Almaty oblysy Eskeldi aýdanyna qarasty Syrymbet aýylynda turyp jatqan Túsip Aınaǵul 2014 jyly Qytaıdyń Tarbaǵataı aımaǵyna qarasty Saýan aýdanynan kóship kelgen. Jasy 70-ke taıaǵan qarııa otbasyndaǵy bes adamnyń, ózimen birge jubaıy men úsh balasynyń da Qazaqstan azamattyǵyn ala almaı júrgenin aıtady.
- 2016 jyly alǵan oralman kýáligi "bir jylǵa ǵana" dep jazylǵan eken. Biraq biz bul qaripti (kırıll álipbıin – red.) tanymaǵandyqtan yqtııar hat sekildi birneshe jylǵa jaraıdy dep júre berippiz. Qazir kýálik jaramsyz bolyp qalǵandyqtan azamattyq ala almaı otyrmyz. Sonymen birge áıelimniń Qytaı tólqujatynyń ýaqyty aldaǵy naýryz aıynda bitedi. Ony uzartý úshin Qytaıǵa barý kerek. Al barsa, ustalyp saıası úırený ortalyǵyna kirip ketedi, - deıdi ol.
-
Oralman kýáliginiń syrtqy beti.
ÚSh MÁSELE
Al 2013 jyly Qytaıdan Qazaqstanǵa qonys aýdarǵan Qoıshybaı Baıjumauly – qazir Qazaqstan azamaty. Biraq qyzy Farıza Qoıshybaı áli Qytaı azamaty eken. Ákesiniń aıtýynsha, 2013-2014 jyldary orta mektepte oqyp júrgendikten oǵan yqtııar hat berilmegen. Kámeletke tolǵannan keıin "Qytaıda sottalmaǵan" degen anyqtamany ákele almaýyna baılanysty yqtııar hatqa qoly jetpegen. Qazir yqtııar hat alǵanymen "oralman" kýáliginiń merzimi bitkenine baılanysty azamattyq ala almaı júr. Qytaıda týǵan etnıkalyq qazaqtar Qazaqstan azamattyǵyn alý úshin áýeli "oralman" mártebesin ıelenip, sottalmaǵany týraly anyqtama tapsyrýǵa mindettelgen. Bul saıasat kóptegen oralmannyń narazylyǵyn týdyryp, kóshi-qon proesine kedergi bolǵan soń Qazaqstan bıligi mundaı anyqtama alý shartyn Qytaıdyń tıisti mınıstrliginen emes, qonys aýdarýshynyń turyp jatqan mekenindegi polıııa bólimshesinen de alsa bolady dep ońaılatqan.
Almaty oblysyna qarasty aýdandardyń birinde turatyn Tursyngúl Jumataıqyzy da otbasynda bes adamnyń oralman kýáliginiń merzimi ótip ketýine baılanysty azamattyq ala almaı qalǵanyn, odan basqa kámelet jasqa tolmaǵan eki balanyń bar ekenin aıtady. Al Gúljanar Mámen esimdi oralman kelinshek:
- Men basynda qujattarymdy deldaldarǵa berdim. Solarǵa senip júrgende ýaqyt ótip ketti, - dep ókinedi.
Biraq Gúljanardyń oralman kýáligi 2009 jyly alynǵandyqtan onda belgili bir merzimi kórsetilmegen. Soǵan baılanysty osydan bir jyl buryn azamattyq alý úshin qujattaryn tapsyrǵanymen áli esh nátıje joq.
Osyndaı túrli sebeppen negizgi qujatqa qol jetkize almaı júrgenderdiń máselesin kóteretin "El-amanat" qoǵamdyq birlestiginiń jetekshisi Yrysbek Toqtasynnyń aıtýynsha, Qytaıdan qonys aýdarǵan qazaqtardyń oralman kýáliginiń ótip ketýiniń birneshe sebebi bar.
- Birinshiden, osynda yqtııar hatpen júrgen qazaqtardy Qytaı bıligi túrli sebeppen qaıtadan shaqyryp alyp, ýaqytynda jibermeı qoıdy. Sonyń saldarynan olardyń qujatynyń ýaqyty ótip ketti. Ekinshisi, 2013 jyly shyqqan "Kóshi-qon týraly" zańdaǵy ózgerister de qol baılaý boldy. Úshinshisi, keıin alynyp tastalǵan "sottalmaǵan" deıtin anyqtama, - deıdi ol.
Yrysbek Toqtasyn dál qazir qolynda oralman kýáliginiń merzimi ótip ketken 3200 adam jáne Qytaı pasportynyń ýaqyty bitken 93 adamnyń tizimi bar ekenin aıtty.
"MEMLEKETTIK KOMISSIIa QAJET"
2013 jyly jeltoqsannyń 10-y kúni bekitilgen "Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zań aktilerine eńbek mıgraııasy máseleleri boıynsha túzetýler men tolyqtyrýlar engizý týraly" zańǵa sáıkes oralmandarǵa azamattyq Qazaqstanǵa kóship kelgen soń 4 jyldan keıin beriledi dep kórsetilgen. Bul zań oralmandar men olardyń quqyǵyn qorǵaýshylardyń narazylyǵyn týdyryp, qyzý qoǵamdyq talqylaýǵa ulasqan edi. Keıin zańǵa qaıtadan ózgerister engizilip, shetelden kelgen etnıkalyq qazaqtar bir jyldyń ishinde azamattyq alatyn bolǵan. Biraq sol ýaqytqa deıin jaramdylyq merzimi shekteýsiz túrde (Qazaqstan azamattyǵyn alǵan kúnge deıin jaramdy – red.) berilip kelgen "oralman" mártebesi bir jylǵa ǵana jaramdy bolyp bekitilgen bolatyn.
Halyqaralyq adam quqyqtary jónindegi máselelermen aınalysyp júrgen zańger Gúlmıra Qýatbekova Qazaqstan azamattyǵyn ala almaı júrgen qazaqtardyń máselesin sheshý úshin memlekettik komıssııa qurý kerek dep sanaıdy.
- Qandaı da bir statýs alý úshin qajetti qujattar tizimi boıynsha árbir aýdan ártúrli talap qoıady. Biz ony praktıka júzinde kórdik, bilemiz. Sondyqtan yqtııar hat bar, oralman kýáligi bar, basqa da talaptar boıynsha memlekettik komıssııa qurylyp, (yqtııar hat pen oralman kýáligin talap etpeıtin – red.) jeńildik týraly sheshim qabyldaý qajet, - deıdi zańger.
2018 jyly qarashada parlamenttiń bir top depýtaty úkimetke hat jazyp, oralmandardyń azamattyq alý máselesin ońaı tártippen sheshý týraly depýtattyq saýal joldaǵan edi. Depýtattyq saýalda "Azamattyq ala almaı júrgen qazaqtardyń sany jeti myńǵa jýyq ekeni" aıtylǵan.
Premer-mınıstr Baqytjan Saǵyntaev depýtattar saýalyna qaıtarǵan jaýabynda: "Etnıkalyq qazaqtarǵa Qazaqstan azamattyǵyn jeńildetilgen tártippen berý quqyǵyn kózdeıtin zań jobasy bıyl (2018 jyl – red.) mamyr aıynda májilis qaraýyna engiziledi" dep jazǵan.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligine qarasty Kóshi-qon komıtetiniń ókili Baǵlan Qasenovtiń aıtýynsha, merzimi ótip ketken oralman kýálikterine baılanysty esep 2017 jyly ǵana júrgizilgen.
- 2017 jyldyń qorytyndysy boıynsha eki myńdaı oralman kýáliginiń merzimi ótip ketken. 2018 jyl boıynsha [esepti] endi jasaımyz. Al oralman kýáliginiń merzimi endi ǵana bitken adamdar bolsa, ony alty aıdyń ishinde (oralman kýáliginiń merzimi bitkeninen keıin alty aı ótpegender úshin – red.) úsh aıǵa deıin uzartyp bere alamyz, - deıdi Qasenov.
Syrtqy ister mınıstrliginiń resmı deregi boıynsha 2018 jyly 2000 etnıkalyq qazaq Qytaı azamattyǵynan shyqqan.
"Azattyq" radıosy
