Búginde qurylys jumystary júrip jatyr.
Bul qurylys 2023 jyldyń tórtinshi toqsanynda aıaqtalyp, el ıgiligine berilmek. Iri jobany osy óńirdiń týmasy óz qarjysyna salyp jatyr.
Amangeldi aýylyndaǵy týrıstik ortalyq jurtty nesimen qyzyqtyrady?
Talǵatbek Ábdiqoja, tilshi:
- Týrıstik keshen Amangeldi aýylynyń irgesinde, eldiń ortalyǵy men batysyn jalǵaıtan tas joldyń boıynda salynyp jatyr. Aýmaǵy – jeti gektar. Keshen ishinde jalpy sany 12 nysan boı kóteredi. Árqaısynyń ózindik ereksheligi bar. Olar álemniń jeti keremetine kiretin ári tarıhı mańyzy zor nysandardyń kóshirme úlgisi retinde salynady.
Sapar Ysqaqov, «Babalar izimen» ǵylymı ekspedıııasynyń jetekshisi:
- Eń tórinde turǵan – Tájmahal. Bul Úndistanda bar. Biz ony úsh ese azaıtyp aldyq. Úndistanda onyń bıiktigi 75 metr bolatyn bolsa, munda 25 metr. Odan basqa, Ispanııada, Brazılııada, Eýropa, Azııa elderinde kezdesetin úlken ǵımarattardyń kóshirmeleri. Saqtardyń saýnasy bar. Onda biz shet elden keletin týrısterdi tartý úshin istep otyrmyz. Óıtkeni saqtardyń saýnasy dúnıejúzindegi elderde kezdese bermeıdi. Onyń janyna biz kıiz úı tigip otyrmyz.
Keshen aýmaǵynda qyzǵaldaq úlgisindegi murajaı, egıpettegi pıramıda, maıa taıpalarynan qalǵan Chıchen-Ia úlgisinde memorıal, sý burqaqtar men basseınder salynady. Sondaı-aq japon, aǵylshyn jáne qazaq baǵyn ósirý josparlanǵan.
Talǵatbek Ábdiqoja, tilshi:
- Týrıstik keshende boı kótergen nysandardyń biri – myna estelik qabyrǵa. Uzyndyǵy 35, bıiktigi 3 m 80 sm. Joba boıynsha munda el úshin eńbek etken tarıhı tanymal tulǵalarymyz ben ózge elderde bılik quryp sol jerde jerlengen babalarymyzdyń qabir basynan bir ýys topyraq alyp kelip, arnaıy saqtalady. Olar týraly aqparattar jazylady. Bul kópshilik táý etýge kelip, Quran baǵyshtaıtyn orynǵa aınalady.
Karantınge baılanysty keshendi salyp jatqan qurylysshylar sany kóp emes. 20-30 adam ǵana jumys istep júr. Barlyǵy osy aýyldyń turǵyny. Qurylysshylar kúni qarsańynda aýdan ákimdiginiń ókilderi men ózge óńirlerden kelgen kásipkerler qurylys aýmaǵyna arnaıy baryp, jumys barysymen tanysty.
Talǵat Qarbozov, Amangeldi aýdanynyń ákimi:
- Bul jalǵyz aýdannyń ǵana emes, oblystyń, jalpy Qazaqstannyń týrızm salasyn damytýǵa birden-bir septigin tıgizetin joba. Bıylǵy jyly eki-úsh nysan aıaqtalýǵa jaqyn. Bul árıne, aýdanymyzdyń týrızm salasyn damytýǵa, jańa jumys oryndaryn ashýǵa, jergilikti bıýdjetke salyq túsimderiniń kóbeıýine birden-bir septigin tıgizedi. Halyq osy jobany qazir kútýde. Jergilikti atqarýshy organ tarapyn qajetti jumystardy birlesip jasap jatyrmyz. Joba iske asqan jaǵdaıda odan da kóp jumys oryndary ashylady. Óıtkeni ár saýda núktelerine, ár oıyn alańdaryna qajetti jumyskerlerdiń bári osy jergilikti adamdarmen qamtylady dep kútilýde.
Keshen óńirdiń týrızm salasyn damytyp, aýdannyń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaıyn jaqsartatyny belgili. Sonymen qatar bul jer jastardyń tarıhqa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, patrıottyq tárbıe beretin orynǵa aınalýy múmkin.
Sultanbek Táshkenbaı, kásipker:
- Óskeleń urpaq úshin patrıottyq sezim týdyratyn nysan dep oılaımyn. Sebebi dúnıejúzinde jatqan 200 adamnyń topyraǵyn osy jerge ákelip osy jerde jasap, sonyń ómirbaıanyn jazyp qoıý degen ol bizdiń mekteptegi tarıhymyzda, basqalarynda dál olaı aıtylmaǵan. Jastar ony oqyǵannan keıin bizdiń babalarymyz bolǵan eken osyndaı dep solardy bilse, bizdiń jastarymyzǵa úlken tárbıelik máni bar.
Keshende týrısterdiń tynyǵýyna arnalǵan qonaq úı, tamaqtaný oryndary da salynady. Qurylys sátti aıaqtalsa, bul ár tasy tarıhqa toly Torǵaı óńirine týrısterdi kóptep tartýǵa jáne kóne órkenıettiń izi sanalatyn geoglıfterdiń qupııasyn ashyp, nasıhattaýǵa septigin tıgizbek.
Avtorlary: Talǵatbek Ábdiqoja, Qýanysh Qojabekov
