Maqpal Júnisova: "...Maqpal túshkirse, kúlli Qazaqstan estip qoıady"

2834
Adyrna.kz Telegram

Maqpal JÚNISOVA, ánshi,

Qazaqstannyń Halyq ártisi, QR Memlekettik syılyqtyń laýreaty

– Án ǵumyrda ánshige eń qajet ne dep oılaısyz?

– Ánshi oryndaǵan ár án halyqtyń kóńilinen shyqsa, armanynyń oryndalǵany. Halyq aldynda etken eńbegi baǵalanyp, aıtqan áni eldiń júreginde saqtalsa, ánshige eń qajeti – sol. Avtorlardyń júreginen shyqqan sóz ben sazdy ánshi jan-tánimen berilip aıtpasa, halyqtyń júregine jetý qıyn. El aldyna shyǵyp án aıtqan soń, kópshiliktiń baǵasyn alyp, qoshemetine bólengimiz keledi. Barǵan jerde: «Qyzymyz keldi», – dep qushaq jaıa qarsy alǵan jurttyń yqylasynan qýat alamyz.

– Etken eńbegińiz ben qoǵamdaǵy ornyńyzǵa laıyq qurmet kórsetilmeı qalǵan jaǵdaıda qandaı sezimde bolasyz?

– Mende ondaı bolǵan joq. Erterekte bir-eki óleńmen ǵana tanyla bastaǵan ýaqytta birdi- ekili jaǵdaı boldy. Biraq ony qazir aıtýdyń qajeti joq.

– Asyra maqtap ketken tusta she?

– Ondaı jaǵdaılar bar. Alaıda, asyra maqtaǵany úshin halyqty jazǵyrýǵa bolmaıdy. Jaqsy kórgen adam óziniń yqylasyn jetkizemin dep keıde asyra maqtap jiberedi. Instagram áleýmettik jelisine sýretter men vıdeo salǵanda jurttyń kózsiz maqtaıtynyn baıqaımyn. Tipti, minsiz adam sekildi bolyp qalamyn. Mundaıda ózimdi yńǵaısyz sezinemin. Olarǵa asyra maqtamańyzdar dep jazý yńǵaısyz, ánderimnen alǵan áserin búkpesiz jetkizip otyrǵan jandardy renjitip alýym múmkin. Arasynda óte bir jaısyz sózder jazatyndar da bar. Olar kóbine, Qudaı bergen dene bitimime baılanysty «nemenege sonsha semirip alǵan» degen sekildi usaq áńgimeler aıtady. Ekranda tolyq kórinetin shyǵarmyn, al ómirde, Qudaıǵa shúkir, ózime kóńilim tolady. Ornymen aıtylǵan synǵa ılanyp, odan nátıje shyǵarýǵa tyrysamyn. Paraqshama jazǵan adamdardyń pikirlerin oqyp, keıbirine bir aýyz sózben jaýap bergenniń ózinde biraz ýaqyt ketip qalady. Muny baıqaǵan qyzym: «Mama, sizdi jaqsy kóretin tyńdarman pikir jazbasa da, paraqshańyzdy ashyp kóredi», – dep paraqshamdy komentarıı qaldyrýǵa bolmaıtyn etip jasap qoıdy. Shynymen de, kóp ýaqytymdy Instagram-ǵa arnaıdy ekenmin, endi kóp jumysqa úlgeretin boldym.

– Siz ánshilikti bastaǵan ýaqyt ta ánshi men halyqtyń arasynda mundaı tyǵyz qarym-qatynas bolǵan joq. Siz úshin halyqpen tyǵyz qarym-qatynas tıimdi me, álde ánshiniń kórermennen alystaý bolǵanyn jón kóresiz be?

– Jas kezimizde bir-eki aı gastrolge shyǵyp, shalǵaı aýyldardy aralap konert qoıatynbyz. Kúnine 4-5 konert beretin kezder boldy. Arasy 30-40 shaqyrym bolatyn kolhoz-sovhozdyń turǵyndary bizdi sheksiz qoshemetpen qarsy alatyn. Tipti, qazan-qazan et asyp kútetin, odan aýyz tıip úlgermesek, sahnanyń artyna alyp keletin. Oǵan da ýaqyt tapshy bolsa, sómkemizge salyp beretin. Kelesi aýylda da osyndaı qurmet kórsetedi. Kúnine 2-3 saǵat qana uıyqtaımyz. Jastyqtyń áseri me, álde halyq yqylasynyń kúshi me, sharshaý degendi bilmeppiz. Ol kezde qazirgideı Instagram bolmaǵanmen, halyqpen hat arqyly tildestik. Jataqhanada tursaq ta, suraǵan janǵa vahtanyń telefon nómirin beretinbiz. Sondyqtan halyqtan alystap ketken kezim joq. Ómirim halyqtyń aldynda ótti. Aýyl eńbekkerlerimen, shopandarmen, egin dala syndaǵy eginshilermen, stýdent termen arnaıy kezdesý ótkizetinbiz. Talaı adamnyń úıindegi albomda sýretimiz bar shyǵar. Biraq munyń barlyǵyn júıeli túrde sýretke, beınetaspaǵa túsirip, muraǵatta saqtaǵan eshkim bolmady. Telearnalar udaıy biz ben birge júrgen joq.

Qazir qaı toıǵa barmańyz qaptaǵan kamera, tipti konertti dál solaı túsirmeıdi. Zaman ózgerdi deımiz, biraq zaman ózgergen joq, adamdar ózgerdi.

Baıaǵyda baýyrym úılengende qala ákiminiń jary bolsam da, úıimizdiń irgesine palatka tigip toı jasadyq, sińlilerimniń de toıy solaı ótti, ysyrapshyl bolmadyq. Týystaryma: «Zákeńe salmaq salmańdar, memlekettiń dúnıesi esepteýli jáne ol kisiniń ákesinen qalǵan baılyǵy joq», – dedim. Rasynda, Zákeń orynsyz tirlikti unatpaıtyn.

– Qazir estradanyń janry kóbeıdi. Bul sizge qalaı áser etedi? Básekeni ulǵaıta ma, álde siz óz stılińizdi saqtaýǵa tyrysasyz ba?

– Munyń maǵan esh áseri joq. Meni halyq eń alǵash qalaı qabyldady, áli de solaı qabyldap keledi. Konertime adam jınalmaı qalǵan kez bolǵan joq. Osy kúnge deıin «Qazaqkonert» birlestiginiń ánshisimin. Altynbek Qorazbaev aǵamyz basqaratyn mekemede Qýanysh esimdi admınıstrator bar. Konerttiń qaı qalada, qashan ótetinin osy kisiler sheship, uıymdastyrý isimen de ózderi aınalysady. Konertten túsken aqsha «Qazaqkonertke» beriledi. Eger mundaı konertterden ýaqyt arttylsa, ózimizge arnaıy konert jasaımyz. Al ýaqyt tabylmasa, qarjyny toıdan tabamyz.

– Demek, sizderge konertten qarjy túspeıdi?

– Konertten udaıy aqsha tabamyz dep aıta almaımyn. Eger ózimiz baryp jeke konert qoısaq, árıne, aqsha tabýǵa bolady. Byltyr men jaqsy jumys istedim, eńbegim esh ketken joq, ár konertten keminde bir jarym, eki mıllıonǵa jýyq aqsha taptym. Biraq men «Qazaqkonerttiń» ánshisi bol ǵan soń, kóbine sol birlestikke jumys isteımin. Qaı ánshiniń úkimetke, qaı ánshiniń ózine jumys isteıtinin anyqtaý, menińshe, qıyn emes. Ernar Aıdar, Qaırat Nurtas, Tóreǵalı Tóreáli syndy jas ánshiler eshqandaı óner ujymyna baǵynbaıdy, erkin júredi. Olar 100 konert berse, 100 konerttiń de aqshasy óz qaltalaryna túsedi.

– Irge bólip, jeke jumys istegińiz kelmeı me?

– Myna jasymda «Qazaq konertten» bólek ketkenim jaramas. Bir-eki ret ótinish jazyp em, basshylyq: «Qazaqkonertti» qalaı qıyp ketesiz, – dep qol qoımady. Roza Rymbaeva, Baǵdat Sámedınova, Aıjan Nurmaǵambetova, Sara Tynyshtyqulova, Nurlan Abdýllın, «MýzART», «Melomen» toby barlyǵymyz osy – «Qazaq konerttemiz».

– Ózińizden keıingi ánshilerden kimdi tyńdaısyz?

