Qazaqstan Májilisi búr kúndik jumysyn «Qańtar oqıǵasyna» arnady. Otyrys barysynda Amanjol Áltaev «Dıkıı Arman» laqap atymen elge tanylǵan Arman Jumagelıevten eshqandaı da "Alyp tulǵaly, ataǵy jer jarǵan Alpamys batyr" jasaýdyń keregi joǵyn aıtty, dep jazdy "Adyrna" ulttyq portaly.
Amanjol Áltaev:
- «Qańtar tragedııasy» týraly alyp-qashpa pikirler qalyptasyp, oqıǵanyń shyndyqqa janaspaıtyn túrli nusqalary taralýda. Nátıjesinde sol ortanyń qoldan jasalǵan jalǵan qaharmandary paıda boldy.
Tentekten – tulǵa, arandatýshydan – batyr, sotqardan – sardar, qylmyskerden – qaharman jasaǵysy keletin ádiletsiz áreketter etek alyp barady. Buǵan «Qańtar oqıǵasyna» deıin de zańǵa qaıshy áreketterimen tanylǵan «Dıkıı Armandy» mysalǵa keltireıin.
Áleýmettik jelilerde onyń jaǵymdy beınesin jasaýǵa tyrysyp, jazyqsyz qamaýǵa alyndy degen sekildi negizsiz, pátýásiz pikirler qalyptastyryp, «Dıkıı Armannan» Alpamys jasaýǵa tyrysýda. Mundaı qoı terisin jamylǵan qasqyrdyń keıpindegi jasandy batyrsymaqtyń beınejazbalary vırýs sekildi birden taralyp ketýde. Al osyndaı jalǵan jarnamaǵa qurylǵan aqparattyq shabýyldar jas urpaqtyń sanasyna soqqy bolary sózsiz. Sonyń saldarynan jastardan «Osy zamannyń batyrlary kim?» dep surasań, órt ishindegi órimdeı bala men keıýana ájeni qutqaryp qalǵan, eren erlik kórsetken Asqar sekildi jańa zamannyń batyrlaryn emes, top quryp, tisin jasyrǵan «Dıkıı Armandy» atasa tańǵalmańyz. Mine, biz búgingi jas urpaqty tálimi teris, syrty bútin, ishi tútin «Dıkıı Armandarǵa» erip ketýden qorǵaýymyz kerek, - dedi depýtat.
Oraıy kelgende aıta keteıik, Almaty qalalyq sotynyń sheshimimen Arman Jumageldıevti qamaýda ustaý merzimi 2023 jyldyń 7 naýryzyna deıin uzartyldy.
"Adyrna" ulttyq portaly