Bıyl mamyr aıynda Memleket basshysy Aqordada ótken jıynda Bas prokýratýraǵa tártip saqshylarynyń «qııalynan týǵan» qylmystyq isterdi toqtatýdy tapsyrdy. Áıtse de bul úrdis ózgere qoımaǵanǵa uqsaıdy.
Búginde qylmystyq qýdalaý orbıtasyna burynǵydaı qarapaıym azamattar ǵana emes, atqarýshy bılik organdarynyń laýazymdy tulǵalary da kóptep tartylyp júr.
Máselen, ótken jyldyń 10 jeltoqsanynda Antıkor Atyraý qalasyndaǵy Abaı eskertkishin ornatý boıynsha memlekettik satyp alý shartyn jasaǵany úshin JShS basshysynan para aldy degen kúdikpen Hamenova Baqytgúldi (Atyraý oblysy ákiminiń orynbasary, qazir qamaýda) ustady.
Negizi para alý belgili bir másele tıimdi sheshilý úshin laýazymdy adamǵa berilgen aqsha, baǵaly qaǵaz, basqa da múlik nemese múliktik quqyq bolyp sanalady.
Alaıda tergeý materıaldaryn zertteı kele anyqtalǵany - QR Mádenıet jáne sport mınıstrligi janyndaǵy Arnaıy komıssııanyń sheshimimen eskertkish ornatýshy 2019 jyly qarashada, ıaǵnı B.Hamenovanyń oblys ákimi orynbasary qyzmetine kelerinen 5 aı buryn bekitilgen.
Arnaıy komıssııanyń dál osy sheshimi eskertkish nusqasynyń avtorymen Memlekettik satyp alý shartyn jasasýǵa negiz bolady. Basqasha aıtqanda, ákimdiktiń Arnaıy komıssııa sheshimimen konkýrs jeńimpazy dep tanylǵan eskertkish avtory qyzmetin satyp alýdan basqa tańdaýy bolmaıdy.
Bul sheshim qaıta qaraýǵa jatpaıtyndyqtan, Atyraý qalasynyń ákimdigi eskertkishti daıyndaý jáne jetkizý úshin JShS-men kelisim-shart jasasqan. Sondyqtan bul kelisim-sharttyń jasalýyna sol kezde Májilis depýtaty laýazymyndaǵy B.Hamenovanyń múldem qatysy joq jáne ol JShS-men jasyryn baılanys jasaı almaıdy da, sebebi eskertkish ornatýǵa qatysty barlyq jaýapkershilik Atyraý qalasy ákimdigine júktelgen.
Hamenovaǵa taǵylǵan aıyptyń kúmándiligin jáne naqty aıǵaqtyń joq ekenin eskergen sot ony tergeý merziminde qamaýǵa alýdan negizdi túrde bas tartyp, bultartpaý sharasynyń neǵurlym qatań emes túrimen shekteldi. Sondaı-aq Hamenova men onyń týystarynyń isti tolyq ári obektıvti qarastyrýǵa kedergi keltiretinine naqty dálelderdiń bolmaýy da qaperge alyndy.
Bul sheshim jarııalanǵannan keıin sotqa syrttan qysym kórsetilip, Hamenovany kez kelgen ádispen qamaýǵa alý tapsyryldy jáne ol birneshe kúnnen keıin múltiksiz oryndaldy.
Ýaqytsha ustaý ızolıatoryna ornalastyrýǵa zańdy negiz bolmasa da, sot «B.Hamenova óz kinásin moıyndamady jáne sonymen qatar tanystary arqyly kýágerlerge qysym kórsetip, jalǵan aqparat taratýy múmkin» degen jeleýmen temir torǵa toǵytty.
Alaıda sot eshkimniń kinásizdigin dáleldeýge mindetti emestigin, onyń pikirin jarııalaýdy shekteý dıktatorlyq rejımge aparatyn tóte jol ekenin eskermedi.
Búgin Hamenovanyń isin qaraý proesi bastaldy. Jańa Qazaqstanda eń bolmaǵanda sot Antıkor men prokýratýranyń ádiletsiz sheshimderin qoldamaıtynyna shyn sengimiz keledi.
B. Hamenovanyń aıyptaý aktisimen tanystyrylmaýyna baılanysty sot otyrysy 11 tamyzǵa shegerildi.
Nurbek ALDABERGENOV
REDAKIIaDAN:
Bul redakııamyzǵa joldanǵan oqyrman haty. Redakııanyń ustanymy avtordyń kózqarasymen sáıkes kelmeýi múmkin.