– Barlyq ánshilerdi tyńdaımyn dep aıta almaımyn. Konertterde, kompozıtorlardyń shy- ǵarmashylyq keshterinde keıbirine qulaq salamyn. Kóbine jastardan, sińlilerimnen, qurbylarymnan: «Qandaı ánshi halyqtyń aýzynda júr, kimderdi halyq jaqsy qabyldap jatyr?», – dep surap alyp, sol ánshini youtube arqyly tyńdaımyn.

– Halyqtyń aýzynda kim júr eken?

– Qazir olardyń atyn ataǵym kelmeıdi. Óıtkeni, árbir ánshiniń júregi názik. Halyq qabyldamaı jatsa da, ózine joǵary baǵa beretin ánshiler bar. Sol sebepti, birin atap, birin atamaı qalsam, durys bolmaıdy. Barlyǵymyz bir teriniń pushpaǵyn ılep júrmiz.

«Zyń-zyń», «dyń-dyń» degen ánder kóbeıip ketti», – dep syn aıtyp em, biraz adamdar: «Ol hıt qoı», – dep renjidi. «Zyń-zyń», «dyń-dyń» degen eki aýyz sóz qalaı hıt bolady?.. Máselen, meniń kez kelgen ánimdi tańnan keshke deıin efır men radıo arqyly úzbeı berse, meniń de ánderim jappaı tyńdalar edi. Alaıda, halyqtan joǵary baǵa alyp jatsa da, ánderim hıt degen tizimge ilinbeı qalady. Hıt degen sóz ánniń jaqsy ekenin bildirýden qaldy, qazir hıt degen uǵym tańnan keshke deıin úzbeı beriletin án degenge jaqyn.

Men qazir ár telearna men radıo basshylyǵyna baryp, meniń ánimdi qoıyńdar dep suraıtyn jastan kettim. Tyńdaıtyn qulaqqa jaqsy án qalaı da jetedi, 1000-2000 adam bolsa da meniń ánimdi shyn unatyp, udaıy tyńdar bolsa, soǵan da shúkir. Bálkim jastarmen jarysýdyń qajeti de joq shyǵar, báribir qazirgi hıt dep júrgen ánderdi bes jyldan soń eshkim aıtpaıdy, ol ánge eshkim bılemeıdi.

– Talasbek Ásemqulov «Ánshi Maqpal» atty maqalasynda «Maqpal eń aldymen mátinniń ar jaǵynda turǵan psıhologııalyq partıtýrany tanýǵa tyrysady» degen eken. Qazirgi ánderdiń «mátininen psıhologııalyq partıtýrany» qanshalyqty sezinesiz?

– Men týraly keńinen zerttep, aýqymdy túrde jazylǵan bir maqala bolsa, osy shyǵar. Muqııat oqyp shyqtym. Sahnada júrgenime 36-37 jylǵa jýyqtady, osy ýaqyt aralyǵynda adamdy eleń etkizer jaqsy maqala boldy, tipti meni tanıtyn jýrnalısterdiń ózi mundaı maqala jazbady. Talasbek Ásemqulovty ómirde kezdestirmegen ekenmin, biraz jyl buryn qaıtys bolypty, jany jánnatta bolsyn. Birneshe jyl buryn shetelge barǵanymda, sondaǵy qazaqtar bul maqalaǵa súısinip otyrdy.

– Qazirgi ánderden osynda aıtylǵan «psıhologııalyq partıtýrany» taba alasyz ba?

– Jalpy, repertýar izdep sabylǵan emespin. Kompozıtorlardyń barlyǵy derlik «Qazaqkonertke» izdep kelip ánderin beredi. Tipti, ýatsap arqyly joldap júredi. «Qazaqkonertke» jıi kelmeımiz, kelgenmen de onda otyratyn kabınet te, zal da joq, ándi úıde aıtyp, daıyndalamyz.

Jurttyń barlyǵy jaýabyn taba almaı júrgen: «Nege fonogrammamen án aıtatyn ánshiler kóbeıip ketti?» – degen suraqtyń jaýaby dál osy jerden tabylady. Ánshiler udaıy kelip daıyndalatyn zal joq, zal bola tura daıyndyq jasaı almaımyz. Óıtkeni, barlyǵy arendaǵa berilgen, mýzykant ta joq, ár jaqta jaldanyp aqsha taýyp júr. Al endi Almatyda úlken konert berer bolsaq, mýzykanttardy jaldap, konerttiń aldynda bir aı daıyndalamyz, odan keıingi on bir aı fonogrammamen ótedi. Sebebi, Respýblıka aýmaǵyna mýzykanttardy birge ertip júrý, olardyń jatyn orny men tamaǵyn qamtamasyz etý qarjyǵa kelip tireledi. Kezinde mundaı problemany bilgen joqpyz. «Gúlder» ansamblinde 9 jyl 90 rýbl aılyqqa jumys istedim. Jolymyzǵa, tamaǵymyzǵa, tipti, kostıýmimizge de úkimetten aqsha bólinetin. Qazir munyń barlyǵyn ánshiler óz qaltasynan tóleıdi. Kostıýmdi de óziń tiktirip, mýzykantty da óz qarajatyńa alyp júresiń. Aýyldarǵa barǵanda daýsyń syńǵyrlap tursa mınýspen, qyryldap tursa fonogrammamen aıtasyń. Biz ánshilerge qoıylar talap joǵary kezde úlken mektepten óttik. Sol mekteptiń talabynyń arqasynda qazir halyq fonogrammamen aıt dese, fonogrammamen, jandy daýysta aıt dese, jandy daýysta aıta beremiz. Kóbine, telearnalar túsiretin konertterde fonogrammamen aıt degen talap qoıylady. Óıtkeni, 30-40 ánshiniń basyn qosqan án keshinde daýys tunyq shyǵý kerek. Bul tek Qazaqstanda ǵana emes, Reseıde de oryn alǵan jaıt. Ár merekede ánshilerdi jıyp túsiriletin telekonertterdiń barlyǵynda da sondaı talap bar.

Mundaıda eń aldymen ánshi bolýǵa endi aıaq basqan jas býyn zardap shegedi. Jastar fonogrammanyń jolyn ózderi tańdady desek, qatelesemiz. Olar daıyndalǵysy kelse de, daıyndyq jasaıtyn zaldar men mýzykanttar joq.

– Ónertanýshylar qazirgi ánderde qazaqy boıaýdyń joq ekenin, ánshilerdiń oryndaý máneri qazaqylyqtan alys, eýropalyq baǵytqa aýyp bara jatqanyn jıi aıtyp júr. Sizdiń oıyńyzsha buǵan ne sebep?

– Ondaı mektepti qalyptastyryp otyrǵan adamdar men jat mánermen án aıtatyn ánshilerdi daıyndap otyrǵan ortalyqtar bar. Onyń kim ekenin án óneriniń aınalasynda júrgen jandar jaqsy biledi. Soǵan jastardyń qulaǵyn úıretip, qazaqy áýezden alys mýzykany nasıhattap júrgen aqparat quraldary shash etekten. Telearnalar men áýe tolqynynan beriletin ánder eshqandaı sarapqa salynbaıdy. «Mynaý qazaqy án emes» dep aıtatyn adam joq. Bizdiń kezimizde ár ánimiz sarapqa salynatyn: «Sózin jazǵan adam Jazýshylar odaǵynda tirkelgen be?», «Mýzykasyn jazǵan adam Kompozıtorlar odaǵyna múshe me?» – dep tekseretin. Tipti, qazir jańa án jazbaı-aq, sol jyldardaǵy ánderdi búkil ómirimizge azyq etsek de eshteńeden utylmaımyz…

– Ózińizdiń án aıtý mánerińizdi jastarǵa úıreteıin degen oıyńyz joq pa?

– Meniń oıymsha, sezine bilgen, túısine bilgen adamǵa ózimniń án aıtý mánerimdi úırettim. Talaı urpaq: «Maqpaldaı ánshi bolamyn!», – dep ósti. Máselen, Shahızada men Baqyt Shadaeva menimen kezdeskende: «Sizdiń ánińizdi aıtyp óstik», – dep aıtady. Ánderimdi tyńdap, men sııaqty ánshi bolǵysy kelgen kóp ánshilerdi bilemin, biraq eshqaısysy dál mendeı bolyp shyǵa almady, ol mindet emes te shyǵar. Meniń oryndaýshylyq ereksheligimniń sebebin Táttimbet, Mádı, Rabıǵa Qoıshybaeva syndy talantty adamdar týǵan topyraqtan izdeý kerek pe, álde ol maǵan berilgen Jaratqannyń syıy ma, ol jaǵyn anyq bilmedim.

– Estradanyń romans, shlıager degen túrleri qazir bar ma?

– Romanstar ylǵı da bar ǵoı… Men udaıy romanstar aıtamyn, onyń barlyǵy telearnalardan berile bermeıdi. Máselen, Erjan Belǵozıevtiń romanstary qandaı ǵajap! Sáken Qalymovtyń óte ádemi romansy shyqty, men ony konertte bir-aq ret oryndadym.

– Keıingi jastardyń repertýarynan kezdestire aldyńyz ba?

– Keıingi jastarda romans aıtatyndar joqtyń qasy. Romans aıtýǵa daýysy laıyq ánshiler bolady. Aqbota Kerimbekovanyń daýysy romans aıtýǵa jaqsy keletin edi. Ol óte kúrdeli janr, kóp adam aıta almaıdy, ony aıtý úshin úlken júrek kerek. Budan biraz jyl buryn orys tilinde «S lıýbovıý» degen atpen romanstar jınaqtalǵan albomym shyqty. Orystildi tyńdarman arasynda tez tarap ketti. 3500 danamen shyǵyp edi, qazir ózimde 5-6-y ǵana qaldy. Keıinirek, Máskeýde 50 shaqty adamnyń aldynda sol romanstardy oryndaǵanymda, ondaǵylar Reseıde konert bermeı júrgenimniń sebebin suraı jóneldi. Ol týraly shynymdy aıtsam oılanbaǵan ekem. Kezinde «Qazaqkonertte» Kúzembaev degen dırektorym boldy. Zákeń jumystan shyǵyp qalǵan kezi edi. Kúzembaev habarlasyp: «Seniń jeke konertińdi Moskvada ótkizgeli otyrmyz, daıyndal. Úkimet saǵan aqsha bóldi dedi», – dedi. Ony estip, árıne, qýandym. Zákeńe kelip aıtyp em, ol kisiniń túri buzylyp: «Barmaısyń», – dedi. Máskeýge baramyn da, baramyn dep bulqan-talqan bolǵan joqpyn. Múmkin ózi úıde otyrǵan tusta osyndaı usynys túskeni unamaǵan shyǵar. Qalaı degenmen de ol kisiniń qalaýynsyz meniń Moskvaǵa barmaıtynym anyq edi. Áıtpese, ol kisi meniń ónerimdi óte joǵary baǵalaıtyn.

Sodan keıin maǵan úkimetten mundaı usynys túsken joq.

– Qazir sondaı múmkindik týsa, barar ma edińiz?

– Barar edim.

– Ómir jolyńyzda sahnadan, ekrannan alystaǵan kezińiz boldy. Ol kúnderde ne sezindińiz? Ánshiniń aıdyny sahna degenge kelisesiz be?

– Zákeń atqa minse, men de atqa miner em, ol attan tússe, men de túser em. Ol – ómirdiń zańy. Ol tek meniń basymdaǵy ǵana dúnıe emes, talaı adamnyń basynan ótip júrgen jaıt. Biraq bizdiń basymyzdaǵy dúnıe erekshe kózge túsetini Zákeń de aıtýly, taý tulǵaly azamat edi. Men de jerde jatqan qyz emes edim. Sol sebepti, Maqpal túshkirse, kúlli Qazaqstan estip qoıady.

– Án ǵumyr. Adam ǵumyr. Ekeýiniń bir-birinen jalyǵatyn, sharshaıtyn kezderi bola ma? Ony qalaı eńseresiz?

– Ánnen eshqashan jalyqqan emespin. Basyma qaıǵy tússe jylap turyp, qýansam shattyqqa bólene júrip án aıttym. Buralańy kóp, qatpary qalyń, tátti ómirde meni Maqpal etip alyp kele jatqan – Án! Án jáne aǵalarymyzdyń uly poezııasy! Júregimniń túbindegi aıta almaıtyn syrymdy da, muńymdy da, súıinishim men kúıingen sátimdi de án arqyly halyqqa jetkizip, án arqyly jeńil denip, arqamnan aýyr júk tús kendeı ǵumyr keship kelemin. Ánshi bolǵannan soń án aıtpasań ómir beker. O bastaǵy bala armanym, alty jasymnan bastap ózimdi «Halyq ártisi» dep habarlatqan ánge degen yqylas, marqum ákem niń: «Sen úlken ánshi bolasyń», – dep Qaraǵandydaǵy mýzyka mektebine berýi, osy joldy tańdaýyma sep boldy. Bálkim buralańy-bultarysy kóp bolǵan shyǵar, biraq men osy taǵdyryma rızamyn. Tek áttegen-aı degen bir ǵana nárse – áke-sheshemniń qasynda kóp bola almadym, ol kisilerdiń jylýyn kóp sezinbedim. Jylyna bir-aq ret aýylǵa baratynmyn, toǵyz jyl jataqhanada turdym. Páterge endi qolym jetkende taǵdyr Zákeńe qosty. Ómirim solaı jalǵasty…

Zákeń maǵan degen adaldyǵyn, ónerge degen adaldyǵyn dáleldeı bildi, aıalady, qoldady, sonymen qa tar, qamshylap otyrdy. Ákem nen erte aırylǵan soń shyǵar, Zákeńdi ákemdeı kórip syıladym, odan keıin ol sezim mahabbatqa ulas ty. Taǵdyrdyń bar qıyndy ǵyn ánmen jeńip kele jatqanda odan qalaı jalyǵýǵa bolady?..

Án – tek meniń taǵdyrym ǵana emes. Muqaǵalı, Farıza apamyz, Tumanbaı Moldaǵalıev, Iran-Ǵaıyp, Shómishbaı Sarıev syndy aqyndardyń qaı óleńin ánge qosyp aıtsam da, onyń barlyǵy tek maǵan arnalyp jazylǵan joq qoı… Jalpy halyqqa arnaldy. Onda ár qazaqtyń úni, qazaq qyzy nyń, qazaqtyń jalǵyzbasty áıel deriniń taǵdyry jatyr.

– «Qazaqtyń erke qyzymyn» degen ánińiz bar. Osy ándi estigen saıyn ózińiz jazǵandaı áser etedi…

– Bul án maǵan arnaıy jazylǵan. Ózimdi-ózim qazaqtyń erke qyzymyn dep aıtqym keldi deısiz be? Zákeń qaıtys bolyp, kóńilim qulazyp, osymen ómir aıaqtaldy dep júrgen kezim edi. Bir kúni «Qazaqkonertke» kelsem, sol jerde mýzykant bolyp jumys isteıtin Muhıt Qasqyrbaev esimdi jigit: «Áıteýir, keldińiz-aý! Men sizdi kútip júrgenime bir jyl boldy. Siz- ge arnap «Qazaqtyń erke qyzymyn» degen án jazdym», – dedi. Men birden sózin qarap shyqtym. «Bıbigúl men Roza bar» degen joldy «Bıbigúl men Rozalar» dep aıtýdy usyndym, ekeýi de Halyq ártisi, ekeýin bólmeı-aq qoıaıyq dedim. Al, áni bir tyńdaǵannan unady. Eńsem ezilip turǵan shaqta alǵa jeteleıtin, shabyt beretin áýen eken. Muhıt Qasqyrbaevtan aranjırovka jasaýyn ótindim. Osylaısha, bul án meniń repertýaryma endi. Buǵan deıin de maǵan arnaıy án jazyp ákelgen jandar óte kóp boldy. Ózimdi-ózim kókke kóterip, maqtap án aıtýǵa qarsy bolǵan soń da olardy jazdyrmaı júr em. Mysaly, Altynaı Jorabaeva aıtyp júrgen «Elimniń júregi – Astana» degen án o basta maǵan arnalǵan án edi. Mýzykasy dál sol, tek sózi basqasha bolatyn. Mende sol ándi jazǵan kompozıtor bizdiń úıde otyrǵan, Zákeń Mereıdi kóterip alyp bılep júrgen beınetaspa bar edi, qazir sony dálel retinde kórseteıin desem taba almaı júrmin. Án ájepteýir jaqsy tanyldy. Tek, álgi Mahambet esimdi kompozıtordyń maǵan arnap án jazdym dep ákelip, keıin ony satyp jibergeni yńǵaısyz boldy.

