Jastarǵa jańa serpin syılaıtyn joba

3186

Jaqynda Qoǵamdyq damý mınıstri Darhan Káletaev NEET jastar týraly máselesin kóterdi. NEET jastar degen kimder? Jalpy, NEET - halyqaralyq abbrevıatýra.  NEET —  Not in Empoloyment, Education or Training, ıaǵnı ne sabaq oqymaıtyn, ne jumys istemeıtin, ne trenıngke qatyspaıtyn jastar kategorııasy.  Statıstıka, 2018 jyldyń ekinshi toqsanynda elimizde 300 myńnan astam «NEET jastar» bar deıdi. Bir qaraǵanda NEET jastar – qylmysker emes, buzaqy emes, eshkimge zııany da, paıdasy da joq, eshteńege qulyqsyz, bos júrgen jastar. Al aqylǵa salyp qarasaq, bul – sumdyq kórsetkish. Sebebi bul – ártúrli zań buzýshylyq-qylmys, búlik, teris din aǵymdarǵa tartylýy, sýııdke barý qaýpi joǵary kategorııa.

Qazirgi tańda Qazaqstanda jastarǵa arnalǵan birqatar baǵdarlama bar: «Jastar tájirıbesi», «Jasyl el» jasaqtary, «Serpin», «Dıplommen —  aýylǵa» jáne t.b.  Biraq osyǵan qaramastan, NEET jastardyń qarasy joǵary aıtylǵandaı bolýy – bul baǵdarlamalar áli de jetkiliksiz ekenin kórsetip otyr. Sebebi bul iske tek úkimet emes, qoǵam da at salysý kerek. Osy qoǵamnyń qozǵaýshy kúshteriniń biri – qoǵamdyq uıym retinde «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi Batys Qazaqstan oblysy «Jastar bastamalaryn qoldaý boıynsha áleýmettik qyzmet» (Qazaqstan jastaryn áleýmettendirý jáne damytý boıynsha jalpyulttyq jobanyń II kezeńi)» jobasyn júzege asyrýdy bastap jatyr.

Sonymen, áleýmettendirý degenimiz ne jáne nege oǵan qatty kóńil bólip otyrmyz. Áleýmettendirý – qarym-qatynas jasaı biletin, ómirlik maqsatyna jete biletin, ómirlik jáne adamgershilik qundylyqtardy ustanatyn, óziniń qajeti men qyzyǵýshylyǵyn qoǵam talaptaryna sáıkes shekteı biletin tulǵanyń qalyptasýy.  Ǵalym-mamandardyń pikirinshe jastardy áleýmettendirýdiń mynandaı joldary bar eken:

  • motıvaııa júıesi  arqyly;
  • azamattyq jaýapkershiligin damytý arqyly;
  • jastardyń barlyq sanattarynyń (aýyldyq, belsendi emes, margınal toptarynyń, t.s.s) áleýmettik ınklıýzııasin qamtamasyz etý arqyly;
  • jastar arasynda eriktilik, sport jáne shyǵarmashylyqty damytý arqyly;
  • ulttyq qundylyqtarǵa jalǵaý arqyly.

 

Áńgimemizdi tizimniń basynda turǵan motıvaııadan bastaıyq: motıvaııa – adamǵa áreket etý josparyn qurǵyzyp, is bastatqyzatyn,  talpynys jigerin kúsheıtip, isin tabandy jalǵastyryp, maqsatqa jetýge qulshyndyratyn ishki ynta. Qysqasha aıtqanda, áreket-nıet, qalaýymyzdyń ishki túrtkisi, kózdegen maqsatqa jetkizbeı tynbaıtyn jiger. Osy jigerdi oıatý ońaıǵa túspeıdi. Biz qolǵa alǵan joba jastardyń áleýmettendirý, olardyń áleýmettik belsendiligin arttyrýdy tómendegi alty baǵyt arqyly júzege asyrýdy kózdeıdi:

 

  • Intelektýaldyq (zııatkerlik);
  • Eriktilik pen áleýmettik

belsendilik;

  • Áskerı-patrıottyq;
  • Shyǵarmashylyq;
  • Sporttyq;
  • Ulttyq qundylyq.

