Elimizde 2022 jyl «Balalar jyly» dep jarııalandy. Alaıda ǵalamtordyń bási bıik turǵan tusta biz balalarǵa arnalǵan qazaqsha ári qyzyqty sapaly kontent jasaı aldyq pa? Qazirgi aýmaly-tókpeli zamanda jańa Z jáne alfa urpaq qandaı aqparatpen sýsyndap, kimge qarap boı túzep júr? Nege balalarymyz áli kúnge deıin «Spider-Man», «Batman» degenderdi kýmır kóredi? Ata-anasy, jaqyndary, aınalasy bári túgel ana tilinde sóılese de, úıdegi balalar nege ózge ulttyń tilinde saırap júr? Biz jibergen basty qatelik nede? Olardyń keleshegi ne bolmaq?– dep baýyr eti balasy úshin kúni-túni alańdap júrgen ár ata-ananyń júregin aýyrtyp, kóptiń kókeıinde júrgen suraqtardyń jaýabyn biz de izdep kórdik...
El arasynda salt-dástúrimizdi keńinen nasıhattap, ulttyq qundylyqtarymyzdy ulyqtap júrgen belgili qoǵam qaıratkeri Turar Sáttarqyzy balasy bar otbasynyń basty, aýqymdy problemasy osy deıdi. Óıtkeni uıaly telefonmen ósip jatqan balalardyń tili ózge tilde shyǵyp jatyr...
«BALALAR JYLY» BOLYP JARIIaLANǴANMEN MEMLEKETTEN QOLDAÝ JOQ!
«Qazaq tilinde sapaly mýltoptamalar kerek. «Balalar jyly» bolyp jarııalanǵanmen aýqymdy sharalar kórip turǵanym joq. Bul memleket deńgeıindegi jan-jaqty qoldaý kerek bolatyn jumys. Balalar ádebıetine qoldaý kerek. Máselen, men ulttyq boıamaqtar shyǵaryp júrgen Venera degen kelinshekti bilemin. Ult bolashaǵy úshin úlken eńbek jasap júrse de, qoldaý joq. Balabaqsha jasyndaǵy búldirshinderge arnalǵan «Aıtshy, Ájetaı» degen tap-tamasha balalar jýrnalyn shyǵarǵan Sandýǵash Nurqanova degen rýhanı sińlimdi qolymnan kelgenshe jýrnalyn japqyzbaýǵa tyrystym. Jýrnaldy talaı ákimqaralar men depýtattardyń aldyna apardym. Qoldaý tappadyq. Jýrnal bıyl jabyldy. Mine, osyndaı ult bolashaǵy men el erteńi úshin jumys istep júrgen ult janashyrlaryna memleket tarapynan qoldaý kerek. Balalar kitabyn shyǵaramyn, balalar jýrnalyn shyǵaramyn degenderdi «Balalar jyly» qoldasa eken deımin», - deıdi Turar Sáttarqyzy.
Osy ýaqytqa deıin ózimizge tán ulttyq qundylyqtarymyzdy jas urpaq boıyna sińirýge barynsha tyrysyp, jan-tánimen eńbek etip, arpalysyp júrgen tarıhshy keleshektiń qamy dep «Ertegi – el erteńi» jobasyn biraz jerge súırep, aparǵanyn aıtty. Alaıda esh nátıje shyǵara almaı, memleket tarapynan qoldaý tappaǵanyna qatty kúıinipti... Erteńgi urpaq aldynda óziniń jaýapty ekenin sezinetin Turar Sáttarqyzy: «Balalar jyly» tek bir jylmen shektelmesin. Bala – bizdiń bolashaǵymyz, erteńimiz. Erteńimiz myqty bolsyn deseń, onyń qamyn búgin oılaıyq», - deıdi....
BALABAQShALARYMYZDY «ORYS ÁLEMI» MEN «AMERIKANDYQ ARMAN» BASYP ALYP, BALALARYMYZDYŃ MIYN ÝLAÝDA...
«Birer jyl buryn Elordamyzdaǵy Tilder basqarmasy janyndaǵy «Tildi qoldaý» tobynyń múshesi retinde jartylaı memleketten qarjylandyratyn jeke menshik balabaqshalaryna monıtorıng jumysyna qatystym. 47 balabaqshada boldym, bul balabaqshalardaǵy balalarǵa arnalǵan kórnekilik quraldar men bezendirilgen sýretterdi kórip, «shok» bolǵan edim. Syrtqy jarnama sýretteri de, jatyn, ashana bólmeleri, qabyrǵalary tutastaı «orys álemi» men «amerıkandyq arman» bolyp turǵany kúızeltti. Tipti keıbir tárbıeshiler bularyńyz ne?,-degen saýalyma, «Baýyrsaq (Kolobok)» qazaq ertegisi ǵoı degen jaýap ta alǵan edim. Mine, Bilim basqarmasy osyndaı máselege nazar aýdarý kerek dep oılaımyn. Bala tárbıesinde usaq-túıek bolmaıdy, bala neniń kórip, neniń ónege kórip ósedi, sonyń jemisin kóremiz», - dep kúıindi tarıhshy.
