Memleket basshysy Atyraý oblysynyń jurtshylyǵymen kezdesýde Aqsaqaldar keńesiniń jumysyn jandandyrý jaıly aıtyp, tapsyrma bergen eken.
«Qazaq qaı zamanda da úlkenin syılaǵan, aqsaqaldardyń ataly sózine toqtaǵanyn eske sala otyryp, «Aýzy dýaly qarttarymyz árdaıym eldiń uıytqysy bolǵan. «Qarııasy bar eldiń qazynasy bar» degen sóz sodan qalǵan. Biz halqymyzdyń ıgi dástúrleri men qazirgi zamannyń talaptaryn úılestire bilgenimiz abzal. Osy oraıda, men Aqsaqaldar keńesiniń jumysyn jandandyrý kerek dep sanaımyn. Shyn máninde, el ishinde jastarǵa aqyl-keńesin aıtyp, durys jol silteıtin danagóı qarııalarymyz az emes. Aqsaqaldarymyz óskeleń urpaqty tárbıeleýge, el birligin saqtaýǵa atsalysyp, ortaq iske zor úles qosary anyq. Aqsaqaldar keńesi barlyq aımaqta birdeı belsendi emes»,-degen eken Prezıdent. Osy rette Aqsaqaldar keńesiniń jumysyn júıelep, jandandyrý jaıly aıta kele, «Bálkim, keńesterdi Assambleıanyń janyna toptastyrý durys bolar edi. Olardyń bedelin kóterip, mártebesin arttyrý qajet. Budan esh utylmaımyz»,-depti.
Ras, úlkenge qurmet, kishige izet bildirý – qazaqtyń yqylym zamannan beri buljytpaı, qaımaǵyn buzbaı saqtap kele jatqan ata dástúri, tanymy. Halqymyz qazynaly qartyn «jazyp qoıǵan hatyna teńegen». Sózdiń maǵynasyn uqqan janǵa kıeli de, qasıetti, tereń uǵym. Dástúrli qazaq qoǵamynda barlyq jasy úlken, qartaıǵan er azamattardyń bári, kim ekenine, qandaı tekten shyqqanyna qaramaı, erekshe syı-qurmetke bólengen.
Sen demek qıyn emes pe,
Burynǵy týǵan úlkenge?,-dep keıingi urpaqqa qashanda «siz», «biz» dep syılasyp júrýdi ósıet etken eken dana babalarymyz.
Qarttyqqa qatysty mynandaı bir ańyz bar. «Bir kúni han jasy 60-tan asqan qarııalardy kútip-baǵýǵa ketetin qarjyny únemdeý maqsatynda olardy óltirýge jarlyq shyǵarady. Ákesin óltirýge qımaǵan balasyn kórip, shal myrs etip «Dál jıyrma jyl buryn dál osy jerde men de ákemdi óltirip edim. Basyma keldi dep kúledi. Muny estigen jigit ákesin sandyqqa salyp, baǵady.
Bir kúni joryqqa attanar kezde sandyqtaǵy ákesin birge alyp júrýine týra keledi. Jolda sharshaǵan jaýyngerler bir darııanyń jaǵasyna kelip toqtady. Sonda móldir sý astynda jatqan gaýhar tasqa hannyń kózi túsedi. Ony alyp shyǵý úshin tereń darııanyń túbine súńgigen sarbazdardyń birde bir qaıtpaıdy. Sonda ákesi syrtta ne bolyp jatqanyn suraıdy. Balasy bolǵan jaıdy, óziniń kezegi de kelip qalǵanyn aıtady.
Sonda ákesi darııanyń jaǵasynda aǵash bar ma deıdi? Balasy «ııa» deıdi. Sonda shal balasyna: «Darııanyń túbinen emes, aǵashtyń basyndaǵy qustyń uıasynan gaýhar tasty tabasyń» deıdi. Balasy dál solaı istep, gaýhar tasty ákep beredi. Han jigitten gaýhar tastyń aǵash basyndaǵy uıada jatqanyn qaıdan bilgenin, nege erte aıtpaǵanyn suraıdy. Jigit amalsyz sandyqqa tyǵyp baǵyp júrgen jasy alpystan asqan ákesiniń keńesimen tapqannyn aıtady. Han rıza bolyp, qarııalardy óltirý týraly jarlyqtyń kúshi joıylǵanyn jarııalaıdy. Sodan beri halyq arasynda «Alpysqa kelgennen aqyl sura» degen naqyl sóz qalǵan eken.
Ár ulttyń ózindik bolmysy, ereksheligi bolady. Qazaq halqynyń el bıleý dástúrindegi qalyń buqara men bıliktiń araqatynasyna kópir qyzmetin atqarǵan ınstıtýt –ol aqsaqaldar keńesi bolǵan. Tarıhqa kóz salsaq, qaı kezeńde de qazaqtyń qazynaly qarııalary eldi birlikke, yntymaqqa jáne adal eńbekke jetelegen. Eshkimniń ala jibin attamaı, ádildiktiń týyn jyqpaı, týǵanyna tartpaı, kez kelgen daýdy ádil sheship, aýyldaǵy tentekterdi tezge salyp, ónegesimen kópke úlgi, jasqa tálim-tárbıe bergen. Ultymyzdyń ulaǵatty salt-dástúrlerin ómir mektebi retinde damytyp, keler urpaqtyń kemel deńgeıge jetýine tikeleı atsalysqan. Jastar qarııaǵa qarap boı túzegen. Aqsaqalyna qarap eli ósken, jas urpaq kórgenine qaraı oı túıgen. Aqsaqaldar keńesi el ishinde oryn alǵan máselelerdi talqydan ótkizip, kesim shyǵarǵan nemese bir sheshimge kelip joǵary ınstanııalar – «Bıler keńesi», «Han keńesine usynǵan. Sondyqtan da jas urpaq «Aýylda kóne – kóz qarııań bolsa, jazyp qoıǵan hattan kem emes, aýylda tóbeń bolsa, erttep qoıǵan júırik attan kem emes» degen tárbıelik máni zor uǵymdy jastaıynan sanasyna sińirip ósken.
Qadirli ata-ájelerimiz qaı zamanda da ulttyq qundylyǵymyzdyń, salt-dástúrimizdiń, ulttyq bolmysymyzdyń shyraqshylary bolatyn. Buryn urpaq boıyna qazaqylyq bolmysty, ulttyq salt-dástúrdi sińirýdi ata-ájelerge tapsyrsa, búginde bul kózqaras túbegeıli ózgergen. Qazaq ulty osydan kóp utyldy.
Búgingi qoǵam rýhanı tárbıege zárý qoǵam. Urpaǵyn ertip júrip, eldik pen azamattyqqa tárbıelegen atanyń taǵylym mektebi, nemeresin jyrymen áldılep, es bilgende ertegi-jyrlarymen sýsyndatatyn ájeniń tárbıe mektebi joǵalyp barady. Kóp qazaqtyń otbasynda ata-áje tárbıesi degen uǵym óship, urpaq jalǵastyǵy úzilip qaldy.
Qazirgi jahandaný əlemdik sıpatta damyp, búkil adamzat qoǵamynda túbegeıli buryn-sondy bolmaǵan ózgerister men jańǵyrýlar əkelýde. Jahandanýdyń ekonomıkalyq, saıası kórsetkishterimen qatar, mədenı kórsetkishteri de bar. Batystyq mədenıet negizinde paıda bolǵanmen, ol mədenıettiń məni men formasy jaǵynan amerıkandyq bolyp qalýda. Osyndaı jaǵdaıda, keıbir ǵalymdar jahandanýdyń ər túrli balamalyq turǵydan tarıhı-mədenı negizderi bolýy kerek, jahandaný jergilikti, aımaqtyq mədenıettiń ereksheligin eskerý negizinde damý kerek degen de oılar jıi aıtylýda.