 

Osy alty baǵyt boıynsha alty baıqaý – úzdik sportshy, úzdik ónerpaz,

jas etnograf, úzdik erikti, úzdik zııatker, áskerı-patrıottyq baǵyt úzdikterin anyqtaý baıqaýlary uıymdastyrylady. Bul baıqaý árqaısysy óskeleń urpaqty áleýmettendirý isine ózindik áser-yqpaly bolady dep bilemiz.

Mysaly, sportpen aınalysý – densaýlyqty nyǵaıtatyny óz aldyna, qoǵammen aralasýǵa, ýaqytty qadyrleýge, aldyna maqsattar qoıýǵa úıretedi, sondaı-aq, artyq energııany ıgi maqsatqa buryp, bos júristi azaıtady. «Úzdik sportshy» baıqaýyna qatysýshylar qashyqtyqqa júgirý jáne kermege/týrnıkke/ tartylý arqyly anyqtalady.

Intelektýaldyq (zııatkerlik) baǵytta biz basymdyqty matematıka bilimine berdik. Sebebi bizdiń memleket maqsat tutqan – ǵylymı-tehnıkalyq progress, zamana kóshinen qalmaý – matematıka iliminsiz múmkin emes. «Jas zııatker» baıqaýyna qatysýshylar matematıka ilimi /páni/ boıynsha bilimi test arqyly baǵalanady.

Eriktilik pen áleýmettik belsendilik baǵyty túsindirýdi asa qajet etpeıdi dep oılaımyn: qoǵamǵa paıdaly tirlikpen sanaly túrde, ór erkimen jáne aqy-pulsyz aınalysý – adamdy kemel tulǵaǵa aınaldyratyn asa abzal qasıet. «Úzdik erikti» baıqaýyna qatysýshylar – múgedek, jetim, qarttar, kóp balaly ne turmysy tómen otbasylarǵa kómek kórsetý; densaýlyq saqtaý, qorshaǵan ortany qorǵaý, aýmaqtardy abattandyrý, dene shynyqtyrý men sportty damytý, salamatty ómir saltyn nasıhattaý boıynsha azamattyq bastama, naqty isteri jáne osylardy rastaıtyn qujat /maqala, dıplom-gramota, anyqtama t.s.s/ arqyly baǵalanady.

Otandy súıýge, ony ártúrli qaýipterden qorǵaýǵa úndeıtin áskerı-patrıottyq baǵyt ta – óte mańyzdy sala. Biz bul baǵyt boıynsha úzdikti «Memlekettiń qorǵanys qabyleti qaıtse berik bolady?» áskerı-patrıottyq  esse jazý baıqaýy boıynsha anyqtaǵaly otyrmyz. Sonymen birge,munda balanyń áskerı daıyndyq sabaǵyndaǵy úlgerimi de eskeriledi.

Shyǵarmashylyq degen termınniń aıasy árıne keń. Án aıtý; bı bıleý; aspaptarda oınaý; akterlik sheberlik; poezııa jáne proza janry; beıneleý óneri boıynsha qabyletteri osynyń bári shyǵarmashylyq bolyp sanalady.

Degenmen, biz shyǵarmashylyq baǵyt boıynsha baıqaýda – oqýshylardyń ulttyq aspaptarda /dombyra, qobyz, sybyzǵy, jetigen, t.s.s / oryndalatyn ónerin baǵalaımyz dep sheshtik.

Al ulttyq qundylyqtar baǵytyndaǵy «Jas etnograf» baıqaýynda oqýshylardyń – maqal-mátel, aqyn-jazýshylar, salt-dástúr, jer-sý ataýlary boıynsha bilimi, óresi, taldaý-saraptaý qabyleti, sheshendigi baǵalanady.

