Bir ǵana detal, Saıragúl isi kezinde bizge tike shyqqany bar (sonaý Jańaózen oqıǵasynan beri meni tanıtyn sheteldik jýrnalıstter, Halyqaralyq quqyq qorǵaý uıymy ókilderi, Sáýleni biletinder t.b.), tanys jýrnalıstter arqyly shyqqany bar, sheteldik BAQ ókilderin tolyǵymen Sekeńe, Sekeńniń ashyp qoıǵan chatyna topyrlatyp tirkeı berdik. Al onyń admıni Sekeń ózi bolatyn, tamyz aıynda meni, Sáýleni, Nurgeldini chattan shyǵaryp jiberdi de, ol jerde bir ózi qaldy. Dál osyndaı jolmen bıylǵy jyldyń aqpanynda «Atajurt erikti jastar uıymynan» Qydyraly Orazdy shyǵaryp, ornyna ózi tóraǵa bolyp aldy. Sekeń kelgeli 60-tan astam jastar shyǵyp, ornyna biren-saran kári-qurtań qaldy. Nátıjesinde, Sekeń paıda bolǵanǵa deıin, (bireýler jazyp júrgendeı, ol qurýǵa atsalysqandar qatarynda bolǵan emes) Atajurtpen atqarylǵan jumystyń bárin Serikjan bir ózi istep tastaǵandaı áser qaldyrýda.
Osy jerde eń basty suraq; nege bunyń bárin qazir jazyp otyrmyn? Birinshiden, Qytaıdaǵy qazaq máselesin álemdik BAQ aldynda kóterip jatqan adamnyń balaǵynan nege tartýym kerek edi? Men árkez jeke bas máselesinen ulttyq maqsat-múddeni joǵary qoıamyn. Serikjanyń álemdik BAQ betterinde qazaq máselesin kótergenin qoldadym, qoldaı da beretin edim. Alaıda, áńgime ózim burynnan biletin Uıǵyr taqyrybyna oıysa bastaǵanda aq, men dabyl qaqtym! Onda da Serikjannyń jeke basyna qatysty bir aýyz artyq sóz aıtpadym. Meniń maqsatym – Uıǵyr problemasyn qazaq jerine alyp kelý týraly ıdeıany boldyrmaý. Iaǵnı, meniń qarsylyǵym, Serikjanmen aradaǵy yryń-jyryń emes, onyń áý bastan aıtyp júrgen, Uıǵyrlarǵa táýelsizdik alyp berý týraly jarymjan ıdeıasyna qarsylyq! Serikjan Uıǵyr jáıli óz oılarynan bas tartsynshy, artynsha mende ony qoldap shyǵa kelemin, endigi sapynan tabyla qoımaspyn, biraq qoldaımyn, oǵan osy el aldynda ýáde beremin!
Jelide de, osyǵan qatysty «túbi bir túrki jurty, Túrkistannyń áý bastan túrik jurtynyń besigi ekendigi» týraly áńgimeler aıtylyp qalýda. Aǵaıyndar! Túrik jurty óz bastaýyn Qazaq jerinen alatynyn besiktegi bala da biledi. Alaıda, búkil túrkini qol astyna jınap nemese túrkiniń jaýyna qarsy birikken soǵys alańyn ashý úshin Qazaqstannyń tym qurysa Túrkııadaı áleýeti bolýy kerek! Ázirge, óz ishinde ylyǵyp jatqan, biri qazaqtildi, biri orystildi, biri ýahab, biri Táńirshi, al endi biri sopy bolyp bólinip alǵan, sany da az, sapasy da tómen halqy bar, ekonomıkasy quldyraý sheginde turǵan (keshegi bes qyzdyń ólimin eske alyńyzdar) Qazaqstanǵa qaıdaǵy «túrki jurtyn bir tý astyna jınaý»?
