Naýryz meıramyn jańa úlgide atap óteıik
Naýryz - álemniń eń kóne merekeleriniń biri. "Naýryz" jańa kún degen maǵynany beredi. Halyq arasynda erekshe qoldaýǵa ıe bul mereke 18 ǵasyrǵa deıin Ejelgi Grekııada, Ejelgi Rımde, Ulybrıtanııada, 1700 jylǵa deıin ejelgi Rýste de toılanyp kelgen.
Naýryz merekesi 1991 jyly, 15 naýryzda Qazaqstan Prezıdenti Jarlyǵynyń negizinde memlekettik mártebege ıe bolyp, 2009 jyldyń 24 sáýirinde naýryz aıynyń 21, 22, 23 kúnderine "Naýryz meıramy" degen ataq berildi.
Naq, osy kúnnen bastap, respýblıkamyzda Naýryz meıramy keńinen atap ótile bastady.
NAÝRYZ – JAŃA FORMATTA
Elbasy N. Á. Nazarbaev «Jyl basy Naýryzben birge yzǵarly qystyń ornyn shýaqty kóktem basyp, tirshilik qaıta túleıdi. Bul kúni adamdar bulaq kózin ashyp, tal ekken, joq-jitikke járdemdesken. Alys ketken aǵaıyn qaýyshqan, araz jandar tatýlasyp, qaıta tabysqan» dep, Naýryzdyń tálimdik ári tárbıelik mazmunyn ashyp kórsetip berdi.
Endi zaman talabyna saı Naýryzdyń formatyn túbegeıli ózgertý qajet. Naýryzdyń aıryqsha tálim-tárbıe, qadir-qasıet beretin túrleri óte erekshe. Sondyqtan, Naýryz meıramyna jańa reńk berý úshin, adamnyń ultyna, dinı baǵynystylyǵyna qaramastan, adamgershilik qundylyqtarǵa mán bere otyryp, Qazaqstan halqy túgel qamtylatyndaı mazmunyn jasaý kerek.
El arasynda «Naýryz merekesi buqaralyq sıpattan ajyrap, sahnalyq keıipke enip, azdaǵan jurtshylyqtyń qyzyqtaýyna ǵana aınalǵan folklorlyq qoıylym kórinisinen aspaýda» degen pikir qalyptasty. Sondyqtan merekeniń ózine sáıkes atrıbýttaryn qalpyna keltirip, folklorlyq-etnografııalyq aýqymnan jalpy qazaqstandyq mereke dárejesine jetkizgen jón. Merekede baqylaýshylar bolmaıdy, bári de qatysýshy.
Naýryz merekesiniń negizgi maǵynasy:
Ulttyq namys pen rýhanı bolmysymyzdy jańǵyrtý
Sondyqtan da Naýryzǵa irgeli izdenister men tarıhı, ári zamanaýı sharalar kerek. Munyń birneshe joly bar. Atap aıtqanda:
BASTY QUNDYLYQ - BÚLDIRShINDER
Jańa jylda Aıaz Atanyń, Rojdestvoda Santa-Klaýstyń sábılerge syılyq berýi, otbasy músheleriniń bir-birine tartý-taralǵy jasaýy sııaqty dástúrdiń berik ornyǵýy bul merekelerdi halyqqa barynsha jaqyndatqany málim. Jańa jyldan árbir bala tosyn jańalyqtar kútedi. Naýryzda da balalardyń esinde qalatyndaı mereke syılaǵanymyz jón.
Demek, Naýryzdy toılaý arqyly biz bar jaqsylyǵymyzdy, sharapatymyzdy búldirshinderge arnaýymyz kerek.
Qazirgi zamanǵa laıyqtap, shokoladpen kómkerip, kórneki qaptamasyn jasap, kóz tartar qorapqa salyp, ulttyq taǵam aıasynda ázirlenetin jent, talqan, balqaımaq, kilegeı, qurt, súzbe, ýyz, irimshik jáne taǵy basqalaryn ádemi de shaqty etip ázirleý proesin jolǵa qoıatyn mezgil jetti.
NAÝRYZ KANIKÝLY
Mysaly, kúntizbelik Jańa jyl – 1 qańtar óziniń myqty ıdeologııasymen, san alýan belgilerimen otbasylyq merekege aınalǵany málim. Bul oraıda, stýdentter men oqýshylardyń ulttyq meıramdy otbasynda, jaqyndarynyń janynda qarsy alýǵa múmkindik týǵyzý maqsatynda 14-23 naýryz aralyǵynda (10 KÚN) naýryz kanıkýly belgilenýi tıis.
Bul jerde mektep oqýshylarynyń burynǵy 24 naýryz ben 1 sáýir aralyǵyndaǵy III-toqsan kanıkýly on kúnge jyljyp, olar osy Naýryz meıramyn otbasymen, aǵaıyn-týmalarymen qarsy alýǵa múmkindik alar edi. Sondaı-aq, toqsan aralyq kanıkýldardyń arasynda jıilik tepe-teńdiginiń saqtalýyna múmkindik týady.
