Men ony alǵash konertte kórdim.
Artur Prodution-nyń uıymdastyrýymen ótken «Iańra nahsham» («Saıra, ánim») konertinde. Kezektestirip eki án aıtty. Áýelgisi – uıǵyrsha. Tashmýhammad Batýrdyń «Chın Mýhabbát» kompozıııasy. Osy jerde Respýblıka saraıyna jıylǵan halyq aırandaı uıyp, ánshi jigit syzylta salǵan áýenniń yrǵaǵyna
Ekinshi ándi qazaqsha aıtty. Nurǵısa – Qadyr aqyn tandemi týdyrǵan «Óz elim». «Óz elim meniń – Ózegim meniń. Jyryma qosyp júremin. Tórim dep meniń, Jerim dep meniń, Soǵady máńgi júregim.»
Qandaı, á!? Delebeni qozdyrady. Ádette reń-basy baısaldy kóringen ánshiniń sol sáttegi ushqyn atqan janaryna qarap, elge, jerge, qazaqtyń darhan dalasy men áli de qansha qandastar armandap, jete almaı júrgen qara topyraǵyna degen ańsardy ańǵarmaý múmkin emes-tin.
Ne kerek, keshke jınalǵan halyq qyrylyp qala jazdady. Ysqyryp, jer tepkilep, «bıs»-ke shaqyryp jatqan jurt.
Endi she, uıǵyrshańdy qyryq qarpyp, júz buraltyp, myń tolǵatyp, áýenin sózine, sózin áýenine jiliktiń maıyndaı toǵystyryp turǵan sabazyń áste kóre-kóre kóziń, estı-estı qulaǵyń jaýyr bolǵan óz uıǵyry emes, pámli qazaq, qazaq azamaty bolsa! Qarluq sazyn qypshaq tekti qazaq oǵlany qarluǵyńnan asyra áýelete shalyp tursa!
Men sóıtip Berikbol deıtin qazaq ánshisin úsh myń uıǵyrdyń janabynda otyryp ashtym. Keýdemdi ultyma degen maqtanysh sezimi kernep, astymdaǵy oryndyǵymdy syndyryp jibererdeı syqyrlata otyryp ashtym. Tipti, kózime birdeńe túsip ketkendeı bolǵasyn, janymdaǵy Kúnjarqynǵa kórsetpeı, saýsaq ushymen ilip tastadym-aý deımin.
Káıteıin endi, men degen qazaqtyń kıesindeı, kúlli alashtyń anasyndaı Syrdyń boıynda sylańdap ósken aq sámbi, tolqynynda shorshyp ósken aq balyqpyn ǵoı – qalaı maqtanbaıyn qalyń uıǵyrdy bas ıdirip, jer búıdirip jatqan myna únge, qalaı tańqalmaıyn sazyna laıyq syndar únniń symbatty ıesine?!
Keshti júrgizgen uıǵyr jigit kim dep tanystyryp edi mana?! Tolyq aty-jóni?! Esime túsire almaı, qolymdaǵy konert baǵdarlamasyna úńildim: Berikbol Baıbosyn.
Bizge – qazaqqa málimsiz esim. Esesine, «Oıbýı, ol degen uıǵyr aspanynda jarqyrap týyp kele jatqan aqboz juldyz ǵoı, Tıktokpen máshhúr bolǵan bizge!» – dep qorazdandy sol jaǵymda otyrǵan taýmuryndaý kórshim. «Ursań judyryǵyńnyń qyshýy qanbaıtyn qazaq birin-biri tanymaıtyn bolǵany ma?!» degen tańdanys sezimin oqyp úlgerdim janarynan. «Bilmeıdi ekem...» degim keldi de, demedim. Namystandym. Onyń ornyna kórshimdi moshqap otyryp, álgi TikTok-tyń jaıyn bilip aldym. Sóıtsem, júrgizýshi Azızdyń baıandaýynsha bylaı bolypty.
Ótken jyly Túrkisib aýdanyndaǵy «Jas qanat» móltek aýdanynda «Oqýǵa qushtar mektep» jobasy aıasynda boı kótergen 198-mektepte mýzykadan sabaq beretin Berikbol elge kelgen dos-jarandarynyń ortasynda otyryp, bir oraıda uıǵyrdyń álgi «Shyn mahabbat» deıtin belgili ánin aıtyp jiberedi. Sol sátti synyptas dostary smartfonǵa basyp alyp, qazirde modaǵa asyp turǵan TikTok-ke jarııalap jiberedi. Odan qoldan-qolǵa ótip, uıǵyr aǵaıynǵa jetip, az ýaqyt ishinde qaralym mıllıonnan asyp, myńdaǵan komment jınaıdy.
