Elimizdiń bas merekesi – Respýblıka kúnine oraı «Qara shańyraq» qoǵamdyq birlestigi jas otbasylar arasynda «QAZAǴYMNYŃ DÁSTÚRLERI-AI!» qalalyq ulttyq-etnografııalyq saıysyn uıymdastyrdy. Atalǵan is-shara Astana qalalyq Tilderdi damytý jáne arhıv isi basqarmasyna qarasty «Rýhanııat» KMM-niń qoldaýymen ótti.
«Qara shańyraq» qoǵamdyq birlestiginiń tóraıymy Turar Sáttarqyzy bul is-sharanyń basty maqsaty – qazaq halqynyń salt-dástúrlerin, ádet-ǵuryptaryn zamanǵa saı jańǵyrtý ekenin aıtady. Sondaı-aq ol otbasy ınstıtýtynyń mártebesin kóterip, dástúrli otbasylyq qundylyqtardy jastar arasynda dáripteý mańyzdy ekenin eskertti.
«Bıyl bul is-shara bıyl ekinshi ret uıymdastyrylyp jatyr. Elimizde otbasylardyń arasynda «Mereıli otbasy» degen sekildi neshe túrli baıqaýlar bar. Biraq dál jas otbasylardyń arasynda, onyń ústine etnografııalyq baqytta uıymdastyrylatyn baıqaý joqtyń qasy. Múmkin basqa oblystarda ótip jatqan shyǵar, biraq Astanada mundaı is-shara ótkizilmegen bolatyn.
Ókinishke qaraı qazir jas otbasylar arasynda ajyrasý beleń alyp bara jatyr. Budan bólek bizde urpaq tárbıesine baılanysty qanshama másele bar. Osyǵan baılanysty tatýlasý ortalyǵy ashylyp, máselemen kúresip jatyrmyz. Biraq biz problemamen kúresetin emes, onyń aldyn alatyn is-sharalar uıymdastyrmaımyz. Otbasyndaǵy zorlyq-zombylyqpen kúrespes buryn jas januıalardyń arasyndaǵy jarasymdylyqty nyǵaıtýǵa nazar aýdarý kerek. Biz urpaqtyń tárbıesine kóńil bólip, otbasy qundylyqtarynyń mańyzyn arttyrýǵa mán bergen jón.
Mysaly qazir saıysqa qatysqan jas otbasylar máz bolyp, rıza bolyp jatyr. Naqtyraq aıtsam saıysqa qatysýshylar «Bıyl daıyndyǵymyz álsiz bolyp qaldy. Keler jyly uıymdastyrylsa, tyńǵylyqty daıyndalamyn. Qamshyny qalaı óretinin ózim úırenip alamyn» dep namysqa tyrsyp jatyr. Biz baıqaýdyń bolatynyn aldyn ala bir aı buryn jarııalaımyz. Olar bir aı boıy izdenip, ártúrli kitaptardy oqıdy. Máselen jas kelinshekter qaryn búrme men órmetós sekildi ulttyq taǵamdardy kúndelikti daıyndap júrmegennen keıin onyń qalaı daıyndalatynyn jan-jaǵynan surastyryp, ázirleıdi. Osy arqyly jas otbasylardyń rýhanı bilimi tolysyp, ony balalaryna úıretetin bolady. Bul degenimiz urpaqtar sabaqtasyǵynyń berik bolýyna áser etedi», – deıdi ol.
Otasbylyq saıysqa jazýshy, memleket jáne qoǵam qaıratkeri Ákim Ysqaq, QR Prezıdenttik ortalyǵy Mádenı jáne bilim berý jobalary qyzmetiniń jetekshi ǵylymı qyzmetkeri Aqbota Hamıtova, «Qazaq analary – dástúrge jol» respýblıkalyq qoǵamdyq birlestiginiń tóraıymy, aktrısa Aınur Júginisova, Astana qalalyq Q.Muhamedhanov atyndaǵy №90 mektep-gımnazııasynyń ustazy, aıtysker aqyn Azamat Maljanbaı jáne «QR Jýrnalıster odaǵynyń múshesi Turar Sháken qazylyq etti. Úsh kezeńnen turǵan saıysqa 15-ke jýyq jas otbasydan ótinim túsip, baıqaý shartyna sáıkes 8 otbasy iriktelip alyndy.
Tartysty ótken baıqaýda bas júlde Mekebaı otbasyna buıyrsa, birinshi oryndy Muqajanovtar otbasy, ekinshi oryndy Sembekovter otbasy jáne úshinshi oryndy Saýhanov pen Hyzaıhan otbasy ıelendi. Al arnaıy nomınaııa boıynsha «Ónegeli otbasy» - Qalıtovtar otbasy, «Dástúrge berik otbasy» - Pirimqulovtar otbasy jáne «Kórermen kózaıymy» - Muqanovtar otbasyna tabystaldy.