Er Jánibektiń joryq saptaıaǵy

1047

Qazaqtyń jaýyngerlik tarıhyna toly XVIII ǵasyrda (Sh.Ýálıhanov) Jánibek Berdáýletuly deıtin batyr ótken. Batyrlyq jyrlarda nemese el aýzynda bul adam «Er Jánibek» degen atymen tanymal. Ataqty Qanjyǵaly Bógenbaı dúnıeden ótkende Úmbetaı jyraý batyrdyń qazasyn han Abylaıǵa estirtken tolǵaýynda:

Arýaǵyńa bolysqan,

Ádil bılik qylysqan,

Qashpaǵan qandaı urystan

Kereıde batyr Jánibek,

Qaz daýysty Qazybek,

Qý daýysty Quttybaı,

Qarakereı Qabanbaı,

Qanjyǵaly Bógenbaı –

Abylaı, seniń tusyńda,

Sol beseýi bolypty-aı, – degen eken. Osy tolǵaýda aty atalǵan kereı taıpasynyń batyry Er Jánibek shamamen 1714 jyly týyp, 1792 jyly dúnıeden ótken, deıdi zertteýshiler. Marqumnyń súıegi qazirgi Shyǵys Qazaqstan oblysy, Jar­ma aýdany, Ortabulaq aýyly ma­ńyn­da jerlengen eken. Batyrdyń úrim-butaǵy búginderi Kúrshim-Zaısan óńirinde jáne Altaı betinde tirlik keshýde.  Jánibek batyrdyń kózi tirisinde ózi qoldanǵan báz­bir zattary kúni keshege deıin urpaqtarynyń qo­lynda saqtalyp kelgen. Atap aıtqanda, pyshaǵy, joryq sap­taıaǵy, aǵash tósegi, aq týy, t.b.

Osylardyń ishinde batyr joryq kezinde únemi qanjyǵalap, alyp júrgen saptaıaǵy dál qazir Almaty qalasyndaǵy Memlekettik Ortalyq mýzeıdiń ekinshi qabatynda ornalasqan «Dástúrli qazaq mádenıeti» zalynyń turaqty kórmesinde tur. Eksponattardyń tizimi tirkelgen mýzeı jýrnalynda atalmysh jádiger jaıly «...XVIII ǵasyrda ómir súrgen Jánibek batyrdiki, 1946 jyly urpaqtarynan alynǵan 2000 somǵa baǵalandy...» dep jazylypty.

Saptaıaqty mýzeıge ákelip tapsyrǵan – aka­demık Álkeı Marǵulan. Álekeń al­ǵash 1927 jyldary Rýdenkonyń eks­pe­dı­­ııasynyń quramynda Zaısanǵa bar­ǵan saparynda bul buıymdy kózimen kórgen.

Zaısan óńiriniń týmasy belgili etnograf-ǵalym Ahmet Toq­t­a­baev aýdandyq «Izgilik úni» gazetiniń 1973 jylǵy 19-shy sanynda úlken ǵalym Álkeı Marǵulannyń aýzynan jazyp alǵan esteligin jarııalapty. Onda akademık ata­­myz­dyń: «...Senderdiń elderińde boldym, Jánibektiń sap­taıa­ǵynan dám de tattym. Aqsaqaldar naýryz, qurban aıt meıramdarynda batyrdyń saptaıaǵyna et týrap, Jáne­kemniń saptaıaǵynan dám tatyp keldik – dep úlken már­tebe sanaıdy eken. Men mýzeıge tapsyryńdar dep edim, ber­medi, aqyry 1946 jyly aldyrdym...», degen sózin keltiredi.  Sonymen qatar bul jádiger jaıly zertteý júrgizgen foto-muraǵatshy Marat Eskendir-Ábdeshov óziniń 2008 jyly Almatyda jaryq kórgen «Qazaq portretteriniń tarıhy» atty eńbeginde: «Saptaıaqty mýzeı qoryna 1946 jyly Qazaq KSR ǴA Ádebıet já­ne til ıns­tıtýtynyń qyzmetkeri Bádel Tursynbaev tapsyrǵan. Túgendeý kár­tish­kesinde: «Ber­dáýlet, Jánibek, Daýyl­baı, Jibeter, Sadaq­baı, Bylshyq» dep murasyn saqtap kel­gen batyrdyń úrim-butaǵynyń esim­deri jazylǵan. Jádiger 1946 jyly 75 jasar Bylshyqtyń qoly­nan alynǵan», deıdi.  Sóıtip, 1946 jyly mýzeı qoryna alynǵan bul buıym 1970-shi jyldarǵa deıin ashyqqa shyǵarylmaǵan. Sebebi, sol jyldarda ulttyq kóne dúnıeler «eskiniń qaldyǵy» esebinde mansuq­talǵandyqtan saptaıaqty kórsetýge múmkindik bolmaǵan.   Biraq 1970-shi jyldardyń ortasynda Ortalyq mýzeı ornalasqan 28-panfılovshylar parkiniń ishindegi Sobor ǵımaraty jańartýdan ótip, jańadan taqyryptyq-ekspozıııalyq jospar qurylatyn bolady. Jospardyń sońǵy nusqasyn Memlekettik Lıto qarap shyǵyp, maqul kórse ekspozıııaǵa qoıylatyn zattardyń tizimin bekitedi. Osy tizimge batyrdyń saptaıaǵy enip, oǵan «HVIII ǵasyrdyń orta kezindegi qazaqtardyń jońǵar basqynshylyǵyna qarsy azattyq qozǵalysynyń kúreskeri Berdáýletuly Jánibektiń jortýyl saptaıaǵy» degen túsinik beriledi. Bir qyzyǵy, saptaıaq kórmege qoıýǵa ruqsat etilgen dúnıeler qataryna kiredi. Sodan beri bul jádiger mýzeıdiń turaqty eksponatyna aınalǵan.  Zertteýshi S.Bekeshovtiń 2002 jyly jazylǵan «Qazaq­­tyń dástúrli aǵash oıý óneri» dıssertaııalyq ju­mysy­­nyń 43-betinde joǵarydaǵy saptaıaqqa ǵylymı sı­pat­tama berilipti. Onda: «Saptaıaq tutas aǵashtan oıyl­ǵan, saby qysqa, jolǵa alyp júrýge qolaıly, ydys­tyń birneshe jerin jez qańyltyrmen jamaǵan, uzyn­­dyǵy 37 sm, bıiktigi 24 sm, sabynyń uzyndyǵy 12 sm, sy­ıym­dylyǵy 1,5 lıtr» delingen.


Beken QAIRATULY,  «Egemen Qazaqstan»

Pikirler