Altybakan – eki jaqtan úsh baqandy tóbesinen baılap bir birine arqanmen jalǵastyratyn átkenshek. Arqandar uzyndaý jalpaq aǵashpen jalǵastyrylady. Jastar arqannan ustap, aǵashqa turyp terbeledi. Ádette qyz ben jigit terbeletin bolǵan. Altybaqan keshke taman qurylatyn, sebebi kúndiz aýyl túgelimen sharýashylyqpen aınalysady. Syrttan qaraǵan adamǵa altybaqan oıyn bolyp kóringenimen, bul jastardyń kóńil kóterý arqyly tanysyp, jaqyndasýyna arnalǵan ózindik salt. Altybaqan tebýge kórshi aýyldaryń jastary shaqyrylatyn. Osyndaı keshter barysynda jastar án aıtyp, bı bılep, túrli oıyndar oınap kóńil kóterip qana qoımaıdy, olar óz ónerlerin kórsetý arqyly bir-birimen jaqynyraq tanysý múmkindigine ıe bolady.
Altybaqandy halqymyzdyń «mahabbat besigi» dep ataýy da beker emes. Qyzdary boıjetip otyrǵan ata-analar altybaqanǵa qyzdaryna bas-kóz bolsyn jeńgelerimen qosyp jiberetin bolǵan. Ádette qyzdyń jaqsy jigitpen dostasýyna jeńgesi dáneker bolatyn. Sebebi ol da baldyzynyń óz baqytyn tabýyna tilektes bolady. Sondyqtan eki jastyń aýyzsha aıtylǵan sálemderin, jazbasha joldaǵan hattaryn da eshkimge bildirmeı, kórsetpeı jetkizip otyrý jeńgelerdiń mindeti edi. Jeńgelerdiń bul áreketin eshkim de jek kórmeıtin. Sebebi jastardyń bolashaǵynyń jaqsy bolýyna múddeli ata-analary da týystar da olardyń jeńgetaılyq jasaý joldaryna eshkim kedergi keltire qoımaıtyn bolǵan. Kórse de kórmegensıtin. Jigitter óz kezeginde qyzben jaqyn tanysý úshin jeńgelerge bilezik, júzik sılaıtyn. Áli kúnge deıin keńinen aıtylyp kele jatqan «Joly bolar jigittiń jeńgesi aldynan shyǵady» degen maqaldyń shyǵý sebebi de osy.
Altybaqan keshteri ádette jazdyń uzaq túnderinde uıymdastyrylatyn. Án aıtyp, bı bılengen soń kezek oıyndarǵa beriletin. Altybaqan kezindegi eń tanymal oıyn «Aqsúıek» dep ataldy. Bireý tún qarańǵysyna súıek laqtyrady, qalǵandary top-top bolyp súıekti izdeıdi. Tapqan adamǵa syılyq beriledi. Biraq eshkim de súıekti tez taýyp alýǵa asyqpaıtyn. Qyzdar men jigitter jup-jup bolyp aqsúıekti izdeýge shyǵatyn. Osyndaı kezdesýlerde jastar bir-birine degen sezimderin jetkizetin. Jeńgeler bolsa jastardy tek alystan baqylap júretin.
Qazaqtyń belgili aqyn qyzy Kúlásh Ahmetqyzynyń «Altybaqan» atty óleńinde qazaq mádenıetiniń osy kórinisin keremet sýrettegen:
Samaly sary jazdyń esip qyrdan,
Adamdy ańsaryna asyqtyrǵan.
Baqanǵa jibek arqan kerip tastap,
Qazaqpyz – mahabbatqa besik qurǵan.
Tamasha dástúrimdi halyqqa tán,
Joǵaltpaı, aıalashy, altyn Otan.
Orny bop shyn dostyqtyń áýelesin
Ústinen juldyz jaýǵan altybaqan.
Osynda qyz tanyssa jigitpenen,
Jas júrek sezimderin irikpegen.
Júrekten júrekterge jetip jatqan
Bir ǵajap dúnıe ǵoı úmit degen!
Tabylmas jan baılyǵy satyp alsa,
Arýlar sándenedi totylarsha.
