Jazý ádebıet dep jazylǵan shyǵarmalardy aıtamyz. Jazylǵan shyǵarmalar qazaqqa jazý taraı bastaǵannan beri qaraı shyqqan sózder. Qazaqqa jazý dinmen birge kelgen. Qazaq ishinde moldalyq qylyp din úıretýshiler, bala oqytýshy qojalar, noǵaı moldalar bolǵan sebepti jazba sózdi shyǵarýshylar da bastapqy ýaqytta solar bolǵan. Qazaq ishinde olar kóp turyp, qazaqtyń tilin, minezin jaqsy bilgen. Qazaqtyń óleńdi sózdi súıetin minezin bilip, dindi halyqqa moldalar óleńmen úıretken. Sharttaryn, sharıǵat buıryqtaryn óleńdi hıkaıa, óleńdi áńgime túrinde aıtyp, halyqtyń qulaǵyna sińirip, kóńilderine qondyrǵan, basqa musylmandardyń tilindegi dinder túrde shyǵarǵan. Ertegi óleńderdi qazaqtyń ertegi jyrlarynyń túrine salyp, qazaq tiline aýdarýlary din sharttaryn, sharıǵat buıryqtaryn óleń arqyly bildirý maqsatpen istelgen is, biraq qojalar, noǵaı moldalar kóbinese aqyn bolmaǵandyqtan, qazaqtyń ertegi jyrlaryndaı kelistirip, muńdy, zarly, ádemi qylyp shyǵara almaǵan. Shyǵarmalarynyń sózimen mázdemeı, erteginiń jańalyǵymen, áńgimesiniń qısynymen qyzyqtyryp, tamuqtyń azabymen qorqytyp, jumaqtyń raqatynan úmittendirip, din arqyly tyńdaýly qylǵan. Qojalardyń, moldalardyń ishinen Shortanbaı, Aqmolda sııaqty aqyndar shyqqannan keıin, jazba sózderi bertin kele dámdilengen, biraq qaısysynda da bolsa, belgili baǵyt bolmaǵan. Shyǵarǵan sózderi, baǵyt jaǵynan qaraǵanda, adasqan adamnyń izi sııaqty, báriniń de adaspaıtyn jalǵyz joly – dúnıege qyzyqpaı, aqyretke azyq jı deý, ǵushyr, zeket, pitir, sadaqa berý, janazaǵa mal baılaý, namaz oqý, oraza ustaý, qajyǵa barý jaǵynan aqyl aıtý baǵyttary báriniń de birdeı. Bul jaǵynan ulaqbaıdy, basqa jaǵynan izderi bylǵalaq-shylǵalaq, adam bilip bolar emes. Dombyra tartý, án salý, óleń aıtý sııaqty halyqtyń úırenshikti zaýyqtaryna deıin kúná dep, tyıǵysy kelgen.
Biraq uzyn arqan, keń tusaýǵa qalyptanǵan qazaq sharıǵattyń tar tusaýyna úırene almaǵan. Shydatpaı úzip, óz jónimen júre bergen, sondyqtan jazý ádebıetpen qatar, qazaqtyń aýyz ádebıeti joǵalmastan, túgel kúıinde saqtalǵan.
Moldalardan shyqqan jazý ádebıet dinge qyzmet qylsa da, tilge qyzmet qylmaǵan. Tildi ustartý, ádebıetti kúsheıtý, kórkeıtý ornyna, tildi buzǵan, azdyrǵan. Qazaqtyń tutynǵan tilimen jazbaı, shyǵarýshylar: «Kitabı til», «Ádebı til» dep, noǵaı tilimen ıakı sart tilimen jazǵan. Qazaqtyń tilinde basylǵan burynǵy shyǵarmalardy alyp qarasaq, qazaq tili bolmaı, qazaq pen noǵaı tiliniń aralasqan qoıyrtpaǵy bolyp shyǵady. Ol qoıyrtpaq til qojalar, moldalar shyǵarǵan sózderde ǵana emes, qazaq moldalarynyń shyǵarǵan sózderinde de bar. Bul kemshilik eger de baspa kitaptar júzinde ǵana bolsa, bastyrǵan noǵaılar buzdy der edik. Olaı emes, jazý solaı ekendigin qazaq moldalarynyń óz qolymen jazǵan jazýlary kórsetedi. Ádebıetti moldalar din besigine bólep, tańyp tastaǵan sebepti ádebıet kópke deıin óńdep óse almaı, meshel bolyp, aıaǵyn basa almaı jatqan. Sol kúıinde turǵanda orys úkimetiniń saıasaty kelip kıligedi. «Qazaq dini shynyǵyp jetpegen shala musylman halyq, muny musylman dininen hrıstıan dinine aýdaryp jiberý ońaı» degen pikirmen, orys úkimeti qazaq pen noǵaı arasyna jik salyp, ekeýin aıyrǵysy keledi. Onyń úshin qazaq baılary noǵaısha oqymaı, oryssha oqıtyn bolarlyq saıasat júrgizedi. Qazaq balalary úshin shkol ashady, noǵaıǵa qazaqtyń jazý jaǵynan sorpasy qosylmas úshin arab árpin qaldyryp, qazaq tilindegi kitaptardy orys árpimen basady. Orys ózine tartyp, noǵaı ózine tartyp, ekeýi eki jaqqa súırep júrgende, qazaq orys ádebıeti arqyly Evropa jurttarynyń ádebıetterimen tanysady.
Buryn qazaqta joq sózderdiń túrleri shyǵa bastaıdy. Din kúshimen emes, til kúshimen ózin tyńdaıtyn sózder shyǵa bastaıdy. Bastapqy jazba ádebıettiń bas maqsaty – dindi jaıý, dindi kúsheıtý bolsa, sońǵy ádebıettiń bas maqsaty – tildi ustartý, ádebıetti kúsheıtý, kórkeıtý bolady. Súıtip, jazba ádebıettiń ózi eki dáýirge bólinedi: 1) dindar dáýir, 2) dilmar dáýir. Dindar – dinshil degen maǵynada, dilmar – tilsheń degen maǵynadaǵy sózder.
Qazaq ádebıetiniń dindar dáýiri de, dilmar dáýiri de halyq ádebıetin damytyp, kúsheıtýden týǵan dáýirler emes, basqa jurttardyń ádebıetiniń áserinen týǵan dáýirler. Dindar dáýir ádebıetimizge arab, parsy ádebıetinen úlgi alyp, solarǵa eliktegennen paıda bolǵan. Dilmar dáýir orys ádebıetinen ónege kórip, úlgi alyp, soǵan elikteýden paıda bolyp otyr. Mundaı bir jurt ekinshi jurttan ádebıet júzinde úlgi alý jalǵyz bizde ǵana bolǵan is emes, barsha jurttyń basynda bolǵan is. Osy kúngi ádebıettiń túp úlgisi grek jurtynan alynǵan. Grek ádebıetinen úlgini Rým alǵan, Evropadaǵy basqa jurttar alǵan. Bizdiń orys ta ádebıet úlgisin Evropadan alyp otyr, biz orystan alyp otyrmyz...
Dindar dáýiri
Dindar dáýir aýyz ádebıet túrine túr qosyp jarytqan joq. Anaıy ádebıettegi shyǵarmalardyń túrlerinen dinshildigimen aıyrylmasa, aıryqsha túr-turpatymen aıyryla qoımaıdy. Dindar jaǵynyń basymdyǵymen aıyrylatyn túrleri mynaý:
qıssa, hıkaıat, mysal, nasıhat (úgit), minájat, maqtaý, dattaý, aıtys, tolǵaý, terme. Bulardyń árqaısysyn qysqasha baıandap, mysal keltirip, syr-sıpatyn kórsetip óteıik.
1. Qıssa – óleńmen jazylǵan, kóbinese dindar áńgimeler. Bul áńgimeler qazaq turmysynan alynǵan sózder emes, basqa jurttardyń ertekteri. Mazmunyna qaraǵanda qıssa eki túrli:
a) Dindi qasıetteý úshin musylman dininiń artyqtyǵyn, asyldyǵyn halyqtyń qulaǵyna sińirip, kóńiline qondyrý maqsatymen shyǵarǵan qıssalar. Bular kápirlermen soǵysqanda qudaı qoldap, musylmannyń jeńgenderin, kápirlerdiń dinge engendigin sóılep ótedi.
á) Sharıǵat buıryqtaryn ornyna keltirmegen adamdardyń ómirinen de mysal keltirip, keltirgenge ne bolǵanyn, keltirmegenge ne bolǵanyn kórsetip, elge sharıǵat buıryǵyn isteý maqsatpen shyǵarǵan qıssalar. Mundaı qıssalardy óleńshilikti tilenshilikke aınaldyryp jibergen aqyndar, jyrshylar sııaqty Allany azyqqa, tamaqqa aınaldyryp jibergen moldalar shyǵarǵan: zeket, ǵushyr, pitir, bedıe sııaqty nárselerdiń beriletin ornyn aıtpaıdy, berý kerektigin aıtyp zarlaıdy (berse, kimge beretinin aıtýshylar ózi biledi).
Bastapqy túrli qıssalar «Zarqum», «Sal-sal», «Seıfýl Málik» sııaqty uzaq keledi. Sońǵy túrli qıssalar «Musa men Qarynbaı», «Jum-Juma» sııaqty qysqa keledi. Uzaq qıssalardyń mazmunyn aıtyp, mysal úshin kórsetýge kóp oryn alady, sondyqtan qysqa qıssalardyń biriniń mazmunymen ǵana tanystyryp óteıik.
Máselen, «Musa men Qarynbaı» qıssasyn alaıyq. Shyǵarýshy Júsipbek Shaıhyislámuly. Bul qıssa ne maqsatpen jazylǵany qıssanyń mazmunynan, jazýshynyń bastaý sózi men aıaqtaý sózinen de kórinip tur. Bastamasyndaǵy sózdiń túrleri mynaý:
Jarandar, bul sózime qulaǵyń sal:
Aýzymnan shyqqan sózim sheker men bal.
Ózim bilgen kitaptan oqyp kórdim,
Jarandar, aram deıdi zeketsiz mal.
Malaıy qudireti kóp parýardiger,
Qudaıǵa jaqsy pende quldyq qylar.
Malyńnan qaıyr, zeket bermeı ótseń,
Aqyrette qarnyńnan tas shyǵarar.
Qıssanyń qysqasha mazmuny mynaý: Qarynbaıǵa zeket bergiz dep Qudaıdan Musaǵa ámir keledi. Musa Qarynbaıǵa barady. Qaryn maly sózsiz kóp bola turyp, Musaǵa mal soıýǵa qımaı, mysyq soıyp, aldyna ákelip qoıady.
Musa «mysh-mysh» degende, tabaqtaǵy et mysyq bolyp tura keledi. Qarynǵa qatty ashýlanady, biraq «malyńnan zeket berseń, mysyq soıǵan kúnáńdi keshemin»,– deıdi. Qaryn:
«Saǵan zeket beretin qolaıly malym joq»,– deıdi. «Zeket bermeseń, jer jutsyn!»,– dep, aqyrynda perishteler kelip, jer kindigin tartady. Jer tartyp, Qaryn belýarynan kiredi. Musa qolynan ustap turyp: «Zeket beresiń be?»,– dep suraıdy. Qaryn: «Óltirseń de bermeımin»,– deıdi. Musa: «Tart taǵy!» – dep ámir etkende, Qaryn jerge ıeginen enedi. «Zeket bermeseń, Qudaı júzin kórmeısiń, malyń shaıan bolyp shyǵady. Jahannam túbine ketesiń»,– dep Musa úgittese de, Qaryn bolmaıdy. «Óltirseń óltire ber, biraq mal ber degen sózdi aýzyńa alma!»,– deıdi. Musa: «Óz obalyń ózińe, bar!» degende, Qaryndy mal-múlkimen jer tartady. Sol kúıi mal-múlkimen áli kúnge deıin Qaryn jerge jutylýmen barady deıdi. Qıssanyń aıaǵynda jazýshy bylaı dep taǵy úgitteıdi:
Áı, musylman jarandar,
Malyńnan zeket berińiz!
Birligin haqtyń bilińiz!
Haq jolymen júrińiz!
Pák bolady dinińiz.
Bu dúnıeniń, jarandar,
Saǵatyndaı bolmaıdy
Aqyrette kúnińiz.
Áı, jamaǵattar, jarandar!
Sózime qulaq salyńyz!
Jaqsydan ǵıbrat alyńyz!
Aram bolar, jarandar,
Zeketsiz jıǵan malyńyz.
Sharıǵattan sóz aıtqan
Moldanyń tilin alyńyz!
Qudaı bergen taýsylmas,
Ólshep bergen dámińiz.
......................................
Bul sııaqty sózderdiń maqsaty aıqyn bolǵandyqtan, kóp sóz qylýdyń qajeti joq. Moldalarǵa paıdasy kóp, úıtkeni zeket berse, moldaǵa beretini málim. Jurtqa keltiretin zııany kóp, ásirese tilge keltiretin zııany esepsiz...
Daıyndaǵan Esen TEMIRULY