Atalǵan baıqaýlardyń barlyǵy – «Jastar bastamalaryn qoldaý boıynsha áleýmettik qyzmet» (Qazaqstan jastaryn áleýmettendirý jáne damytý boıynsha jalpyulttyq jobanyń II kezeńi)» jobasynyń aıasynda júzege asyrylady. Bul baıqaýlar boıynsha úzdikterdi jergilikti oqý bólimderiniń qoldaý-kómegimen anyqtaǵymyz keledi. Al aýdandyq oqý bólimderi (nemese jastar resýrstyq ortalyqtary) bul úzdikterdi anyqtaý barysynda tıisti salanyń bilikti mamandaryn, mysaly úzdik sportshyny anyqtaǵanda – aýdandyq sport bólimin, úzdik ónerpazdy anyqtaǵanda– aýdandyq mádenıet bólimin tartý josparlanýda. «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi atalǵan úzdikterdi anyqtaý isine monıtorıng júrgizedi; aýdandyq deńgeıde 6 baǵyt boıynsha úzdik shyqqandardy oblystyq baıqaýǵa qatystyrady, oblystyq deńgeı úzdigin anyqtaýdy uıymdastyrady jáne joba úzdikterin marapattaý/kótermeleýdi júzege asyrady. Úzdikter mektepten aýdanǵa, aýdannan monıtorıng ortalyǵyna satylap kóterilý arqyly irikteledi. Osy 6 baǵyt boıynsha úzdikterdi anyqtaý tártibi men sharttary kórsetilgen bólek arnaıy erejeler bar.

Biz bul jobadan sportpen jáne shyǵarmashylyqpen júıeli negizde aınalysatyn, áleýmettik belsendiligi joǵary, sonyń ishinde qoǵamdy paıdaly isterge óz erkimen tartylatyn, bastamashyl balalar men jastar sany artýyn kútemiz. Bul óz kezeginde NEET deńgeıindegi jastardyń, margınaldardyń úlestik sanyn, óz-ózine qol jumsaý, túrli qaýipti dinı aǵymdarǵa tartylý deńgeıin tómendetýge ákeler edi.  Joba, sondaı-aq, aýyl jáne qala  jastary úshin teń múmkindikter qamtamasyz etýdi,  áleýmettik ınklıýzııany júzege asyrýdy kózdeıdi.

Osy aıtylǵan «margınal», «áleýmettik ınklıýzııa» termınderine qysqasha túsinik bere keteıik.

Margınal – bir-birine kereǵar ártúrli orta, mádenıet, áleýmettik toptardyń yqpalyna túsip, dúnıetanym-pikiri tolyq qalyptaspaǵan solqyldaq adam.

Áleýmettik ınklıýzııa – áleýmettik múmkindigi shekteýli oqýshylardyń óz kúshine degen senimin arttyrý arqyly olardy basqa balalarmen birge qoǵam isine tartý.

Jobaǵa Batys Qazaqstan oblysyndaǵy 9-11 synyp oqýshylary men stýdentteri qatysa alady.

Joba boıynsha (oblystyq deńgeıde ) úzdik dep tabylǵan oqýshylar

syılyqpen, gramotamen marapattalady, sondaı-aq ózge de kótermeleý múmkindikteri (saıahattarǵa qatysý, JOO bilim alýda jeńildikter, t.s.s) qarastyrylady. Biraq eń basty syılyq – jastarǵa óz múmkindik, qabylet, daryndaryn jaryqqa shyǵarýǵa múkindik berý; jastardyń ózi qatarlas qurby-qurdastary jetistikke jetip jatqanyn kórip yntalanýy, bir sózben aıtqanda áleýmettenýi dep oılaımyz.

Baıqaý týraly tolyǵyraq nursad1971@gmail.com elektrondy pochtasyna hat jazý arqyly bilýge múmkindigińiz bar.

Nurlan SÁDIR,

Joba menedjeri

 

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy