16 jastaǵy aqtóbelik Dáýren Tileýhannyń shyǵarmashylyǵynan

3538
Adyrna.kz Telegram

Izdeımin…

 

Tabar ma eken pendeler, qalaǵanyn?

Taýsylǵandaı kúı keshem bar amalym.

Jahan kezip ketsem be Farabıdeı,

Zar muńynan jyraqtap zamananyń?

 

Qaıdan izdep tabamyn keregimdi?

Nege ómir óksıdi, nege muńdy?

Keler kúnnen ǵajaıyp kútem ylǵı,

Órge súırep ólermen óleńimdi.

 

Qorqamyn, sóngen shyraq janbaı ma dep,

Qorqamyn, basqa baǵym qonbaı ma dep.

Tamshydaı izgiliktiń tapshylyǵy,

Taýdaı qaıǵy ornatty mańdaıǵa kep.

 

Sodan beri qalmady ǵalamda mán,

Jyrtqyshtaı jaýyn kórip jalańdaǵan,

Adamǵa adam kezenip qarýlaryn,

Qalaı ǵana óltirdi adamdy adam?

 

Bilmeımin bizdiń jaıdy kim uqqanyn,

Sodan beri sharshadym, quryp hálim.

Shytynaǵan áınekteı álem jatyr,

Jınaı almaı sezimniń synyqtaryn.

 

Kúnder zýlap, jyl aqty jylǵalardan,

Jetkizer me alysta turǵan arman?

Jeruıyǵyn izdese Asan qaıǵy,

Men meıirim izdeımin bul ǵalamnan,

Men meıirim izdeımin bul ǵalamnan…

 

***

Seniń kóziń…

 

Ómir nege óksigen, órekpigen?

Ózińsiz-aq jetýde derek kileń.

Seniń kóziń — júrektiń juldyzdary,

Seniń kóziń — maǵan da kerek, bilem…

Este joq… Pishin be edi, músin be edi?

Men qumartqan qyz ba edi ol túsimdegi?

Qarańǵy álem tartady túnegine,

Moıyl qara kózderdiń ishindegi.

Kitaptardan beıneńdi kórdim búgin,

Kórdim búgin kózińniń móldirligin.

Móldir kózden meıirim taba almasam,

Men ketermin arqalap sordyń júgin.

Maqpal túnde mekendep jyr saraıyn,

Synyq Aımen syrlasyp, muń shaǵaıyn.

Bar tózimdi túgesip keter, bálkim,

Seniń kóziń nurlanyp tursa dáıim.

Teńiz bolyp tolqydym — tasynýdan,

Qaıǵyń úshin janardyń jasy qurban.

Seniń sulý, kirshiksiz kirpigińde,

Bar ǵalamnyń baqyty jasyrynǵan.

Erkeleseń janymdy emdegeniń,

Janaryńa álemdi teń kóremin.

Kózderińmen sóıleskim kele berdi,

Kózderime qarashy sen de meniń…

 

***

Estelik elesi

 

Tamyljyp tóskeıimnen tańnyń nury,

Saıraıdy saǵym kúnniń ár bulbuly.

Esime eriksizden enip ketti,

Baıaǵy balalyqtyń balǵyn jyry.

 

Sol kezder túsedi eske sáýlelenip,

Malymyz bar, Táńirge táýbe dedik.

Keshqurym tólder kele órisinen,

Ákem júrgen sıyrmen áýrelenip.

 

Kúıi mynaý tirliktiń biz jaqtaǵy,

Sol sátte júregimdi muzdatqany:

Ala sıyr bar sútti bir-aq tepti,

Degenmen ákem oǵan miz baqpady.

 

Al anama mańyzdy ed(i) maı-qaımaǵy,

Ala sıyr sebep bop qaı-qaıdaǵy.

Jan anam jalyn shashqan janarymen,

Ashýyn jasyra almaı aıǵaılady.

 

— Joǵal! — dedi… Sosyn men kemseń qaǵyp,

Jasyqtyqtan júre almaı eńsemdi alyp,

Yzalandym… kúızeldim… abdyradym…

Tórt qubylam, tóńiregim teńseldi anyq.

 

Qulazýmen qubyldy san túrge álem,

Ájem barda tap bulaı tartynbap em.

Jazyqsyz japa shekken sátim úshin,

Jylap turdym qoranyń artynda men.

 

Jandy baýrap kenetten kúshti demi,

Qoldarynyń jylýy ystyq edi.

Kóz jasymdy súrtip ap saýsaǵymen,

Asyl anam qushaqqa qysty meni…

 

Balalyqtyń bıik qoı belesteri,

Tátti shaqqa eshteńe teńespedi.

Saǵynyshqa aınalyp ketedi eken,

Bir sáttik esteliktiń elesteri…

 

***

Qııaldaǵy Qyz ben kúz

 

Qarasha.

Qara kúzdiń shamyn jaǵyp,

Qustar da tura almaıdy damyl qaǵyp.

Tátti eleske umsynyp sezim qusy,

Mazalaıdy túnimdi, tańymdy alyp.

 

Bir erekshe jan izdep kókten, jerden,

Óktem jelden suraımyn, ótkenderden.

Men máńgilik ólmeıtin baq izdeımin,

Sebebi kóp baqytym kóktemde ólgen…

 

Sýyǵy saıabyrlaý sary kúzdiń,

Jylýy janǵa jaǵar janyńyzdyń.

Sarǵaıtyp saǵym bolǵan súıkimdi arý,

Japyraq júregimdi taǵy da úzdiń.

 

Úzip kettiń, úmitim sende qaldy,

Qaıdasyń, qaıta kelip emde jandy!

Tabıǵattyń teńdigin taptap ótip,

Kúz nege ornamaıdy jerge máńgi?

 

Kúlimdegen kúz syndy kelbetiń de,

Tolǵan aıdaı nur qosqan kólge, túnge.

Mendik júırik qııaldan jaratylǵan,

Eh… bul arý bar ma eken jer betinde?

 

***

Qysqy elegııa

 

Umytqanmyn ótkenimniń barlyǵyn,

Jylytpady jalyn shashqan taǵdyrym.

Tabandardyń tálkeginde taptaldy,

Mendik appaq júrektegi qarly muń…

 

Úmitterdiń úzilgende deregi,

Kúdikterdiń kóbeıgende kólemi,

Men baqyttyń teýip kirip esigin,

Qýanyshty qushyp súıgim keledi.

 

Ketken keshe mańaıymnan mańyp kúz,

Sodan shyǵar kóńilsiz bop qalyppyz…

… Aqyn aqyn bola ala ma, súımese,

Ákim ákim bola ala ma, halyqsyz?

 

Tumandy oılar terezemdi tumshalap,

Masań kúıde simiremin jyr-sharap.

Ýaqyt kóshin sańylaýdan syrǵytty,

Ǵumyrlardyń ólshemindeı — qumsaǵat…

 

Orta jolda oryndalmaı aılam myń,

Buryshynda qalǵan ekem qaı mańnyń?

Jalǵyz júrek jartasynda kún keship,

Jalǵyzdyqtyń jan dosyna aınaldym.

 

Meıli jandy jaralasa kúnde muń,

Qymbat maǵan tańdarym men túnderim.

Aysyn da, tuysyn da tatpasań,

Ómir — ómir bolmaıdy eken, bilgenim…

 

***

Aýylǵa arzý

                   nemese qımastyq

 

Beý, Aýylym!

Túsinip jumbaǵyńdy,

Uǵynyp jasyrynǵan syrlaryńdy,

Ulylyqty uran qyp kelem búgin,

Jastanyp qudiretti qundaǵyńdy.

 

Bozań dalam… Bozamyq betkeılerim,

Kún sóngenshe qulpyra kókteıdi eliń.

Kórpedeıin qara jer kósiledi,

Kórkemdep kıip alyp kók kóılegin.

 

Bolmaǵanmen bás-bıik, ataq-anyq,

Dáýirlerden jetkensiń ataý alyp.

Esińde me, men ylǵı jyr jazýshy em,

Jazyǵyńa jambastap jata qalyp.

 

Ózińmen, óleńimmen janǵan baǵym.

Keýdeme ektiń alǵash arman dánin.

Muz qatqan munarańnan kókke qaraı,

Munartyp ushqan talaı tarlandaryń.

 

Jumaq meken… Sensiń ǵoı ómir degen,

Tóskeıińnen tolqyndap, tógildi óleń.

Qanshama adam kómildi topyraǵyńa,

Qansha zaman qaldy eken kómilmegen?

 

Sansyz saýal… Bolashaq buldyrlaǵan,

Týǵan jer-kúı shalqyǵan kúmbir ǵalam.

Qoınaýyna qut tunǵan kıelimsiń,

Shejiremniń shynysyn syndyrmaǵan.

 

Sen qymbatsyń, kózindeı asyldardyń,

El barda baqty ushyrar basyńnan kim?

Sen jasaı ber, qart atyrap, abyz dalam,

Aq kórpesin jamylyp ǵasyrlardyń.

 

Kettim keıde bul mekennen sharshap tegi,

Taǵdyrdyń taram joly alshaq pa edi?

Men ketermin qalaǵa arman qýyp,

Sol sátte Anam júrer saǵynýmen,

Sol sátte Aýyl turar ańsap meni!