Basyna altybaqan jınalady,
Kim de kim júreginde oty bolsa.
Juldyzdar, sonda aıryqsha janýshy eńder,
Bulbuldar, únsiz tyńdap qalýshy eńder.
Án tókken kempirqosaq sııaqty bop,
Aınalǵan altybaqan – syr sherýler.
Jaıqalǵan japyraǵy janyp toǵaı,
Baıqalsa jalǵyzdyqtan jabyqqan Aı,
Múmkin be shyn sezimdi bastan keshý,
Bıikte osylaı bir qalyqtamaı?.
Jazýshy Qabdesh Jumadil de «Sońǵy kósh» romanynda altybaqan keshin ádemi baıandaǵan:
«Mal qoralanyp, el orynǵa otyrysymen, Estaılar Nuǵyman aýylyndaǵy «Altybaqanǵa» barýǵa jınaldy. Jigitter keshki astan keıin syrǵaqtap dalaǵa shyqqan.
...Estaı osynaý túngi dala tynysyn tula boımen sezinip, alaburtqan kóńilmen únsiz kele jatqan-dy. ...Núǵyman aýylynyń tusynan án estildi.Shyrqap salǵan qyzdar ánin túngi samal ala qashyp, keıde dál qasynan shyqqandaı zoraıtyp jiberedi de, endi birde jer túbine áketip, taldyryp jetkizedi. Birte birte án áýeni aıqyndalyp:
Qos etek burań bel,
Qýalap soǵar qońyr jel... –
degen qaıyrmasyn Estaı ap-anyq aıyrdy. Án aýyldan bir shaqyrymdaı alys, kók jyranyń qabaǵynan shyǵady. Bular solaı qaraı buryldy.
Altybaqan mańynda qyz-kelinshek, jigit-jeleń tolyp júr, arasynda asyr sap shýyldaǵan bala-shaǵa da jyrtylyp aırylady. Jańaǵy án salǵandar Dúrııa men Sálimniń kelinshegi Torǵyn eken. Estaılar kelgende ekeýi altybaqannan túsip, bularǵa qarsy júrdi.
...Baı aýyldyń erke qyzy Dúrııa áldeqaıda batyl, jigitterden ımenbeı erkin sóılesedi:
- Al, qonaqtar, altybaqanǵa otyryńyzdar, kezek sizderdiki, - dedi
syńǵyrlaı kúlip.
Bári birigip dýly topqa qaraı qozǵalǵan. ...Altybaqan basy manaǵydan da qyz túsken sekildi. Taıaýdaǵy Ákpar aýylynan, Aıtym aýylynan jastar qosylyp jatyr.
Qaıran Altybaqan!
...kóshpeli eldiń ajary bolǵan Altybaqan! Keń dalany ánmen jańǵyrtyp, jas júrekterdi mahabbat besiginde terbetken Altybaqan!
Bul bıylǵy jazdaǵy alǵashqy altybaqan edi. Búgin bastalǵan osy
jastyq dýmany jaz boıy jalǵasa bermek. Jastar qyz-bozbalasy bar aýyldarda alma-kezek bas qosyp, qysqa ǵumyrdaı az kúngi qyzyqtaryn ánmen uzatyp salady. Aıly túnderde alysqa jetetin shyrqaý ándermen saı-salany terbetin jańǵyryqtyrmaı, jaılaýdyń sáni kirmeıdi.
...Jaı kúnderi tildese almaı, ún qata almaı ún qata almaı úzdigip
júrgen yntyq zar júrekter osyndaı jaryq aıly keshterde tabysyp, muńdasady. ...Jastar par parymen altybaqanǵa otyryp, án shyrqap, qumarlary tarqaǵan soń, endi basqa oıyndarǵa oıysa bastady. «Aqsúıek», «Taqııa tastamaq», «Soqyrteke» oıyndary atalǵanda, kópshilik qaǵa beris dyrdýy mol «Aqsúıekti» tańdady».
Qazirgi kezde Altybaqan «Naýryz» meıramy jáne basqa da merekeler men toılarda qurylady.
Berdaly OSPAN,
"ADYRNA" ulttyq portaly
