30 mamyrda Almaty qalasy ákimdigi jáne Almaty qalasy ákimdigine qarasty Mádenıet basqarmasynyń qoldaýymen Almaty qalasy Mádenıet basqarmasyna qarasty «Alataý» dástúrli óner teatrynda» saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúnine arnalǵan «Kez bolǵan soń ker zaman» atty (Qoıýshy-rejısser – Juldyzbek Jumanbaı, qurastyrýshy avtor – Ardaq Berkimbaı) mýzykalyq qoıylym-konert ótti. Bul qazaq teatrynyń tarıhynda sóz bolmaǵan tyń jańalyq boldy. Qazaq teatrynyń shyǵarmashylyq kelbetin, baǵyt-baǵdaryn odan ári aıqyndaı túsip, teatr repertýaryn qalyptastyrý jolynda jańa izdenisterge tıek bolatyny sózsiz.
Qoıylym-konertte saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan Úkili Ybyraı, Imanjúsip Qutpanuly, Turmaǵambet Iztileýuly, Qapez Baıǵabyluly, Sulýbaı, Amanǵalı syndy óner tulǵalary jáne Shákerim Qudaıberdiuly, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly, Júsipbek Aımaýytuly, Maǵjan Jumabaı, Sáken Seıfýllın sııaqty ulttyq saıası-mádenı elıtanyń ánderi aıtylyp, rýhty muralary nasıhattalyp, sahnalandy. Kesh qonaqtary qatarynan «Alash» qaıratkerleriniń urpaqtary boı kórsetti.
«Alataý» dástúrli óner teatry» KMKQ-niń dırektory, Mádenıet salasynyń úzdigi, aıtysker aqyn Rınat Zaıtov «Keńes úkimeti tarapynan uıymdastyrylǵan HH ǵasyrdyń 20-30 jyldaryndaǵy saıası qýǵyn-súrgin, sonymen qatar sol kezdegi ultymyzdyń yntymaqqa kele almaýy halqymyz úshin aýyr soqqy boldy», – deıdi.
Qoıylym-konert Kókbaı Janataıulynyń sózine jazylǵan Alash Ordashylar gımnimen aıaqtaldy:
Qazaǵym qaqtyqpa, qamalma,
El bolar qamyńdy amalda.
Partııa, surqııa, qym-qıǵysh,
Peıli aram, kóp nadan, sende de.
Jatqa jem, baı ediń, keń ediń,
Qolyńda bılik joq el ediń.
Qany jat, dini jat, jat elden,
Taıaqty jep ediń, jep ediń.
Qazaǵym birińdi biriń dos,
Kórmeseń bul istiń bári bos.
Dedi Abaı, bul qalaı, shýlamaı,
Basyń qos, basyń qos, basyń qos.
Qoıylym-konertte oryndalǵan shyǵarmalar tómendegideı:
1) Úkili Ybyraı: «Qaldyrǵan»
Úkili Ybyraıdyń eń súbeli ári kóp nusqaly týyndylarynyń biri – «Qaldyrǵan». A.Zataevıch «Qaldyrǵannyń» I-túrin Ábdirahman Begishovten, II-túrin Ahmet Maldybaevtan, IV-túrin Sábıt Muqanovtan jazyp alǵan (Erlan Tóleýtaı, Úkili Ybyraı).
2) Qapez Baıǵabyluly: «Qapezdiń qoshtasýy»
Bul ándi Qapez 1937 jyly aıdalyp bara jatqanda shyǵarǵan. Qapezben birge 300-ge jýyq adam Kegennen Qyrǵyzsaıǵa, odan Almatyǵa aıdalady («Ana tili» Ult gazeti).
3) Amanǵalı Kenjeahmetuly: «Amanǵalı»
Onyń júris-turysy, syr-sıpaty, aqyndyq óneri, serilik qasıeti, órshil azat bolmysy jergilikti shendilerge báribir jaqpaıtyn edi. 1928 jyly qýǵynshylar taǵy da Amanǵalıdyń sońyna túsip, aqyry esil er oqqa ushyp, mert bolady («Ana tili» Ult gazeti).
4) Turmaǵambet Iztileýuly: «Turmaǵambettiń tolǵaýy»
Bastaǵan isin birjaıly qylyp, áke aldyndaǵy perzenttik boryshyn tolyq aqtaǵan Ábdiraýyq, ákeden qalǵan qoljazba-qujattardyń saqtalyp, urpaq kádesine jaraýyn jeti perzentiniń ishinen uly Óserge amanattaǵan (Turmaǵambet Iztileýuly shyǵarmalary).
5) Sulýbaı Sapyuly: «Sulýbaı»
Sulýbaı Sapyuly – týmysynan aqyn, ánshi, seri adam. Onyń baqytsyz, beımaza ómiri gomından bıleýshilerimen arpalysta ótken. Gomındandyqtar eldi Gansý, Shanhaıǵa qýǵanda Altaıda kúres bastap, at oınatyp, qaterge bas tigip, erlik týyn kótergen kemeńger azamat (Ilıa Jaqanov, Úzilgen án).
6) Ábiken Hasenov: «Qońyr kúıi»
«Atylǵan azamattarǵa arnap edim» – degen sózin estigen Júsip Altaıbaev: «Ábeke-aý, mynany eshkim estimesin, ottan aman qalǵan azamattarǵa zııany tıip júrer», – dep shoshyp ketedi. Ábiken de osydan keıin «Qaıran, azamattar-aıdy» tartpaı ketedi. Keıin 1958 jyly Sáken aqtalǵan soń ǵana radıoǵa jazýǵa táýekelge barady. Kúıtabaqqa da kúıdiń atyn atamaı «Qońyr» dep jazdyrady (Egemen Qazaqstan).
El irgesi bútin, halqymyzda birlik, jerimizde tynyshtyq bolsyn!
Qýanysh Jumabekuly
PhD doktory, «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» jobasynyń jeńimpazy,
"Alataý" dástúrli óner teatry