Budan Berikboldyń ózi maqurym. Jańa jyl qarsańyndaǵy álgi keshten keıin, eki el arasyndaǵy shekara ashylǵan boıda Naýryz merekesine oraı ol týǵan jeri – QHR-diń Ile-Qazaq avtonomııaly oblysyna qarasty Toǵyztaraý aýdany, Qoıpermi aýylyna baryp, aǵaıyn-týystyń ortasynda qumary qanǵansha aýnap-qýnap, Almatyǵa oralsa, – mássaǵan, bezgeldek! – mundaǵy adal sút emdim deıtin muqym uıǵyr «Berikbol! Berikbol!» dep, ishken astaryn jerge qoıyp otyr. Sodan beri tabanyn jerge tıgizgen emes. Bul qaıda barmasyn «Chın Mýhabbát», «Iargýla» ánderin aıtqyzady. Qaıta-qaıta shyrqatady. Kózderinen bora-bora jas atqyp, egilip otyryp tyńdaıdy. Ózderinshe jibersek, «aspandaǵy qazdyń sorpasyna nan shylap jegendeı» býyndary bosaıdy.
Berikbol nege aıaq astynan dál uıǵyr ortasynda tanymal bolyp otyr?! Álde osy halyqqa bir qatysy bar ma eken?
Ómirhaıatyn izerlep kórip edim, dym da qatysy joq, qara uıǵyryńa da, sary uıǵyryńa da, taranshyǵa da, solonǵa da. Shıki qazaq. Toǵyztaraýda qaımaǵy buzylmaǵan, qoıy da dombyra tyńdaıtyn qazaqy ortada dúnıe esigin ashqan.
Ákesi – ustaz, mektep dırektory Baıbosyn Sáıdahmetuly men anasy – Jańylhan Arynbekqyzynyń tula boıy tuńǵyshy. Qazaq saltymen atasy men ájesiniń baýyrynda, atasy saqalyna orap ósirgen bala Berikbol ónerpaz ákeden daryǵan qanjuǵystymen kittáıinan ónerge jýyq bolady. Segiz jasynan bir estigen ánin qaǵyp alyp, dombyraǵa salyp aıta jóneletin quımaqulaq bop ósedi. Úıdegiler de «Bolam degen balanyń, betin qaqpa, belin bý» degen halyq ulaǵatyna baǵyp, suraǵan saz quralyn alyp berip otyrady. Qytaı mektebiniń toǵyzynshy synybyn aıaqtap, qalǵan úsh jyldy qazaq mektebinde sýsyndap, ana tilimen qatar, hanzýshanyń da bilgiri bolyp shyqqan uldarynyń odan ári Beıjiń konservatorııasyna túsýine ata-anasy qolǵabys jasaıdy. Konservatorııada Berikbol notajazýǵa, solfedjıoǵa saýattanýdan bastap, mýzykanyń teorııasy men praktıkasyn ıgerip, kompozıııa negizderine bastyǵady. Bulardyń bári qosyla kele talant kózderin ashyp, jas jigittiń bilikti mýzyka pedagogy, barıtonaldy tenor daýysty ánshi jáne óz janynan án shyǵaratyn sazger retinde qalyptanýyna negiz qalaıdy. Osy úsh tuma bulaq ómirdiń órin kózdep jalǵyz júre berse, jetkilikti túrde bas jarmaýy múmkin ekenin sezip, atamekenge baryp baq synaýdy kóp oılaıdy. Qytaıda jaǵdaıy jaman bolmaǵan – ol jaqta az ulttardan shyqqan bilikti kadrlarǵa oń kózben qarap, olarǵa jaǵdaı jasap otyrady eken.
Máselen, Berikbol joǵary oqý ornyn bitirisimen 2011-2013 jyldary Kúıtiń kórkemóner mektebine (bizdińshe kolledj) ustaz bolyp ornalasyp, sol jerde daralanyp kózge túskennen keıin, 2014-2018 jyldary Ile pedagogıka ýnıversıtetiniń mýzyka fakýltetine qyzmetke shaqyrylady. Ýnıversıtet tarapynan bir bólmeli páterge ıe bolady, jalaqysy da bizshe eseptegende 500 myńnyń shamasy eken. Sonda da arman, atamekenge degen ińkár saǵynysh aqyry ony 2019 jyly Almatyǵa alyp keledi. Osynda konservatorııanyń magıstratýra bólimine túsip, Amangeldi Muqan, Baqtııar Amanjol, Beıbit Dáldenbaı klastarynda bilim tııanaqtaıdy. Negizgi mýzykalyq stıli neoklassıka, ásirese 1960-1980 jyldardaǵy qazaq melodıst kompozıtorlarynyń shyǵarmashylyǵyna jýyq Berikbol osy aralyqta elýge jýyq ándi notaǵa túsirgen. Budan tys osyǵan deıin ózi shyǵarǵan jıyrmadan asa áni men atasyna arnaǵan «Kókdónen» kúıi bar. Al osydan on jyl buryn Qytaıda shyqqan
Berikbol shyǵarmalarynyń shoqtyqtysy – «Ómir-aı» (cózin jazǵan Nesipbek Aıtuly , sondaı-aq ánshiniń ómirdegi, ónerdegi dosy – Ábdimanap Aıdynmen birge oryndaýyndaǵy
Dástúrli qazaq mýzykasy men Shyńjań qazaqtarynyń qońyr ánderiniń aralyǵynda týǵan Berikbol ánderdiń bir parasyn konservatorııadaǵy ustazdary jaratyp, olardyń demesinimen «Ómir-aıyn» «daýsy, stıli keledi-aý» degen belgili ánshilerge usynyp kóredi. Biri «Keıin tyńdarmyn, qazir qol tımeı jatyr» dep sypaıy bas tartsa, al taǵy biri daýsyna kelmeıtinin ashyq aıtady. Qysqasy, bul órede Berikboldyń joly bolmaı, mańdaıy tasqa tımese de, taýany shaǵylady.