 

* * *

Janymdy jaýlady náziktik,

Aǵa, men aspanǵa qushtarmyn.

Túnderge tilegin jazypty,

Sálemin jibershi qustardyń…

 

Meńireý, múlgigen myna tún,

Janymnyń aıqaıyn uqpady.

Tańdarda tógilip turatyn,

Mendegi meıirim shyqtary…

 

Qaıda sol jabyqqan japyraq?

Kúzdi ańsap kóp ýaqyt kidirdim.

Bulttardyń beınesin baqylap,

Aspannyń astyna tyǵyldym.

 

Júrekti jese de jalqy muń,

Tabıǵat tazartty ýaıymnan,

Nóserdiń nuryna maltydym,

Qýanysh baıqadym qaıyńnan…

 

Syr aıtyp eskirgen saǵattan,

Saǵynysh syılady kólemdi oı.

Qamyqqan sátterde Jaratqan,

«Kókke bir qarasyn» degen ǵoı…

 

Janymdy jaýlady náziktik,

Aǵa, men ǵaryshqa qushtarmyn.

Túnderge tilegin jazypty,

Sálemin jibershi qustardyń…

 

Bala aspannyń juldyzdary…

 

Kórdiń be túnniń myna tylsym nuryn?

Pash etip bir sumdyǵyn.

Janarymdy eriksiz eliktirip,

Júrgimdi juldyzǵa jerik qylyp,

Saǵynyshqa sýsaǵan kóńilimdi,

Syrǵa maldy, ólsheýli ómirimdi.

Osy aspannyń astynda ótken sáttiń,

Kóbi shattyq shashatyn, kóbi muńdy…

 

Syrlasym men muńdasym mylqaý ǵalam,

Kóginde bult aýnaǵan.

Kún ketse Aı jetetin alyp-ushyp,

Juldyzdar ary-beri sabylysyp,

Jalyn ushyp jatatyn ǵaryshtan da,

Tabysqandar, kýá ǵoı qaýyshqandar,

Qupııasyn bile almaı myna túnniń,

Men únsiz kókke qarap turatynmyn.

 

Muń jastanyp kenetten túngi aspandy,

Juldyz bolyp kirpikten bir jas tamdy.

Sosyn qora mańyna taıaý bara,

Baqylap jatamyn men baıaý ǵana,

Jasyl shóptiń ústinen nurly aspandy…

 

Qushtar bop, sezine almaı kópten beri,

Bir kúıdi bastan keshtim  ótkendegi.

Shirkin-aı sol shaqtarym kóktem be edi?

Baıaǵy Balalyqtyń ópken jeli.

Bal shaǵym bolashaqtan bezip ketip,

Izdep júr kókten meni.

 

Keýdemde oryn alsa kók turaǵy,

Qııal bop ketti bári.

Zýyldap jetý úshin sol álemge,

Perishtege aınalǵym kep turady.

Aı kúlse,jymııatyn qyr qyzy da,

Qaraıtyn kún qyzǵanyp, gúl qyzyǵa.

Álemniń bar jaryǵy jetpeıdi ǵoı,

Dáýrenniń bala kúngi juldyzyna…

 

***

Mılıardtaǵan taǵdyr bar

 

Bireý júrer baqyttyń qushaǵynda,

Bireý júrer salynyp qusa-muńǵa,

Áldekimder arqalap aýyr júkti,

Buǵaýlanar tirliktiń tusaýynda.

 

Qushtarlyq bar…

Árneni ańsar kóńil,

Samalymen qosylyp án saldy óńir.

Áldekimdi ózekten syrtqa teýip,

Áldekimge tańyrqap, tamsandy ómir…

 

Alýan-alýan joldar bar…

Júrip ótken áldiler, álsizder de,

Beıitter bar kómilgen jansyz keýde.

Meıirimge shóldegen bul jalǵandy,

Bolmaıdy mánsiz deýge!

 

Men de barmyn…

Talpyndym, ilesýge kúshtilerge,

Qanatty jyr-juldyz bop ushty Jerge…

Táńiriniń jańbyry jaýǵan kúni,

Tamshy bolyp bir taǵdyr tústi jerge,

Tamshy bolyp bir ómir tústi jerge…

 

***

Egiz taý

 

Kórdińder me?

Bar edi ǵoı keshe olar…

Al búgin she? Tek kitap bar, kóshe bar,

Syrlarym bar,ishte jatqan úmit bar,

Ótken kúnde ketken talaı ese bar…

 

Esińde me?

Bıik edi-aý olar da…

Al búgin she? Oryndary tolar ma!

Taýlar sırep, qalǵasyn tek tóbeler,

Qyrandaryń shyń tappaı júr qonarǵa.

 

Jalań oıdan jadymdaǵy jattalǵan,

Jalyqtym men maqtaýdan da dattaýdan.