Osy tusta qoǵam qaıratkeri «Jańa Qazaqstanǵa» aıaq basqan ekenbiz, endigi kezekte memlekettik balabaqshadan bólek, memleketten qarjylandyratyn balabaqshalardaǵy tárbıe qalaı júrgizilip jatyr? Balabaqshany tabys kózine aınaldyryp otyrǵandar, bala tárbıesin oılamaı, ózge eldiń ertegilerimen, bezendirýimen urpaǵymyzdyń tárbıesine balta shaýyp jatqan joq pa? Mundaı mekemelerde jalpy balalarymyz qandaı qundylyqtarmen tárbıelenip jatyr? Osynyń barlyǵyn tekserip, baqylap, qadaǵalap otyratyn organ osy suraqtarǵa jaýap bere otyryp, sáıkesinshe jumys atqarýy kerek deıdi.
ORYS TILI, ORYS MÁDENIETI QALAI NASIHATTALSA, QAZAQ TILI DE SOLAI NASIHATTALÝY KEREK!
"Balabaqshalar urpaǵymyzdy ulttyq rýhanı qundylyqtarmen tárbıeleý kerek. Ol úshin jalpy balabaqshanyń ataýynan bastap, ondaǵy tárbıe, balany tárbıeleıtin kórneki quraldardyń barlyǵy ulttyq sıpatta, ózimizdiń qazaq ertegi keıipkerleri dáriptelýi kerek. Búldirshin shaǵynan sapaly, təlimdi-tərbıeli dúnıeni kórip ósken urpaǵymyzdyń tanym-túsinigi men talǵamy da joǵary bolary sózsiz. Reseıde el basshysynyń ózi qadaǵalap otyratyn «Orys álemi» degen qor bar eken. Ol qor orys tilin, orys mádenıetin shetelde nasıhattaý jáne qoldaý maqsatynda jumys isteıdi. Mádenıeti men tili arqyly júretin «jumsaq saıasattyń» arqasynda orys tiliniń aıasyn keńeıtip otyr. Bizdiń balalar kitaphanalaryna tegin taratatyn, qyzyl-jasyldy, sapaly balalarǵa arnalǵan kitaptary kózdiń jaýyn alyp, qyzyqtyrady", - dep pikir bildirdi qoǵam qaıratkeri.
Turar Sáttarqyzynyń aıtýynsha, bizdiń memleket qazaq tiliniń qoldaný aıasynyń keńeıýine osylaı jumys isteýi tıis.
RESEIDIŃ «ORYS ÁLEMI» SIIaQTY BIZ DE «QAZAQ ÁLEMIN» QURAIYQ!
«Men Omby qalasynda magıstratýrada oqyǵan kezde qaladaǵy «Omby qazaqtary» qoǵamdyq uıymynyń jetekshisi Torǵyn Áshenovamen tanystym. Kúıeýi Qýanysh ekeýi «Omby qazaqtary» degen gazet shyǵarady eken. Qoldarynan kelgenshe jergilikti qazaq balalaryna qazaq tilin oqytyp júr. Omby óńirinde 100 myńǵa jýyq qazaq turady. «Omby qazaqtary» – eń belsendi úkimettik emes uıymdardyń biri, biraq qarajattyń qysqalyǵy qazaqsha gazet shyǵarýǵa, qazaq tildi balalar ádebıetin satyp alýǵa qıyndyq týǵyzyp otyr. Reseıdiń «Orys álemi» sııaqty, biz de «Qazaq álemin» quryp, ózimizdi ǵana emes, ózge eldegi qandastarymyzdyń da ana tilin umytpaýyna atsalysýymyz kerek dep oılaımyn. Sol «Omby qazaqtary» gazetinde «Qara shańyraq» degen rýbrıkamnyń baryn jáne únemi maqalalarymnyń jarııalanyp turatynyn aıta ketkim keledi», - deıdi Turar Sáttarqyzy.
Tarıhshy-etnologtyń aıtýynsha, bizdiń elimizde ulttyq ónim az bolǵandyqtan, televıdenıeni sheteldik dúnıe jaýlap jatyr, al ol bizdiń urpaqtyń tárbıesine keri áserin tıgizýde...
MÝLTFILMDER JASASAQ, URPAǴYMYZ ShREK, SPANDJ BOBTARDY EMES, QAZAQ BATYRLARYNYŃ ATYN JATQA BILIP ÓSER EDI!
