«Úılený toıyńyz, ıakı týǵan kúnińiz mamyrdyń 31-i kúnine týra tússe, toı jasaısyz ba?»
Osylaı saýalnama uıymdastyryp ek. Jurttyń birazy betime qarady, keıingisi juldyznama aqtaryp ketti. «Ol kúni toı jasasań, jaman bola ma?» dep shoshyp jatty. Já, bul kún – qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni ekenin eshkim eskermedi. Renjip qaıtemiz?
31-nshi mamyr biz úshin kóp kúnderdiń biri sııaqty. Al jýrnalısterdiń dál osy kúni jappaı maqala jazyp, sıýjet bergeni, ákimshiliktegilerdiń dál osy kúngi is-sharalardy 1 mınýt únsizdikpen bastaýy, bári-bári naýqanshyldyq sııaqty. Arǵy jaǵynda qaıǵyrý, aza tutý joq. Jasaý kerek bolǵasyn jasap júrmiz. 31-nshi mamyrdyń qasiretin túsine almaǵandaımyz. Áıtpese, 5 mıllıon qazaq ashtan ólgen, júz myń oqyǵanymyz atylyp-asylǵan kúnde – toı toılaý, týǵan kún atap ótý saý aqylǵa syıa ma?
«Qyzyl qyrǵyn» atalyp ketken zobalańdy ne úshin umytpaýymyz kerek? Bul bálekettiń zııan-zaýaly qandaı boldy? Jýrnalıstik zertteýimizdi ortaǵa jaıdyq.
Malyn qyrý, ózin ashtan óltirý, sóıtip jerin ıemdený Reseı ımperııasynyń negizgi strategııalyq mindeti osyndaı edi. Osy jolda nebir qıturqy áreketter jasady. Áýeli kóshpeli jurtty shuraıly Jaıyqtyń jaǵasynan qýdy. Sosyn qunarly Ertis, Esilden kettik. Jer jutý proesi, ásirese Stolypınniń tusynda alapat qarqyn aldy. Nege basqa kezeńde emes, 1904-1906 jyldary qatty kúsheıdi? Sebebi ol kezeńde Reseıdi revolıýııa elesi kezip júrdi. Bolary anyq apattan Reseıdi saqtaý úshin Petr Stolypın jeri joq, ábden kedeılengen, sodan búlik jasaýǵa peıildi mujyqtardy syrtqa shyǵaryp tastamaq boldy. Muny jer reformasy dep atady.
Stolypın osy reformasy arqyly bir oqpen eki qoıan atýdy kózdedi. Birinshi – Reseıdiń ishki oblystaryn narazy aýdıtorııadan tazartý. Ekinshi – jaýlap alynǵan aýmaqty osy mujyqtarmen orystandyrý edi. Jospardy oryndaý úshin qarashekpendilerge nebir yntalandyrý sharalary jasaldy. Kóshseń, aqsha tólendi, 10 jylǵa salyq alynbady. Dittegen oı oryndala bastady. Máselen, 1906-1913 jyldar aralyǵynda Aqmola, Torǵaı, Oral jáne Semeı oblystaryna 430 myń otbasy kóship keldi.
Ujymdastyrý – otarshyldyqtyń jalǵasy
1917 jyly revolıýııa bolmaǵanda Petr Stolypınniń 3 mıllıon orys mujyǵyn dalaǵa kóshirýi ábden múmkin edi. Biraq Peterborda tóńkeris bop, jospar ádire qaldy. Rasymen ádire qaldy ma? Joq. Stolypınniń «jer reformasyn» birshama úzilisten keıin bolshevıkter jalǵastyrdy. Qujat «ujymdastyrý» degen jańa ataýǵa ıe boldy.
Nege ujymdastyrý? Túsindireıik. Sovet Odaǵy keshegi azamattyq soǵystan esin jıyp, agrarly elden zaýyt-fabrıkasy bar ındýstrıaldy memleketke aınalǵysy keldi. Osy maqsatta I besjyldyq jospary túzildi. Biraq syrttan tehnıka satyp alý úshin aqsha kerek edi. Al qazynada bir tıyn joq bop shyqty. Stalın esh saspady. Áýeli meshit-shirkeýlerdi tonady. Bul azdyq qylǵasyn 1928 jyly baılardy tonaý týraly arnaıy qaýly shyǵardy. Úkim boıynsha mal sany 150-den assa, ol adam baı dep sanalyp, búkil dúnıesi talapaıǵa túsýi tıis boldy. Ne kerek, sol jyldary 2 myńǵa jýyq baı-manaptyń múlki tonaldy, ózderi atyldy. Tonaý, qorqytýmen jınalǵan 2 mıllıon mal shetelge satyldy. Aqysyna kerek-jaraqtar alyndy.
