Qazaqstannan Saýd Arabııasyna qajylyq óteýge baratyndar daýy sozyla tústi. Taraptar mámilege kelip, shyǵyndy óteýge ázir emes. Árqaısysy óz ýáji durys ekendigine senimdi. Biraq aqysy jelingen halyq ne istemek?
Islam dinin ustanatyn barsha musylmandar úshin besinshi paryz – qajylyqty óteý. Qajylyqqa baryp, sátti saparymen kópshilikti qýantyp, áleýmettik jeliler arqyly óz saparynyń sáýleli sátterin bólisetinderdiń sany jyl saıyn artyp kele jatqany baıqalady. Sońǵy jyldary el aldynda júrgen azamattar, halyq qalaýlylary men tanymal tulǵalar da Arab túbegine taban tirep, musylmandyq paryzyn óteýge den qoıa bastaǵandaı. Alys pen jaqynnyń arasyn jalǵap, boılyqtar men endikti qosatyn, «arman men maqsatty toǵystyratyn» kompanııalardyń nasıhaty da medıa alańynyń júzinde oqtyn-oqtyn kózge túsedi. Bar tapqan-taıanǵanyn jıyp, qomaqty qarjy jumsap qajylyqqa attanǵandardyń san soǵyp, japanda jalǵyz ári «qum ishinde qalǵan» oqıǵalary da jıilep ketti. Halyq qajylyq saparynyń qaıyrlysy men qıyndyǵyn aıyrýdan qalǵandaı.
SAPARǴA SÚIREP SAN SOQTYRÝ ÁDISI
Sońǵy aılarda qazaqstandyqtar jolaýshylardy qajylyqqa aparatyn keıbir kompanııalardyń «qaltqysyz qyzmetine» ýáj aıtyp, shaǵymdana bastady. Jyl basynda dúıim jurtty dúrliktirgen «Káýsar trevel» týrıstik kompanııasy jolaýshylardy oısha qajylyqqa attandyryp, óz ǵımaratynyń aldynda shyr kóbelek aınaldyryp qoıǵan edi. 500-600 myń teńgeniń tóńireginde joldama satyp, 300-den astam adamnyń kóńiline kúdik uıalatqan týrıstik kompanııaǵa qatysty tergeý jumystary bastaldy. Kompanııanyń qansha adamdy san soqtyrǵanyna saqshylardyń ózi jaýap bere almaǵan. Sebebi aldyn-ala tólem jasaǵandar men qajylyǵyn óteı almaı qalǵandardy túgendeýdiń ózi múmkin emes.
«Mekke men Mádına qalalaryna joldama alyp, 50-ge jýyq adamdy aldaǵan týrıstik agenttiktiń basshysy ustaldy. Atalǵan jaıt boıynsha QR QK 190-babymen qylmystyq is qozǵalyp, kúdikti qamaýǵa alyndy», – deıdi Shymkenttiń Eńbekshi aýdany polıııa basqarmasy tergeý bóliminiń bastyǵy Erlan Irbaev.
Bir baıqaǵanymyz, kóbine qajylyǵyn ótesin degen maqsatmen balalary ata-analaryna joldama alyp beredi. Perzenttik paryzyna adal bolý maqsatyna ata-anasyna joldama syılaǵandardyń jany jaralanyp, al ata-analary áýre-sarsańǵa túsken oqıǵalar da kezdesti. Mysaly, byltyr 73 jastaǵy Jasqaırat Ámirǵalıev jubaıymen jubyn jazbaǵanyna 45 jyl tolypty. Sonyń qurmetine ul-qyzdary 1,2 mıllıon teńgege Ýmraǵa joldama satyp alyp bergen. Merzim boıynsha ekeýi qazir kıeli jerde bolýy kerek edi. Biraq aqsaqaldyń týrfırma keńsesiniń aldynda aınalshyqtap júrgenine bir aptaǵa jetken.
"Aqsha da, joldama da, qajylyq ta joq. Dalada qaldyq. Bastyǵy Medet Mekebaı degen jigit eken, 27 jasta. Sol kisiniń ózine jolyqtym, aıttym. "Erteń aqshańyz túsedi, bolady". Sonymen áli júr. Mıyma esh qondyra almaımyn. Sebep ne? Bular endi Allanyń jolynda júrgen adamdar, sútten aq, sýdan taza dep esepteıtin edim. Qazir endi kóńilim qatty qalyp otyr", - deıdi ol.
DIN ATYMEN QOZDAǴAN DAÝ SOTQA JETTI ME?
Dál osyndaı jaǵdaı ótkende taǵy qaıtalanǵanyn baıqadyq. Bul jolǵy jalǵyz aıyrmashylyq – kompanııa ataýynda ǵana. «Adyrna» ulttyq portaly maýsym aıynyń jıyrma jetisi kúni qajylyqqa attanǵan 120 adamnyń qujatsyz qaldyryp, qamaýda otyrǵanyn habarlady. Olardyń barlyǵy "ZamZam Qazaqstan" qajylyq kompanııasy arqyly úlken qajylyqqa týr satyp alǵan, alaıda jalǵan vızaǵa aldanyp, jat elde jankeshtige aınalady. Ózderiniń habarlaýynsha, kólik ishinde qamalyp, as-cý ishýiniń ózi muńǵa aınalady.