Men joǵarydaǵy konertten keıin Berikboldyń jandy daýyspen aıtatyn jáne stýdııada jazylǵan birqatar ánin tyńdap kórdim. Tyńdap otyrǵanda, bir oı keýledi.
Mýzyka tarıhynan málim, álemdik saz ónerinde ton dıatonıka jáne pentatonıka bolyp ekige bólinedi. Aldyńǵysy polıfonııalyq (kóp óristi) Batys mýzykasyna tán, al pentatonıka (bes ton) gomofondy, ıaǵnı jalǵyz óreli Shyǵystyń modal mýzykasyna tán. Burynyraqta qazaq mýzykasynda munyń ekeýi de bolǵan, biraq 1930-jyldardan bastap qazaq sazy Batys óneriniń yqpalyna ushyraýyna (bálkim ulttyq sazymyzdyń jalpy damý evolıýııasyna) baılanysty pentatonık yńǵaıyn joǵaltyp, basy bútin dıatonıkke kóshedi. Sóıtip, Qazaqstandaǵy ulttyq saz ózin Shyǵys mýzykasymen baılanystyryp turǵan altyn kópirinen aıyrylyp, burynǵy onymen áýen alysý úderisi toqtalady. Jalpy Azııanyń, sonyń ishinde aıqyn pentatonıkaly Qytaı jáne basym bes tondy uıǵyr mýzykalarymen de alys-beris saıabyrsıdy. Al Berikbol tól qazaq mýzykasyna qosa pentatonıkalyq saz áleminiń ortasynda qulaq quryshyn qanyqtyryp ósken, hanzý jáne dúngen, uıǵyr tilderin erkin meńgergen, onysy bes jylǵa jýyq Beıjiń konservatorııasynda odan ári jalǵastyq tapqan. Sáıkesinshe, «Ómir-aı» syqyldy óz ánderi de qurylymdyq jaǵynan qazaqtyń Batys áserine ushyraǵan sazyndaı ánniń bastalýynan (zapev), keýdesinen (napev), qaıyrmasynan (prıpev), odan ári sharyqtaýynan, odan da ári apofeozdyq kodadan turmaıdy, kerisinshe Shyǵystyń modal mýzykasyndaǵydaı, sonyń ishinde ózbektiń alty maqamdy shakshakomy, uıǵyrdyń on eki muqamy (shyǵystyń makamat óneri) tárizdi bir ǵana leppen, qaıyrmasyz óriledi de otyrady. Al ondaı ándi Qazaqstandaǵy qazaq ánshileri aıta almaıdy. Aıtar edi-aý, tyńdaýshy asa qabyldaı bermeıdi.
Menińshe, Berikboldyń, aldymen uıǵyr tyńdarmandary tarapynan yqylasqa bólenip, baýyryn jazyp shabýynyń kóp sebebiniń, biraq eleýli sebebiniń biri osynda. Áste, atamekendegi qazaqtyń qandastardy qandaı da bir jatsynýy ıakı ózekke tebýi emes, bul jerde týǵan eli uqpady, óz eline kerekpedi dep qoıýlatý da máseleniń betin shómishpen qalqyp alý bolar-dy. Oılaımyn: qandastar úshin salt-dástúrdi ustaný absolıýtti nársege aınalmasa kerek, sol sııaqty til tárizdi óner de jandy aǵza – ol kezeń-kezeńde ózgerip, túrlenip otyrady. Iaǵnı, eki jaqqa da «zamanyna qaraı saz kerek», sonda Berikboldyń da baby men baǵy qatar ashylyp, baýyryn jazyp, uıǵyrǵa da, qazaqqa da birdeı tanylady, ınshalla. Bólip-jaratyn eshteńe joq. Artýr Ilahýnovtyń konert sońynda shyrqaǵan rýhty áni bizdiń osy sózimizge dál keledi:
Dáýirden-dáýirge,
Biz ekeýmiz birge,
Kelemiz jetelep,
Namysty órge.
Sen maǵan – baýyr,
Men – saǵan baýyr,
Tamyry birge,
Qazaq pen uıǵyr!
«Óner ultqa, jikke bólinbeıdi, óner – adamzatqa ortaq qundylyq» degen ustanymmen, túbi bir túrkiniń úzilip qalǵan tinderin jalǵap júrgen Berikboldardyń ónerin ústem etsin, Táńirim!
Gúlmıra Asylbekqyzy
