Áskerde álimjettik kórinis alyp, saldarynan jıi qaıǵyly oqıǵalar tirkelip jatady. Bul tártiptiń aqsaýynan ba? Álde áskerı ómirdiń qatań qaǵıdalaryna psıhologııalyq álsiz balalardyń shydamaýyna baılanysty ma? Bul týraly “Adyrna” ulttyq portalynyń tilshisi psıholog Ermek Nurymovtan surap bildi.
“Qazirgi kezde áskerdegi sarbazdardyń ólimi jıilep ketýiniń basty sebebi, bul - áskerdegi ózindik júıeniń áli sol burynǵy Keńes úkimetindegi júıemen qalyp qoıýy. Ol kezdegi áskerı qysymǵa boryshyn óteýshiler shydaı aldy. Al qazir telefondy ǵana qoldanyp, qıynshalyq kórmegen jastar áskerge barýda. Olar áskerdegi qatań júıege qalyptasa almaı, ásirese psıhologııalyq álsiz balalar shydaı almaı jatady, Bul- bir. Ekinshi kezekte áskerde bolsyn, jalpy bizdiń qoǵamda bolsyn ulttyq ıdeologııanyń áli pisilip, jetilmegeniniń saldarynan bolyp otyr. Ózge memleketpen salystyryp qaraıtyn bolsaq, máselen, musylman memleketi Túrkııa. Ol jaqta ásker 2 nemese 3 jyldyq. Sonda da olar “elimdi, jerimdi qorǵaımyn” dep áskerge barýǵa talpynyp turady. Óıtkeni, olardyń ıdeologııasy, eli men jerine degen súıispenshiligi múlde basqasha. Al bizdiń ıdeologııanyń kemshil tustary óte kóp. Jastardyń naqty maqsaty joq bolǵandyqtan, májbúrli túrde áskerge barǵandyqtan áskerde shydaı almaı jatady”, - dedi psıholog.
Ermektiń aıtýynsha, áskerde óz-ózine qol jumsaýdyń saldary ata-ananyń balalaryna rýhanı azyqty tolyqqandy bere almaǵandyǵynda bolýy múmkin.
“Qazir jumysbasty ata-analar balalaryna rýhanı azyq bere almaı, áskerdiń mańyzdylyǵyn túsindirmeı jatady. Shetel psıhıatri, ǵalym Vıktor Frankl fashısterdiń evreılerdi qamap ustap otyrǵan kezinde sýııdtiń saldaryn zertteıdi. Endi sol kezde evreılerdiń qınalyp jatqan kezde ishinde qansha qıynshylyq kórse de tótep bergenderi bar. Biraq qıynshylyqqa shydamaı sol jerde ózine-ózi qol jumsaǵandary da bar. Solardyń arasyn ajyratyp, zerttegen kezde osyndaı tujyrymǵa kelgen: Eger adamnyń ishi bos qýys kezde, ıaǵnı naqty maqsaty, naqty ómirge degen súıispenshiligi, rýhanı azyǵy bolmaǵandyqtan ólimge ózin ıtermeleıdi eken”,- deıdi ol.
Sondaı-aq, rýhanı azyqtan bólek, adam psıhologııalyq azyqpen de sýsyndaýy kerek eken.
“Adamda negizi úsh azyq bolýy kerek. Birinshisi, ol - rýhanı azyq, ekinshi - materıaldyq azyq, úshinshi - psıhologııalyq azyq. Áke-sheshesi materıaldyq azyq dep, búkil materıaldy qanaǵattandyrý saldarynan, jumys istep, balalaryn kıindirip, iship -jegizip jatyr deıik. Alaıda balaǵa qoldaý, psıhologııalyq turǵydan kómek joq. Bala kezden ulttyq tárbıeni, ulttyq qundylyqtardy tolyqqandy sindire almaıdy. Mysaly, neniń jaman, neniń jaman ekenin kórsetý kerek. Kishkentaıynda ertegi aıtyp, batyrlardyń qandaı qıyndyqta óskenin kórsetý. Mine, osyndaıdy jastaıynan balalaryna sińirmegendikten olardyń psıhologııasy óte álsiz bolady. Odan keıin gennen kelýi de múmkin. Ata-babalary sýııdke jaqyn bolýy múmkin. Muny da zertteý kerek”, -dedi psıholog.
Psıhologtyń aıtýynsha, kez kelgen adam áskerge barmas buryn psıhologııalyq daıyndyqtan ótýi kerek.
“Men stýdentterime “áskerge barǵylaryń kele me?” dep suraǵanmyn. Sonda túsingenim, qazaq tobynyń 99%-y “baramyn” dep qulshynyp otyrady. Al orys tobynyń basym kópshiligi “ýaqytymdy ketirgim kelmeıdi, barmaımyn” dep jaýap beredi. Sonda bir jaǵynan qarap otyrsaq aýylda ósken nemese sol taza qazaqı otbasyndaǵy balalardyń elin qorǵaý, otanyn qorǵaýǵa degen qulshynysy bar ekenin baıqaısyń. Al orys tobynda ósken balalardyń meıli qazaǵy bolsyn, orysy bolsyn olardyń barýǵa degen yqtımaldylyǵy óte tómen. Áskerde qoryqpas úshin otbasynan bólek, mektep qabyrǵasynda da úıretý qajet. Qazirgi jastarǵa kommýnıkaııa jetpeıdi. Sonyń saldarynan áskerde zardap shegip jatady”,- dep sózin qorytyndylady.
“Adyrna” ulttyq portaly