«Otandyq telearnalar ózderiniń óskeleń urpaq tárbıesine úles qosatynyn túsinetin kez jetti. Alpamys, Qobylandy, Er Tarǵyn, Qabanbaı, Bógenbaı syndy batyrlarymyz, Abylaı han, Táýke han sııaqty handarymyz, sheshenderimiz men bılerimiz mýltfılmge keıipker etý kerek. Jelaıaq, Taýsoǵar, Tolaǵaılar bala elikteıtindeı myqty keıipkeri bar toptamaly mýltfılmder jasasaq, urpaǵymyz Shrek, Órmekshi adam, Masha men Medved, Spandj Bobtardy emes, qazaq batyrlarynyń atyn jatqa bilip óser edi! Balalarymyzdyń ózgege eliktemeı, óz tilimen sýsyndap, óz tərbıesimen tərbıelenýi úshin, bəlkim, mýltıplıkatorlar, máselen, «Aqyldy Ədemi», «Tərbıeli Talshyn», «Tilalǵysh Temirlan syndy mýlttoptamalar shyǵarsa, quba-qup emes pe?!», - dep óz usynysyn ortaǵa tastady qoǵam qaıratkeri.
Turar Sáttarqyzynyń pikirinshe, keıipker búldirshin aqyldy (tərbıeli) qyz, ul jəne basqa da keıipkerler arqyly ónegeli otbasynda ósken, aqyldy balany, ulttyq qundylyqtarǵa negizdelgen təlim-tərbıeni kórsetip, qazaqylyqty dəriptesek, ekinshiden, balalardy ana tilindegi týyndymen sýsyndatyp, ana tilimizdi úırenýine úles qosar edik.
JASTARDY ADALDYQQA, ÁDILDIKKE, PARASATTYLYQQA TÁRBIELEITIN ANIMAIIaLYQ FILMDER QAJET!
«El bolamyn deseń, besigińdi túze» degen halqymyz. Balalarymyzdyń boıynda týǵan til, mádenıet pen tarıhqa degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý úshin, sondaı-aq, balanyń oı-órisin damytyp, ulttyq rýhtaǵy tárbıesiniń qalyptasýy úshin qazaq ertegilerine negizdelgen, izgilikti nasıhattaıtyn, adaldyqqa, ádildikke, parasattylyqqa tárbıeleıtin anımaııalyq fılmder toptamasyn shyǵarý kerek. Teledıdar men ınternet myqty nasıhat quralyn ekenin umytpaı, bul jumysty jyldam qolǵa alýymyz kerek. Ulttyq qundylyqtardy nasıhattaıtyn «Ertegi oqý», Batyrlar jyry, qıssalar, jumbaq, maqal-mátelder saıystaryn uıymdastyrýymyz kerek», - dep óz pikirin bildirdi Turar Sáttarqyzy.
Qoǵam qaıratkeriniń málimdeýinshe, qalalarymyzda balalarymyz baryp oınaıtyn neshe túrli oıyn-saýyq ortalyqtary bar. Biraq elimizdiń ulttyq bolmysyn kórsetetin, birde-bir ulttyq oıyn-saýyq ortalyǵy joq. Bar ortalyqtarda ultqa tán sıpat joq. Ishinde balalarǵa qyzmet kórsetetin jerde barlyǵy ózge eldiń keıipkerleri. Oıyn-saýyq ótetin jerdiń bezendirilýi de balalarymyzdy ózge ulttyń ıdeologııasyna tárbıelep jatyr. Sosyn kelip, balalarymyz nege ózge tilde sóılep, ózgenikine qumar deımiz...
BALALARǴA ARNALǴAN ULTTYQ OIYN-SAÝYQ ORTALYǴYN AShÝ KEREK!
«Urpaǵymyzdy ulttyq qundylyqtarymyzben sýsyndatý úshin, balalarǵa arnalǵan Ulttyq oıyn-saýyq ortalyǵyn ashý kerek. Ortalyqtyń bezendirilýinen bastap, ishinde júrgiziletin asyq, toǵyz qumalaq, arqan tartý syndy ulttyq oıyndar, maqal-mátel, jumbaq, ertegilerden vıktorınalar júrgiziletin, qazaq aýyz ádebıetindegi, halyq ertegilerindegi keıipkerlerdi alsaq, bul balalardyń kóńilin kóteretin ǵana emes, ulttyq tárbıe beretin ortalyqqa da aınalar edi. Ult rýhanııaty osydan bastalýy kerek. Mundaı isti ultqa janashyr meenattar qolǵa alsa, el bolashaǵyna qosqan úlesi bolar edi», - deıdi keleshek urpaqtyń qamyn oılaǵan tarıhshy...
Áńgimelesken Zarına ÁShIRBEK,
«Adyrna» ulttyq portaly