Alaıda bul aqsha, bul múlik báribir az edi. Endi Qyzyl Úkimet óziniń qarasha halqyn tonamaq boldy. Sebebi sol jyldary qazaqtyń qolyndaǵy 40 mıllıon qoı boldy. Biraq muny baılardy ashyqtan-ashyq tonaǵandaı, óte dóreki, jabaıy jolmen tartyp alýǵa bolmaıtyn edi. Óıtkeni bolshevıkter ózderin kedeıdiń janashyry, qamqorshysy demep pe edi?! Qaıtpek kerek? «Ujymdastyrý» degen jeleý saıasat oılap tabyldy.
«Indýstrıaldy qalalardy, ondaǵy 12 mıllıon jumysshyny shashylyp jatqan aýyldar asyraı almaıdy. Júzdegen aýyl-aımaqty biriktirip, sýperaýyl qurastyrsaq qana aýyldyń ónimdiligi artady» degen urandar aıtyldy. Ne kerek, 1928-nshi jyly ujymdastyrý naýqany bastaldy.
Dalanyń bir pushpaǵy da bos emes edi...
Ol kezdegi qazaqtyń aýyldarynyń ornalasý tártibi qalaı edi? Ortada – atanyń úlken shańyraǵy ornalasatyn da, al enshi alysqany 2-3 shaqyrym aınalaǵa shashyrap qonatyn. Sosyn taǵy da qara shańyraq. Al onyń aınalasyn usaq-usaq enshi aýyldar qorshap jatatyn. Kóz aldyńyzǵa alyp, alapat órmek keldi me? Iá, qazaqtyń aýyldary solaı kúlli dalany orap, bir pushpaǵyn da bos qaldyrmaı, qamtyp jatatyn. Petr Stolypın hám oǵan deıingi sheneýnikterdiń qazaqtan jer tartyp ala almaýynyń bir sebebi osynda edi. Qazaqty qyryp tastamasań, ońaıshylyqpen jer alý múmkin emes edi.
Ujymdastyrý naýqany – búkil dalany búrkep jatqan aýyldar órmegin byrt-byrt úzdi. Shashyraı qonǵan qazaqtyń qonystaryn bir jerge ákep jınap tastady. Osynyń kesirinen dala arshyldy. Bos jer kóbeıdi. Osy kezde ishki Reseıden «ujymdastyrýǵa kómek» degen jeleýmen 500 myń orys otbasy kóshirildi. Áne, ujymdastyrý bar-joǵy qazaqtyń jerin tartyp alýdyń jalǵasy edi degende, osy dúnıelerdi meńzep em.
Beıimbet Maılınniń shyǵarmasynda osy ujymdastyrý naýqanynyń qalaı júrgeni jaıly qyzyq derek bar: – Aınalasy 200-300 shaqyrymǵa shashylyp jatqan aýyldardy bir jerge ıirip jınady. Kileń kıiz úıden quralǵan, japan daladaǵy bul eldi-mekenderge «qala» degen shartty ataý berildi. Biraq ol eshqandaı da qala emes edi. Qala bylaı tursyn, aýyl deýge de kelmeıtin, jaı úılerdiń úıindi edi. Myńǵyrǵan maldy saqtaıtyn qora-qopsy joq. Belsendiler tórt buryshtap arqan kerip, tórt túlikti sonda saqtamaq boldy.
Kolhozdastyrý kúshpen ári óte asyǵys júrgizildi. Ony mynaý sanaıǵaqtan 1928-1931 jyldardaǵy ujymdastyrý barysyn bilýge de bolady: 1928 jyly Respýblıka sharýashylyǵynyń 2%-y, 1930 jyly sáýirde aýyldardyń 56,4%-y, 1931 jyly qazanda aýyldyń 69%-y ujymdastyryldy.