Kanıkýldar arasyndaǵy jıilik
| Burynǵy keste | |
| III toqsan | IV toqsan |
| 10 qańtar men 24 naýryz | 1 sáýir men 24 mamyr |
| 2 aı 14 kún | 2 aı 14 kún |
| 74 kún | 54 kún |
| Jańa nusqa | |
| III toqsan | IV toqsan |
| 10 qańtar men 14 naýryz | 24 naýryz ben 24 mamyr |
| 2 AI 4 KÚN | 2 AI 1 KÚN |
| 64 KÚN | 61 KÚN |
NAÝRYZ NYShANY
Jaýqazyn, báısheshek nemese qyzǵaldaq Naýryzdyń atrıbýttyq belgisi, emblemasy retinde bekitýdi qajet etedi. Gúldiń adamǵa degen áseri óte mol. Sebebi gúlden erekshe sulýlyqpen birge adam nár alady. Gúl turǵan jerde bıik sezim paıda bolady. Mereke kúni analarǵa, qyz-kelinshekterge gúl syılaý kóńilderge qushtarlyq syılaıdy. Buǵan qosa mekemeler, kósheler, saıabaqtar jaýqazyn gúlimen kómkerilip, abattandyrylsa nur ústine nur. Sol arqyly biz Eýropaǵa erekshe qasterlenetin qyzǵaldaqtyń, jaýqazyn men báısheshektiń túpki otany qazaq dalasy ekenin de urpaq sanasyna sińire túser edik.
NAÝRYZ SIMVOLIKASY
Kún men túnniń teńelýi - astronomııalyq kóktemniń týýy. Astronomdardyń tilimen aıtar bolsaq, bul kezde Kúnniń ortalyǵy óz qozǵalysy barysynda Jer ekvatoryn kesip ótedi. Ǵylymda kóktem týatyn mezgildi túrlishe shamalaý ádisi qalyptasqan. Kún qozǵalysyna negizdelgen esep boıynsha naǵyz kóktem osy - KÚN men TÚNNIŃ (21-nen 22-ne qaraǵan túni) teńelý sáti. Tún ortasy aýǵanda jappaı JAŃA KÚNDI qarsy alý dástúrin túletkenimiz abzal. Elbasy óz sózinde «Halqymyz qashanda jańa jyldan jaqsylyq kútip, keler kúnnen úmitin úzbegen. Búginin bolashaǵymen baılanystyratyn bar izgiliktiń bastaýyn ıgi nıetten izdegen. Sondyqtan tirshilik jańaratyn naýryzda ár adam jaqsylyqqa nıet etýi tıis» degen. Endeshe jaryqtyń uzaratyn, kún nurynyń molyǵatyn JAŃA KÚNNEN úlken de, kishi de jaqsylyq tileıtin.
BASQA HALYQTARǴA QARAǴANDA, QAZAQSTAN HALQYNYŃ JAŃA JYL – NAÝRYZDY QARSY ALÝY OSY QASIETIMEN BASYM.
TAL EGÝ
Naýryz meıramy tek toı toılaý ǵana emes, sonymen qatar jappaı tazalyq sharalaryn ótkizý kerek. «Bir tal kesseń, on tal ek!» degendeı, kóshet otyrǵyzý naýqanshyldyq emes, dástúrge aınalǵany abzal jáne sol egilgen taldarǵa aıyryqsha kútim bolsa.
AǴAIYNMEN KÓRISÝ
Ulys kúni Ult Kóshbasshysy el damýynyń kepili retinde belgilep bergen birlik, tatýlyq, otbasyny qasterleý sııaqty adamzattyq qundylyqtarǵa qurylǵan.
Osyǵan oraı, Naýryz meıramynyń rýhanı-mádenı tárbıelik mánin is júzinde ómirge engizýdi usynamyz. Bul maqsatta Naýryzdyń sıpatyn ashatyndaı ári ulttyq tanym men dástúr saltty jańǵyrtatyndaı kórisý kúni, qaıyrymdylyq jasaý kúni, ata-babany eske alý kúni, aq dastarhan kúni dep mazmun bere otyryp, rýhanı is-sharalardy qalyptastyrý qajet.
ÁLEÝMETTIK ShARALAR
Dál osy «Naýryz meıramy» kúnderi aıasynda elimizdiń isker azamattary, meenattar, qoǵamdyq uıymdar men mekemeler balalar úılerine, turmysy tómen otbasylarǵa jáne qoǵamnyń áleýmettik qorǵalmaǵan toptaryna járdem jasap, qaıyrymdylyq sharalaryna kóńil bólgeni jón. Bul ıgi iste Qazaqstannyń belsendi jastarynyń basyn biriktirip, volonterlar korpýsyn Naýryzdyń jańa turpatta toılanýyna jumyldyrý kerek.