Jahandanýdan bul álemdik proess, qazaq qoǵamy da qarqyndy túrde júrip jatqan jahandaný úrdisiniń yqpalynan ózi qalamasa da, oqshaý bola almaıdy. Jahandanýdyń qaýipti tusynan arylý úshin, árbir ult, árbir etnos, árbir memleket óziniń bolmysyna beıimdep sińire alý kerek. Tek Batys órkenıetinen alatynymyz da bar, ysyryp tastaıtyn tustarymyz da bar ekenin esten shyǵarmaýymyz kerek. Batystyń tehnologııalyq jetistikterin, ekonomıkalyq óndiristi uıymdastyrý tájirıbeleri men ǵylymı-tehnıkalyq mádenıetin alsaq, Batys órkenıetine shamadan tys elikteýshilik, bul - jaqsylyqtyń nyshany emes.
El erteńi – búgingi jas urpaǵymyz. Bizdiń basty maqsatymyz - batystyń paıdasyn alyp, zııanyn boıyna jolatpaı, ulttyq bolmysy berik, rýhy bıik, tarıhı tamyry tereń urpaq tárbıeleý. Osy oraıda, jahandaný zamanynda jastarǵa etnomádenı bilim men tárbıe berýdiń, olardy ulttyq qundylyqtar men etnomádenı dástúrler turǵysynan qalyptastyrýdyń mańyzy zor ekenin túsinýimiz kerek. Árıne, damyǵan elderge uqsaǵymyz keledi, biraq «jaqsysynan úırenip, jamanynan jırenetin» tustaryn da umytpaýymyz kerek. Ultymyz jahandaný zamanynda jutylyp ketpeý úshin, ult bolyp qalýy úshin qazaq óz bolmysynan ajyramaýy kerek.
Batyr babamyz Baýyrjan Momyshuly bir sózinde: «Birinshiden, besik jyryn aıtatyn kelinderdiń azaıyp bara jatqanynan qorqamyn, ekinshiden, nemerelerine ertegi aıtyp bere almaıtyn ájelerdiń kóbeıip bara jatqanynan qorqamyn, úshinshiden, dástúrdi syılamaıtyn balalardyń ósip kele jatqanynan qorqamyn. Óıtkeni besik jyryn estip, ertegi tyńdap, dástúrdi boıyna sińirip óspegen balanyń kókirek kózi kór bola ma dep qorqamyn…» degen eken. Osyndaı rýhanı kókirek kózi kór urpaq bolmaýy úshin, kópti kórgen ata-ájeniń ónegeli tárbıesiniń máni zor.
Qazaq – basynan qandaı náýbet ótse de, zaman bolsa da urpaǵyna ulaǵatty tárbıe bere alǵan halyq. Ulaǵatty, ónegeli urpaq tárbıelegen ult. Qashanda eldiń yntymaǵy men tutastyǵyn, birligi men eldikti tereńnen oılaǵan abyzdar ulttyń uıytqysy bolǵan. Qazirgi zamanda da mundaı qazyna qarııalarymyz barshylyq.
Prezıdentimizdiń aıtyp otyrǵan aqsaqaldar ınstıtýtyn jańǵyrtyp, bedelin kóterý – óte durys sheshim. Aqsaqaldar keńesi – ultymyzǵa tán ınstıtýt. Óıtkeni ata-babalarymyzdyń zamanynda da osyndaı keńester qurylyp, aqsaqaldar qazaq qoǵamyndaǵy keıbir máselelerdi rettep otyrǵan. Tipti Qazaq handyǵy kezeńinde handar men batyrlar aqsaqaldarmen aqyldasyp, pikirleskenin tarıhtan bilemiz. Iaǵnı, qoǵamdyq máselelerdi sheshýde aqsaqaldar keńesiniń róli kúshti bolǵan desek qatelespeımiz.
Óz oıymdy qosa ketkim keledi. Birinshiden, «Aqsaqaldar keńesiniń» quramynda aqsaqaldy atalarymyzben qatar aq jaýlyqty ájelerimiz de bolǵany durys. Áje ónegesi – ǵasyrlar boıy urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp kele jatqan uly qundylyq, tárbıeniń qaınar kózi.
