Shymkentke Parlament Senatynyń depýtattary jumys saparymen keldi. Nurlan Beknazarov pen Aıgúl Qapbarova qalalyq polıııa departamentiniń basshylyǵymen kezdesti. Sondaı-aq polıııanyń servıstik modelin engizý barysymen tanysty.
Quqyq qorǵaý organy qazirgi tańda onyń bir nusqasyn ashqan. Qalanyń barlyq jerin qamtý úshin qarajat bólý qarastyrylyp jatyr eken. Senatorlar polıııanyń qyzmetin arttyrý boıynsha zańǵa ózgeris paketteri daıyndalatynyn aıtty. Onyń negizgileriniń birin de atap ótti.
Nurlan Beknazarov, QR Parlamenti Senatynyń depýtaty: «Bizde jaqsy kadrlar endi jetilip, pisken kezinde mynaý zeınetkerlik jasqa dep shyǵyp ketedi. Sony biz mınıstrdiń aldynda tike qoıdyq. Nege qarmasqa? Jeke-jeke bolsa da qaramasqa ár kadrge. Qazir zeınetkerlik jas máselesin uzartý máselesi de jaqyn arada qaralatyn bolady senatta. Sondyqtan senattan arnaıy kelip jatqandyǵymyzda arnaıy sonyń bárin jetkizeıik. Odan keıingi atqarylyp jatqan jumystaryńyzdy birge kóreıik».
Sonymen qatar, onyń ishine tártip saqshylaryna arnalǵan áleýmettik kepildikter, tótenshe jaǵdaı jáne is sapar kezindegi qyzmeti úshin eńbek aqyny úsh ese kóleminde tóleý máselesi de qaralyp jatyr eken. Sondaı-aq, senatorlar jergilikti depýtattarmen kezdesip, Shymkent qalalyq kólik-logıstıkalyq ortalyǵynyń qyzmetimen de tanysty. Bundaǵy qosymsha qurylys jumystarynyń barysyn kórdi. Jalpy ortalyqtyń taýarlardy saqtaý jáne tasymaldaý múmkindigine oń baǵasyn berdi.
Nurlan Beknazarov, QR Parlamenti Senatynyń depýtaty: «Tek qana Shymkent qalasy úshin emes búkil soltústik-batys Qytaı Eýropa jolyndamyz. Túbinde áýejaı tur, mynaý temirjol torabyda qamtamasyz etilgen. Iaǵnı, bul ekonomıkalyq, áleýmettik jaǵynan da qalaǵa óte qajetti nárse dep esepteımiz. Sondyqtan da, jumysty ári qaraı jalǵastyrý máselesin de mynaý «SPK Shymkent», qala basshylyǵymen de sóılestik. Tolyq ákimdiktiń málimetterine sáıkes qoldap otyrmyz. Oń jumys atqarylǵan dep aıtýǵa bolady».
Shaharǵa arnaıy kelgen senatorlar ortalyq basshylarymen jáne onyń qyzmetin paıdalanýshylarmen kezdesti. Sheneýnikter munyń úlken qajetti joba ekenin aıtýda. Aıta keteıik, logıstıkalyq keshenniń aýmaǵy 65 gektar. Onyń qazir tek 35 gektary ıgerilip otyr.
