Qazirgi tańda “Advokattardyń buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy tártibi týraly” (Pravıla povedenııa advokatov v SMI) Ereje normalaryn qabyldaý baǵytynda jumystar jasalyp, jergilikti advokattar alqasynyń árqaısysy Erejeniń óz nusqasyn jasap, respýblıkalyq alqaǵa jiberip jatyr.
Dál qazirgi ýaqytta kerek Ereje ekeni daýsyz.
Osy Erejeniń bir pýnktynda:
“BAQ-ta advokattardyń aqparat taratýynyń negizgi standarttary:
1) obektıvtilik;
2) zańdylyq;
3) shynaıylyq;
4) adamnyń jáne azamattyń jeke ómirin, ar-namysyn, qadir-qasıetin qurmetteý bolyp tabylady”-dep kórsetilgen.
Odan ózge, advokatqa kórineý jalǵan, dáıeksiz málimetterdi taratpaý, kez-kelgen aqparatty túbegeıli tekserip, shyndyqty ǵana jazý kerektigi mindetteledi.
Sonymen qatar, advokattyń buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy málimdemelerinde quqyqtyq nıgılızm, agressııanyń kez-kelgen túri, arazdyq jat bolýy kerek.
Buny ne sebepti aıtyp otyrmyn?
Osy zań normalary tek advokattarǵa ǵana emes, zańgerlerdiń bárine qatysty shyǵarylý kerek!
Olaı deıtinim - advokattyq lıenzııasy bolmaǵanmen, tanymal zańger retinde el aldynda júrgen keı kisiler tarapynan elge aqparat jarııalarda anyq-qanyǵyna kóz jetkizbeı, tildik agressııaǵa jol berilip, adamdy qorlaý, qadir-qasıetine til tıgizý faktisi de oryn alyp jatady.
- Tildik agressııa – bul kóńilge qaıaý túsiretin sóz aıtý, jaǵymsyz kóńil kúı, sezim nemese nıettiń sol sóıleý jaǵdaıatynda ersi, dóreki, anaıy tildik qalypta bildirilýi. Ǵylymda bul qubylystyń anyqtamasy osy.
- Al qorlaý men jala jabý baptary boıynsha sarapshy mamannyń qorytyndysy tómendegideı:
“Tildik agressııa aıryqsha nıet – adresanttyń (sóıleýshi / jazýshy) adresatqa kommýnıkatıvtik turǵydan zalal (kemsitý, qorlaý, kelemejdeý) keltirýge maqsatty baǵyttalǵan qalaýy nemese ózindik múddelerin (ózin tanytý, ózin-ózi qorǵaý) qaısybir «tyıym salynǵan» tásildermen júzege asyrý oıy túrinde kórinis berýi múmkin”
Bul rette zańdyq turǵyda qandaı jaýaptylyq kózdelgenin aıtpasaq ta, kózi ashyq árbir adam biledi.
Tildik agressııaǵa jol berip, qadir-qasıetine tııýmen qatar, adamnyń fotosyn ruqsatsyz jelige júkteý de oryn alyp jatyr. Al endi bul- Ata zańymyzdan bastap, elimizdiń basty Zańdary-Qylmystyq jáne Azamattyq Kodeksterimen tıym salynǵan zań buzýshylyqqa jatady.
Osy qarapaıym ǵana zań normalaryn belden basyp, joǵaryda kórsetilgen quqyq buzýshylyqtar jaı adamnyń emes, bildeı zańgerlik joǵary bilimi bar, elge bilikti quqyqqorǵaýshy retinde tanymal, Ulttyq Keńes múshesiniń tarapynan oryn alyp jatsa, zańgerlerdiń ózderi anyq-qanyǵyn ajyratpaı, máseleni tolyq zerttemeı, atústi aqparatqa senip, tulǵalardyń ar-namysyna, kásibine til tıgizip jatsa, qaıtpek kerek? Quqyqtyq nıgılızm deıdi buny.
Et sasysa tuz sebermiz, al tuz sasysa, ne sebemiz?..
Al saıttar tolyq zerttelmegen oqıǵany zańgerlerdiń sózine senip, elge jarııalap otyrsa she? Kıberbýllıngtiń naǵyz kórinisi osy emes pe? Reıtıng úshin jerden jeti qoıan tapqandaı, ústirt materıaldardy jarııalaý qashan tıylady? Jýrnalıstik zertteý degen bar emes pe edi? Jýrnalıst te elge usynyp jatqan materıalyn jan-jaqty zerdelep, ekinshi taraptyń da ýájin estip, shyndyqqa sáıkes etip, jazbaı ma? Eń ońaıy-bireýdiń postyn (ras pa, ótirik pe, anyqtap jatpaı) kóshirip, basa salý. Qazirgi saıttardyń jumysy sol.
Sonda Aıagúl óliminen sabaq almaǵanymyz ba? Sol qadir-qasıetine tıip jatqan tulǵalardyń jaqyndary, týystary, balalary, el-jurty, tanystary bar emes pe? Olar da - bireýdiń jary, anasy, balasy, et jaqyny emes pe? Olar qandaı kúıde? Haıp úshin bireýdiń ómiri, taǵdyry oıynshyq bop qalǵan ba?
Bul postty jazýyma túrtki bolǵan-ózin zańgermin dep esepteıtin Aıgúl Orynbektiń Túrkııadaǵy trenıngke qatysty daýǵa esh qatysy joq Aınur Tursynbaevany “aıtystyń aqqýy ediń, koýchtardyń qarǵasyna aınaldyń”-dep, fotosyn salyp, post jazýy, ol azdaı, tanymal prodıýser Maqpal Qarataıǵa “genıı, koých”, “bul saǵan jaı eskertýim, ústińnen qylmystyq is qozǵalady”-dep qoqan-loqqy jasaýy - zańnan habary bar, zań salasyndaǵy mamannyń aıtatyn sózderi me? Bul tek eki ǵana mysal. Tanymal zańgerdiń jazbalarynyń deni osyndaı, til mádenıettiliginiń tómendigi anyq kórinis tabady.
Atalǵan tulǵalardyń shynymen kinási, nemese daýǵa qatysy bolsa, aldymen zańger retinde tıisti organdarǵa shaǵym jazyp, quqyqtyq kómek berýine kim kedergi? Joq, aq-qarasyn ajyratpaı jatyp, haıp úshin jelini shýlatý ma, maqsaty?
Kináli bolsa, is qozǵatsyn, ol is túbegeıli zerttelsin, sotqa jetsin. “Qylmystary” anyq dáleldengen jaǵdaıda baryp qana jelige jarııalaýǵa bolmas pa edi?
Sonda qyzmetimiz, ne sózimiz unamaı qalǵan adamdar qaı-qaısymyz týraly atústi aqparat berse, teksermeı, jelige jarııalaı salý, el aldynda kórineý jalǵan aqparat jarııalaý-qanshalyqty zańǵa sáıkes áreket? Zańgerler qaýymy, kásibı pikirlerińizdi kútem.
P.S. Al Túrkııadaǵy jaǵdaı týraly anyq-qanyǵyn túbegeıli zerdelep alǵan soń ǵana, aıtaıyn. Qazir materıaldardy zerttep jatyrmyn.
"Adyrna" ulttyq portaly