Taýlar qaıda?

Bútindigi buzylmas,

Tektiliktiń tumaryndaı saqtalǵan.

 

Tamam eldiń atqan kezde tańy aıqyn,

Qara óleńdi qasıetke balaıtyn.

Ulylyǵym umyt qalmaý úshin de,

Taýlar kerek tapjylmastan qaraıtyn…

 

Tóńiregin nurlandyryp, josa ǵyp,

Taǵdyr salǵan tar tusaýdan bosanyp,

Keń dalanyń rýhyn kókke kótergen,

Bizdiń jaqta bar bolatyn qos alyp.

 

Men týǵan jer…

Jyr tolqytqan arman bel,

Qudiretime tańyrqady, tańdandy el,

Men týǵan jer…

Tahaýıdyń taban izi tamǵan jer,

Qýandyqtyń qyrda óleńi qalǵan jer!

 

***

Saǵynysh

 

Órtendi daǵy ór keýde jyrǵa malynyp,

Óleń bolmasa ómirden ketem jalyǵyp.

Jaqut jyrymnyń baqyty bolǵan arý qyz,

Júrmin ǵoı seni saǵynyp.

 

Sarǵaıǵan kúzdiń syrymen birge muń qurap,

Taýdaǵy sulý bulaqpen birge quldyrap,

Saǵynysh sezim sanamdy bılep barady,

Janarym emes júregim meniń tur jylap.

 

Kúnderdiń kúni pák sezimdi de tyıarmyz,

Jabyrqap qalǵan japyraqtaryn jııar kúz.

Ózińe arnap taǵy da óleń jazdym men,

Saǵynyshyma sebepshi bolǵan «Qııal qyz».

 

Qazan da ketti.

Ótkinshi ómir jalǵasty.

Surapyl oılar jumyr júrekke jalǵasty.

Sen salǵan kúzdiń qońyr sazynyń orynyn,

Amalym qansha aq mamyqtaıyn qar basty.

 

Qalaıdy keýdem mahabbat sezim tasqynyn,

Tasqynmen birge baqyttyń nuryn shash, kúnim.

Aqynda sirá aıyp joq shyǵar jastyqpen,

Jas jyrǵa qosyp arqalap júrgen jas muńyn.

 

Mahabbat sezim joıylyp ketken zamanda,

Sónbeıtin sáýle tileımin sulý saǵan da!

Jyraq bolsań da jan jylýyńdy joldap tur,

Saǵynyp seni, sabylyp júrgen adamǵa…

 

***

AŃSAR

 

Músin bar, biraq sol jan tabylar ma?

Turady solǵyn tartqan saǵym alda.

Adamnan eń aıaýly aıyrmaıtyn,

Ajaldan arashalar dári bar ma?

 

Saǵyndym sol ájemdi, búgin taǵy,

Qý tirlik pendelerdi qubyltady.

Álsin-álsin eles bop enip kelseń,

Ózgeler ertegi dep uǵyntady.

 

Sen barda men bala bop erkeledim,

Búginde óleń deıtin ólkedemin.

Ór kemeniń ishinen ózińdi izdep,

Saǵynyshtyń otyna órtenemin.

 

Esimde kúzdiń sol bir sýyq tańy,

Eshkim meni bólmege jýytpady.

Sol sýyq tań ájemdi alyp baryp,

Tabyttaı tar qýysqa qulyptady.

 

Qazasy jandaryna batty daǵy,

Janaryn jasqa malyp jatty bári.

Sol kúni, jerge túsken japyraq bop,

Men úshin úzilgendeı shattyq áni.

 

Jyl ótti, kúnder kóshti kórinbesten,

Qaıqy ólim talaı jannyń jolyn kesken.

Al búgin keıýananyń qulpytasy,

Gúlge uqsaıdy beıittiń tórinde ósken.

 

Ie bop ardaqtaıtyn bir esimge,

Jer astynan jymıyp, kúlesiń be?

Shań basyp turǵanmenen sýretteriń,

Sol beıneń tap-taza bop tur esimde.

 

Áz ana kelmeıdi ǵoı qaıtyp endi,

Ol  joqta Kún kúlmedi,Aı túnerdi.

Kóp jyldyń qýanyshyn qıyp tastap,

Aıtyńdarsh(y), ájem osy qaıtip óldi?

 

Solsa da sonaý kúzde gúl álemiń,

Saǵan quran baǵyshtap turady eliń.

Altyn balyq qolyma túse qalsa,

Ózińdi tiriltýin surar edim,

Máńgilik ólmeıtindeı qylar edim…


 

Dáýren Tileýhan,

Kórpe aýyly, Áıteke bı aýdany, Aqtóbe oblysy

Pikirler