Ekinshiden, «Qartyn qazynaǵa teńegen», «Qarııalaryn qurmettegen el azbaıdy» degen tereń ustanymdaǵy qazaqtyń «Aqsaqaldar keńesi» Assambleıanyń emes, Prezıdenttiń janynda bolýy kerek. Prezıdenttiń janynda «Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografııalyq saıasat jónindegi ulttyq komıssııa», «Ulttyq quryltaı» bar ekenin bilemiz, «Aqsaqaldar keńesiniń» osy keńesterden qaı jeri kem, tipti, qazaqy uǵymmen oılasaq, onyń abyroı-bedeli olardan joǵary turý kerek emes pe?!
Ultymyz qashanda aqsaqaldyqty ar men namystyń týy etip ustap, «Qarııanyń sózi – halyqtyń sózi» degen. Osy uly dástúrdi jańǵyrtý, zaman aǵymyna qaraı ónegelik-tárbıelik úrdiske aınaldyrý – halqymyzdyń ıgi maqsattarynyń biri bolýy qajet.
Qazaq – qartyna qarap boı túzeıtin halyq. Qartyn aqyl darııasy, danalyq qazynasy retinde qadirlegen, odan úlgi alyp, solardy ónege kóretin ult. Qarııasyn qurmettep, qara shańyraqtyń quty men kıesi dep uqqan halqymyz olarǵa qashanda tórden oryn berip, aldymen úlkenderge jol bergen, batasyn alýǵa tyrysatyn el. «Aqsaqaldar keńesiniń» bedeli Ulttyq deńgeıde bolyp, «Ulttyq quryltaıdan da», «Áıelder komıssııasynan da» joǵary bolyp, atalmysh eki keńes aqsaqaldarymyz ben ájelerimizdiń aqylyna júginip, jumystaryn júrgizgende ǵana, Memleket basshysy oılaǵandaı, ult dástúri ulyqtalyp, «Aqsaqaldar keńesiniń» jumysy halyqtyń birligi men yntymaǵynyń saqtalýy úshin qyzmet etip, ult ıdeologııasyna, urpaq tárbıesine úlesin qosa almaq.
Osyǵan deıin «aqsaqaldar keńesi, abyz aqsaqaldarymyz» dep, buryn «partııa men komsomolda bolǵanyn» umyta almaı júrgenderdi aıtqanymyz, eshkimge ótirik emes. Olardy halyq aqsaqal dep eshqashan qabyldamady. Endi qurylatyn «Aqsaqaldar keńesiniń» quramynda el arasyna syı-qurmetke ıe, aıtary bar, qarııalar bolýy kerek.
Qudaıǵa shúkir, qazynaly aqsaqaldar men aq jaýlyqty asyl analar, elimizdiń ár óńirinen tabylady. Ulaǵatty urpaq ósirip, ónegeli ul-qyz tárbıelep otyrǵan dana qarııalar da az emes. Qazaq qoǵamynda ordaly oı aıtyp, utqyr baılam jasaǵan tek qalamger, óner qaıratkerleri emes. Abyroıly, aıtary bar, eliniń qurmeti men qoshametine bólengen osyndaı qarttardy qazaqtyń kez kelgen óńirinen keziktirýge bolady.
Jas urpaǵymyzdyń ata-baba jolynan taımaı, úlkenderdiń úkilegen úmitin aqtaýy úshin olarǵa ómir atty mekteptiń satysynan ótken, kópti kórgen, kórgenin kókiregine túıgen aqsaqaldy atalarymyz ben aq jaýlyqty ájelerimizdiń aqyl-keńesi óte qajet. Sonda ǵana aǵa býyn men kishi býyn arasyndaǵy altyn kópir jalǵanyp, urpaqaralyq sabaqtastyq saqtalyp, qoǵamdaǵy otyz jyl boıy «kúresip» kele jatsaq ta, azaımaı otyrǵan, kóptegen máselelerdiń túıini sheshiler edi.
«Aqsaqaldar keńesiniń» quramynda erteńgi urpaǵynyń qamyn oılaǵan, ult rýhanııaty jolynda áli de aıanbaı qyzmet etip júrgen, kókirek kózi oıaý, «elim, jerim, tilim, ultym» deıtin, adamı qasıeti men tulǵalyq bolmysy bıik, dana qarııalarymyz bolýy kerek dep topshylaımyn.
Turar SÁTTARQYZY, etnolog-tarıhshy,
QR Jýrnalıster odaǵynyń múshesi