Ashtyq kezinde qasaphanalar rekord ornatyp jatty
Ujymdastyrý shashyrap jatqan aýyldardy bir aýylǵa biriktirý maqsatyn ǵana kózdegen joq. Halyqtyń qolyndaǵy maldy tartyp alý negizgi maqsat boldy. Ne kerek, 100-150 shaqyrymǵa shashyrap qonǵan qonystardy bir saıǵa ákep, sýper aýyl etken soń, maldyń bárin Úkimettiki dep jarııalady. Memleket ol maldy ne istedi? 40 mıllıon túlikti aqshaǵa aınaldyrý úshin «Soıýzmıasoprodýkt», «Kazjıvotnovodsoıýz», «Skotovod», «Ovevod», «Moskvamıaso» syndy qasaphanalar salyp tastady. Soıyp alynǵan soǵym Eýropa elderine satyldy. Túsken aqshaǵa Stalın zaýyt-fabrıkaǵa kerekti qural-jabdyqtar satyp alyp jatty.
Mal – taýsylmaıtyn materııa emes. Kúnine 20 myń qoıdy soıyp tastaıtyn qasaphanalar 4-5 aıda qazaqtyń qolyndaǵy 4 túlikti taýysty. Árıne, soǵymnyń bári Eýropaǵa barǵan joq. Soıylǵan maldy áketýge tıisti poıyzdar der kezinde jetpeı, talaı et buzyldy. Ony zaýyttardyń syrtyna dóńkıtip-dóńkıtip tógip tastaıtyn. Al osy kezde búkil malynan aıyrylǵan qazaq ashtan qyryla bastady. Esh bolmasa ólekse jep, janyn saqtaýǵa tyrysqandardy álgi qasaphana qaraýyldary esh jolatpaı, atyp tastap otyrdy.
Qazaqtyń sońǵy tuıaq serpýi
Shydamnyń da shegi bar. Malyn memleket tartyp ap, aqylǵa qonymsyz salyqtardy mindettep jatqanda, meshitin qıratyp, ımanyna qol salǵanda, qazaq aqyrǵy ret, aqyryp ornynan turdy. Qolyna qarý ustaýǵa qaýqarly erkektiń barlyǵy qarý aldy. 1928-30 jyldary respýblıkanyń túgel aýmaǵyn qamtyǵan 372 kóterilis bolyp ótti. Oǵan 80 myń adam qatysty. Kommýnıster qazaqtyń baskóterýlerin aıaýsyz janshyp tastap otyrdy. Alaıda Sozaq, Adaı kóterilisteri tym qatty kúsheıip, kommýnıster tanki, ushaq qoldanýǵa májbúr boldy. Ábden ashynǵan halyq ajalǵa týra shapty. Kommýnısterdiń birneshe armııasyn talqandap tastaǵan bul aýyldar basqa qazaqqa úlgi bolady degennen qorqyp, bálshebekter kelisimge kelýge májbúr boldy. Araǵa adam salyp, «qarýyn tapsyrsyn, talabyn oryndaımyz, jazalaý bolmaıdy» dep sendirip baqty. Eki tarapty tabystyrý Eltaı Ernazarov, Álibı Jangeldınderge júkteldi. Bas kótergen qazaqtardyń talaby mynaý edi:
1. Din bostandyǵyn berý, meshitterdi qaıtarý, dinı salttar men sharalarǵa kedergi jasamaý;
2. Iri baılar tárkilengennen keıin, endi tárkileý bolmaıtyndyǵy jóninde dekret shyqqan edi, biraq bul is orta sharýaǵa qarsy áli jasalýda;
3. Kolhozdarǵa zorlap kirgizý toqtatylsyn. Olar tek erikti negizde kirgizilsin;
4. Qazaq dalasynda tapqa bólip, jikteýdi qoıý kerek. Isti sheshýge komsomoldardy jibermeý, ony aýyldyń jalpy jınalysynda sheshý qajet;
5. Salyqtardy mal-múliktiń sanyna qaraı salý kerek. Egin ekpeıtinderge astyq salyǵy salynbasyn…»
Alaıda bul aldaýsyratý edi. Myltyǵyn tapsyryp bolysymen, qyzyl armııa «basmashy» dep jappaı atyp-asýdy bastady. Aýyldardy shapty. Malyn aıdap ketti. Qazaqtyń sońǵy demi úzildi. Sońǵy ret serpilgen tuıaq typyrlap qaldy...