Naýryzdyń rýhanı mártebesi arta túsýi úshin, jyl saıyn qys aılarynda dástúrli beriletin ádebıet pen óner salasy qaıratkerlerine arnalǵan stıpendııalardytabys etý merzimin Naýryz meıramyna aýystyrǵan abzal.
ULTTYQ KIIM
Sondaı-aq, Naýryzǵa ábden jattandy bolǵan shapan men kamzoldyń ornyna, osyndaı qasıetti de erekshe kúnderi árkim ózine jarasatyndaı, sán-saltanatymen, maqtanyshpen kıetindeı qazirgi zamanǵy ulttyq kıim úlgilerin tiktirgeni abzal jáne Naýryz merekesin barsha qazaqstandyq sol ulttyq kıimmen qarsy alsa, nur ústine nur bolar edi!
Sonymen, gúl syılaý úrdisi, ulttyq taǵamnyń yqshamdalǵan úlgisin ázirleý, kreatıvti kıim úlgilerine suranys týǵyzý, naýryz belgilerin aıshyqtaıtyn kádesyılar, sývenırler jasaý – bári aınalyp kelgende, ysyrapqa emes, kerisinshe ekonomıkamyzdyń da qozǵaýshy kúshteriniń birine aınalady.
QYRYQTYŃ BIRI – QYDYR
Qydyr baba (Qyzyr) bar jaqsylyqtyń, molshylyq pen berekeniń ıesi, úmittiń shyraǵyn jaǵatyn kıe. “Qyryqtyń biri - Qydyr” sóziniń astarynan osyndaı túsinikten týyndaǵan moraldyq faktordy kóremiz. Ádette, biz Qydyr babany kóbinese kópshiliktiń aldyna shyǵaryp, aq tilek aıtqyzyp, aq bata bergizemiz de, odan ári onyń qııaldy ushtaı túsetin múmkindigin eskermeımiz. Endeshe, Qydyr babany Naýryz meıramyn ótkizý barysynda utymdy paıdalanǵan abzal. Aıtalyq, ol jurtqa bata berýmen ǵana shektelmeı, syılyqtar da úlestiretin bolsa. Ásirese, Qydyr atanyń meıirimi búldirshinder kóńilimen ushtassa, merekeniń máni men sáni arta túsedi.
Elimizdiń batys óńirlerinde Naýryz meıramyna aldyn ala úlken daıyndyqtar jasalady.14 naýryz kúni tańǵy saǵat 6-dan bastap jurttyń bári úı-úıdi jaǵalap kórisedi. «Kim erte turyp, 40 úıge kirip, kórisetin bolsa, soǵan Qydyr ata nesibesin beredi» degen de sóz bar. Sol nesibeni alyp qalý úshin kishkentaı búldirshinder tań atpaı erte turyp, úı-úıge júgirip, ata-ájelerge baryp kórisetin. Úlken adamdar «Búgin kórisýge adamdar keledi» dep, úıiniń aınalasyn, ishin tazalap, jańa kıimder kıip, kútip otyrady.
Naýryz meıramy tek toı toılaý ǵana emes, sonymen qatar jappaı tazalyq sharalaryn ótkizý kerek. «Bir tal kesseń, on tal ek!» degendeı kóshet otyrǵyzýdy dástúrge aınaldyrý qajet.
SPORTTYQ ShARALAR
Naýryz meıramy aıasynda memlekettik deńgeıdegi dástúrli mádenı jáne sporttyq is-sharalar uıymdastyrýdy jandandyrý kerek. Sondaı-aq, buqaralyq sportty jáne halyqtyq dástúrlerdi nasıhattaý maqsatynda, velosherý, marafon sekildi búkil halyqtyq sıpaty bar sport saıystarymen qatar ulttyq oıyndardan jyl saıynǵy respýblıkalyq «Naýryz» spartakıadasyn uıymdastyrýdy usynamyz.
NAÝRYZDY NASIHATTAÝ
BAQ múmkindikterin paıdalanýǵa aıryqsha nazar aýdarǵanymyz abzal. Barlyq buqaralyq aqparat quraldary Naýryz meıramyn toılaý barysynda ótkizilip jatqan sharalardyń tanymdyq jáne mazmundyq jaǵyna mán berse.
Naýryz ıdeıasyn nasıhattaý barysynda aımaqtar arasynda telekópirler ótkizý, telemarafondar men taqyryptyq baǵdarlamalar, aqparattyń basqa da formalaryn uıymdastyrýdyń mańyzy zor.
Joǵaryda aıtylǵandardy qorytyndylaı kele, ejelgi Naýryz meıramy qazirgi zamanǵa beıimdelip, qoǵamda saıası turaqtylyqty, dostyq pen kelisimdi nyǵaıtýdyń, jalpy qazaqstandyq, otbasylyq merekeniń tetigine aınala túsedi degen qorytyndy jasaýǵa bolady.
Arystanbek Muhamedıuly
Qazaqstan Respýblıkasy Mádenıet jáne sport mınıstri