Sosyn «túbi bir túrki jurty» degen máımóńkeniń astynda Uıǵyrdyń basy qyltıyp turǵany (odan basqa eshbir túrki jurty Qazaqstanǵa kelýge umtylyp otyrǵan joq) beseneden belgili. Múmkin, oralman aǵaıyn bile bermes, alaıda Qazaqstanda turyp jatqan jergilikti uıǵyrmen arada qansha problema boldy deseńshi? Basqasyn qoıyp kúni búginge deıin Uıǵyr aýdanynyń ataýyn ózgertip, basshysyn qazaqtan taǵaıyndaı almaı otyrmyz. Odan qala berdi, keshegi Iýsýpovyń Qazaq SSR-ne birinshi hatshy bola salysymen, birneshe aı ishinde Qazaqstandy bólshektep ydyratyp jibere jazdaǵan joq pa?
Men basynda Serikjanǵa qarsy kelgenderdi bet baqtyrmaıtyn edik dep aıtyp qaldym. Keıinnen, Serikjan tarapynan Uıǵyr taqyryby tereńdeı bastaǵan soń, sol shetten kelgen qandastarmen kezdesip bárimen derlik sóılesip shyqtym. Olardyń barlyǵy derlik qazirgi kezde elge tanymal ıntellektýal azamattar, olardyń qatarynda Serik Kereı (kúrdeli medtehnıka salasynda bilikti maman, Japonııada oqyp, Germanııada bilimin jetildirgen), Aıatjan Ahmetjanuly (hımık, bilim salasynda júr, «Kazbilim» oqý ortalyqtarynyń jetekshisi), Eldes Orda(Túrkııada doktorantýrada), birqatar jýrnalıstter Ularbek Dáleıulysııaqty, jazýshylar da bar t.b. Bulardy biriktiretin másele – Qytaıda osy Serikjannyń Ýıchat áleýmettik jelisi arqyly ultshyldyqty urandatyp júrip myńdaǵan qazaq ultshyldaryn qamatyp jibergeni týraly derekteri bar, biraq bulardy qazir eshkim tyńdap sózderine qulaq asyp jatqan joq. Senbeıin deseń, bul azamattardyń eshqaısysy qoǵam belsendisi bolyp el aldyna shyǵyp júrgender qatarynan emes, ıaǵnı jeke bas máselesi úshin Serikjannyń jaǵasyna jarmasatyndar qatarynan emes. Qajyǵumar Shabdanulynyń alty tomdyq «Qylmys» romanyn oqyǵandaryń bolsa onda, dál osy Sekeńe keletin personaj eldiń bárin ultshyldyq uranymen jıyp alyp, keıin sottatyp, ózi aman qalýshy edi ǵoı, mine soǵan uqsas oqıǵalardy aıtady Qytaıdan kelgenderdiń birqatary.
Budan basqa, 2015 jyldan Amerıka qorǵaýyndaǵy Rábııam Qadyrdyń Uıǵyr máselesine qazaq máselesin qosaqtaýyn (ol kezde qazaqtar áli qysymǵa ushyramaǵan kez), 2016 jyly ShUAR basshylyǵyna Nur Bákir (ulty uıǵyr) bastaǵan komandanyń kelýi, sol kezden bastap Qytaıdaǵy qazaq máselesiniń kúrdelenýi, ıaǵnı qamalyp bastalýy, sol jyldyń qyrkúıeginde UQK tóraǵasy bolyp Kárim Másimovtyń taǵaıyndalýy, 2017 basynan bastap keshe ǵana Qytaıdy shýlatqan Serikjan Biláshulynyń Qazaqstanda paıda bolǵanynyń bári ózara tyǵyz baılanysty deıtinder de bar. Estigen qulaqa jazyq joq, ózim oıdan shyǵarǵandy emes (áıtpese, Qytaıdaǵyny men qaıdan bileıin), estigenimdi jazyp otyrmyn.
Meni Serikjanǵa qarsy shyqty dep tas kesektemeı turyp, osy aqparattardy bir sholyp, bir qorytyp alyńyz qandas aǵaıyn!
Al sodan keıin maǵan qarata tas atasyńdar ma, jumyrtqa laqtyrasyńdar ma, erik ózderińde! Men osydan kem degende bir-eki kúnsiz bul feısbýkke kire amaımyn, saý bolyńyzdar!
P/s: kóshirip basýǵa, shekten shyqqan boǵaýyz sózderin qoldanbaı balaǵattaýǵa ruqsat)))
Abzal Quspan