«Qazaqtyń erke qyzymyn» dep shyrqaǵanymdy jaratpaǵan keı bir adamdar Instagram jelisinde, Maqpal ózine-ózi «Qazaqtyń erke qyzymyn» dep at qoıyp aldy dep synady. Nege olaı deıdi?.. Ándi ózim jazǵan joqpyn, maǵan arnap ákelgen ándi oryndadym, onyń nesi aıyp?.. Ol jerde Ámına Ómirzaqova, Bıken Rımova, Roza Baǵlanova, Bıbigúl Tólegenova, Madınanyń aty atalady. Analarymyzdyń atyn ataı kele, «sońdarynan ergen izimin» dep shyrqaımyn. Qazaqtyń Erke qyzymyn desem, shynymen qazaqqa erkelep óstim, meni orystyń nemese ózge ulttyń áni terbegen joq.

– Ózińizben dýet bolyp án aıtqysy kelgen adamdardy qalaı tańdaısyz?

– Qaıbir bala kelip dýet aıtqysy kelse de, birinshi ánniń sózine qaraımyn. Jubanysh Jeksenulymen Maqsat Jáýtikovtiń aǵaly-qaryndasty baýyr týraly ánin oryndadyq. Ol da bir-eki ret efırden berildi de toqtady. Óte ádemi edi. Udaıy qoıylmaǵan soń hıt bolǵan joq. Bizdiń kompozıtor jigitter óte qarapaıym. Máselen, osy Maqsat Jáýtikovtiń qanshama ánin oryndadym. Solardyń barlyǵyn nasıhattasa hıt bolar edi. Biraq avtorlar ondaıǵa asa kóńil bólmeıtin sııaqty. Múmkin, jaqsy ánniń sırek taralǵany da jón bolar..

– Jaqynda Tóreǵalıdiń basyndaǵy jaısyzdaý jaǵdaıǵa baılanysty halyqtan Tóreǵalıdi keshirýdi suradyńyz. Olaı deýińizge ne túrtki boldy?

– O basta muny aıtaıyn degen oı bolmaǵan. Dál sahnaǵa shyǵar aldynda bir jýrnalıst kelip menen: «Tóreǵalıdi jaqtańyzshy», – dep surady. Tóreǵalıdiki durys dep aıtqan joqpyn. Tek, Tóreǵalı balalaryńyz durys jasamady dep aıttym. Ókinishke qaraı, jýrnalıster meniń sózimdi tolyq bermeı, keshirim suraǵan jerimdi ǵana taratqan. «Balalaryńyz durys jasamady, biraq kimniń basynan ótpeıdi, bala ǵoı. Meniń de súringen kezim boldy, meni de keshirdińizder, Tóreshti de keshirińizder, balanyń saǵy synbasyn», – dedim.

– Buqaralyq mádenıet degen sóz keıingi kezde jıi atylady. Sizdińshe óner jikke bóline me?

– Jikke bólingeniniń de sebebi bar shyǵar. Óıtkeni, otyrystarda aıtylatyn ánder úlken sahnaǵa shyǵyp ketti. Baıaǵyda jigitter aýlada otyryp: «Esik aldy báıterek, báıterekke sý kerek. Uzyn boıly jigitke qysqa boıly qyz kerek», – dep án aıtatyn. Sondaı ánderdi úlken sahnaǵa ákelip, eńbegi sińgen, qadirli ánshiler qatysatyn konertterde aıtqyzatyn boldyq. Onyń qalaı synalap enip, keń etek alyp ketkenin ańdamaı da qaldyq. Bir-eki án aıtqan adamdy elektrondy aqparat quraldarynyń jýrnalısteri «qazaq estradasynyń juldyzy» dep «jarqyratyp» edi, aıaǵy ánniń qadir-qasıetin qashyryp, ánshi bolý ońaı degen uǵymdy qalyp tastyryp jiberdi. Áıtpese, bizden buryn ómir súrgen aǵa-apalarymyz qazaqtyń áni men sózi qandaı bolýy kerek ekenin bildi emes pe?! Ony urpaqtan urpaqqa búgingideı efır, radıo, telefon bolmaǵan ýaqytta balalarynyń qulaǵyna sińirdi. Sol sebepti de, taza án eshqashan ólmeıdi. Al endi qazirgi usaq-túıek án symaqtardyń ǵumyry qysqa, olar búgin bar, erteń joq.


– Áńgimeńizge rahmet!

Áńgimelesken Nazym Dútbaeva,

"Qazaq ádebıeti" gazeti.

Pikirler