"Neshe kúnnen beri nár tatpaǵan. Ata-apalar, onyń ishinde meniń de áke-sheshem kúnniń ystyǵynda tentirep júr. Týrıstik vızamen ketken bolatyn. Sol jaqqa jetken soń qajylyq vıza alamyz degen bolatyn. Biraq almaǵan. Úsh mıllıonǵa jýyq qarajat tóledik. Bizdiń qarajatymyzdy alyp, aldap soǵyp otyr, Kompanııanyń basshysyna jazsaq, jaýap bermeıdi. Gıdter telefondaryn almaıdy" dedi. B. esimdi azamatsha.
Eki ortada kompanııa men múftııattyń arasynda daý týdy. «Zam-Zam Qazaqstan» (zańdy ataýy – «Zam Zam store») kompanııasynyń basshysy Danııar Ileev múftııattyń qyzmetine shúıligip, paraqorlyqqa jol ashyp otyrǵanyn aıyptady. Otandyq din isteri basqarmasy maquldaıtyn kompanııalardyń tenderdi qalaı alatynyna qatysty Danııar Ileev tosyn pikir bildirdi. Ol basqarmanyń ár kvotaǵany taratý úshin taǵaıyndaǵan 500 dollar qarjysy baryn málimdedi. Biraq QR Din isteri basqarmasy mundaı málimdemeniń jala ekendigin aıtyp, sotqa shaǵym túsiretinin habarlady.
Múftııat Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik quqyq buzýshylyq týraly Qazaqstan Respýblıkasynyń 2014 jylǵy 5 shildedegi № 235-V QRZ kodeksiniń 73-3 «Jala jabý» babyna sáıkes D.Ilıevtiń ústinen sotqa shaǵym túsiretinin habarlaıdy.
Bul daýda ortaq ymyraǵa kelý nıetiniń joq ekeni baıqalady. Eki tarap ta óz dálelin alǵa tartýdyń ornyna sensaııalyq úndeýler jasap, birin-biri qaralaýǵa tyrysqany baıqalady.
QAZAQSTAN KVOTASY
Saýd Arabııasy bıligi usynǵan kvota sany men orta eseppen alǵanda qajyllyqqa barýǵa qajetti qarjynyń kólemi nazar aýdartpaı qoımaıdy. Qazaqstan – Ortalyq Azııadaǵy eń az kvota alǵan el. Mysaly, Ortalyq Azııa elderin ózara salystyryp kórelik.
- Qyrǵyzstan azamattaryna Saýd Arabııasy bıligi 6 000 kvota bólgen. Bir jolaýshy úshin - 3 900 dollar;
- Tájikstan azamattaryna Saýd Arabııasy bıligi 7 000 kvorta bólgen. Bir jolaýshy úshin - 5 400 dollar;
- Ózbekstan halqyna Saýd Arabııasy bıligi bul joly 15 000 kvorta usynady. Bir jolaýshy úshin - 6 000 dollar;
- Qazaqstandyqtardyń 4000 kvotasy bar. Bir jolaýshynyń qajylyq óteý shyǵyny, shamamen alǵanda, 6 500 dollardan bastalyp,13 000 dollarǵa jetip jyǵylady.
Bul jerde eskere ketetin bir jaǵdaı, qajylyq óteýdiń qarjysy servıske, turatyn aımaǵy men qyzmetine, qonaq úıdiń áleýetine, taǵam túrlerine jáne ózge sebepterge saı ózgerip otyrady.
QR Din isteri basqarmasy, Qajylyq bólimindegi derekterdiń munartýy, ashyq derekkózderdegi buǵan qatysty maǵlumattardyń azdyǵy, Ózbekstan azamattarynyń qazaqstandyqtar kvotasyn qoldandy deıtin pikirlerdiń el arasynda aıtylýy, basqarma qajylyq kvotasyn puldap, arnaıy «hadııa» syılyǵyn qaltasyna basady degen pikirlerdiń ataraýyna áser etedi. Al basqarma ókilderi udaıy túrde lıenzııasy bar 18 týrıstik kompanııanyń qyzmetine ǵana júginýge shaqyryp keledi.
Al dúıim jurttyń nazaryn aýdartyp, jolaýshylardy jolda qaldyrǵan kompanııalar qalaı jazalanady? Musylmanshylyq tutqasyn teńdeı ustaýǵa talpanyp, shekara asqan azamattardyń paryzy ótele me, qaryzy ótele me? Ol jaǵyn tap basyp aıtý qıyn.
Dastan Qastaı
«Adyrna» ulttyq portaly
