Qazirgi álem tereń áleýmettik jáne geosaıası ózgeristerdi bastan keshirýde. Álemdik qaýymdastyq úshin birlik, etnomádenı jáne kópkonfessııalyq ártúrlilikti saqtaý, sondaı-aq memlekettegi kelisim men turaqtylyqty nyǵaıtý burynǵydan da mańyzdy.
Bul týraly Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń janyndaǵy QazIS-nyń jetekshi ǵylymı qyzmetker Alshanskaıa Anna “Adyrna” ulttyq portalyna aıtyp berdi.
“Qazaqstannyń etnıkalyq toptar arasyndaǵy mádenı ózara árekettestiktiń biregeı tarıhy bar. Ózara árekettestik ómirdiń barlyq salalaryna - ómir salty men oılaýyna, mentalıtetine jáne qundylyq baǵdarlaryna enedi. Sonymen qatar, elimizde túrli ult ókilderiniń qatar ómir súrýine de qazaqtyń ashyqtyǵy men qonaqjaılyǵy sebep boldy.
Qazaqstan el azamattarynyń biregeıliginiń quramdas bóligine aınalǵan «ártúrliliktegi birlik» qaǵıdatyn ustanady. Qazaqstan halqynyń sońǵy sanaǵy boıynsha halyq qurylymynda qazaqtar 70,18%, orystar 15,81%, ózbekter 3,22%, uıǵyrlar 1,48%, ýkraındar 1,36%, tatarlar jáne basqalar 1,06% quraıdy. El turǵyndarynyń 64,45%-y ıslam dinin, 20,45%-y pravoslavıelik hrıstıandyqty, 0,11%-y býddızmdi ustanady.
Etnosaralyq únqatysýdyń kórinis berýindegi biregeı qubylys – Qazaqstan halqy Assambleıasy. Memleket ulttyq-mádenı birlestikterdiń, gazetterdiń, radıo jáne telebaǵdarlamalardyń, teatrlardyń qyzmetine qoldaý kórsetedi. Máselen, elimizde 52 etnıkalyq BAQ tirkelip, 10 tilde shyǵarylady. Sonymen qatar, 1000-ǵa jýyq etnomádenı birlestikter men olardyń fılıaldary bar. Orta bilimdi qazaq, orys, ózbek, uıǵyr, tájik jáne basqa tilderdi de alýǵa bolady”,- dedi ol.
Onyń aıtýynsha, Qazaqstannyń mundaı tájirıbesi álemdik deńgeıde suragysqa ıe.
“Biregeı qazaqstandyq tájirıbe álemdik deńgeıde suranysqa ıe. Qoǵamdaǵy beıbitshilik pen dıalogty nyǵaıtý maqsatynda Qazaqstanda 2003 jyldan beri álemdik jáne dástúrli dinder kóshbasshylarynyń sezi ótkizilip keledi. Jaqynda ótken kongress nátıjesinde Deklaraııa ázirlenip, ol BUU Bas Assambleıasynyń 77-sessııasynyń resmı qujaty retinde taratyldy.
Osylaısha, qazaqstandyq qoǵamda etnomádenı ártúrlilik, eń aldymen, barlyq qazaqstandyqtardyń qundy mádenı jetistikterimen almasýyna múmkindik beretin eldiń orasan baılyǵy men artyqshylyǵy ekenin túsiný kerek. Mine, bul jahandyq ózgerister jaǵdaıynda bizdiń búkil qoǵamymyzdyń senimdi tiregi bolady”,- dep sózin qorytyndylady Anna.