Aıtpaqshy, biz 1937 jylǵy kúlli atylǵan, aıdalǵan azamattardy aqtappyz da, alaıda ujymdastyrýǵa qarsy, ashtyqqa qarsy baskótergen batyrlardy áli kúnge bandıt, basmashy dep júrmiz. Táýelsiz el atansaq ta, eshbiri aqtalmapty. Arýaqtarynan uıat istiń biri osy bolatyn...
Ashtyqtyń zardaby
«Ujymdasyp eńbek etýge» kiriser aldynda qazaq qojalyqtarynda 40 mıllıon qoı bar edi, ashtyq saldarynan 1933 jyly 4-aq mıllıonǵa ázer jetti. Maldy qoıshy. Qazaq she? 10 mıllıon qazaqtyń 80 paıyzy ashtan qyryldy.
Kóp tarıhshy «qazaq jerindegi ashtyq Máskeýdegi sheneýnikterdiń qulaǵyna jetken joq» dep oılaıdy. Olaı emes.
Nıkıta Hrýevtiń 1956 jylǵy esteligin aqtarsańyz, mynadaı joldardy kóresiz: «Qazaqstanda oryn alyp otyrǵan adam tózgisiz asharshylyqtan qazaq halqy túgeldeı qyrylyp qalýdyń az-aq aldynda turǵanyn aıtyp ek, ol: «Bul sary páleketterden tek sondaı jolmen ǵana qutylýǵa bolady» dep jaýap berdi».
Qarapaıym qazaq óz taǵdyryn myltyqpen arashalap júrgende, ıntellıgentteri de tynysh otyrǵan joq. Karerasyn bylaı qoıyp, ómirin báske tigip, Stalınge, ashtyqty uıymdastyrýshy Goloekınge hattar jazdy. «Stalınge hat», «Beseýdiń haty» degender soǵan dálel. 1937 jyly «halyq jaýy» dep qamaýǵa alynyp, keıin atý jazasyna kesilgen Mansýr Ǵataýllın «beseýdiń» biri edi. Sottalǵandar oryndyǵynda otyrǵan ol sońǵy sózin bylaı dep támamdaǵany stenogrammada saqtalyp qalǵan. Úzindi keltirsek:
«...Men – halyq jaýy emespin, halyq jaýlarynyń jaýymyn. Al ondaı jaý bolýym 1932 jyly komandırovkamen Kentke kelgenimde bastaldy.
....Jan-jaǵyma kóz salsam, bir oshaqta úlken qazan qaınap otta tur. Birdeńe pisip jatyr. Qaqpaǵyn ashsam – qaınap jatqan sýdyń ishinen jas balanyń birde aıaǵy, birde qoly, birde ókshesi kórinedi. Mine, sol kezden bastap men halyq jaýlarynyń jaýy boldym».
P.S. Asharshylyq degende biz tek 1932 jylǵy zobalańdy eske alamyz. Negizi bul sany boıynsha ekinshi asharshylyq. Áýelgisi 1922 jyly bolǵany belgili. Alash qaıratkerleriniń jankeshtiliginiń arqasynda bar elden joq jurtqa mal taratýynyń arqasynda qazaq bul ashtyqty 2 mıllıon shyǵynmen artta qaldyrdy. Al 32-de bolysatyn eshkim bolmady. Ashtyq ary qaraı óletin kisi qalmaǵasyn ózi toqtady. Bul jolǵy shyǵynymyz 3 mıllıonnan asyp ketedi. Qysqasy, eki aınalyp soqqan ashtyqtyń kesirinen, qazaq 6-7 mıllıon azamatynan aıyrylypty. Dál osy zulmat demografııamyzdy demikpe etti. 1897 jylǵy halyq sanaǵynda ózbek 700 myńdy áreń eńserse, qazaq 10 mıllıonǵa jetti deıdi. Al qazir, ózbek aǵaıyn 30 mıllıonnan asyp barady. Qandaı alapat potenıaldan aıyrylǵanymyzdy osydan ózińiz esepteı berińiz.
Nurbek BEKBAÝ
e-history.kz
