Dalanews.kz «Novaıa gazetaǵa» suhbat bergen aqynnyń halyq pen bılik týraly tolǵamdaryn tilip alyp oqyrman nazaryna usynǵandy qup kórdi.
80-shi jyldardyń sońy Táýelsizdik alardyń aldynda Súleımenovke Qazaq KSR-ynyń prezıdenti bolatyn múmkindik berilipti. Bas tartqan eken. Ol tus aqynnyń ataq-dańqy dáýirlep turǵan kezeń-tin. Saıası salmaǵy da sol tustaǵy tisqqaqan saıasatkerlerden esh kem emes-tuǵyn.
«Árıne, mundaı usynystan bas tartý qıyn. Onyń ústine men arqalaǵan mıssııaǵa septigi tıer dep oılaǵanym ras. Iá, meni álgi qyzmetke usyndy. Aldymen Kremldiń aldynan óttim. Kolbınniń Máskeýge kóshetinin, onyń ornyna kimdi laıyq kóretinimdi surady. Birneshe adamnyń atyn atap, tizimdi aldyma tosty. Barlyǵymen tanys-bilistigim bar, hal-qaderimshe baǵamdy berdim», – deıdi aqyn.
...
Súleımenov osy kezdesýde Nazarbaevqa jeke-dara toqtalyp, oǵan joǵary baǵa bergenin aıtady. Tizimdegi toptyń arasynan Nazarbaevtyń aty kózine ottaı basylǵanyn, osy kezdesýde Tuńǵysh prezıdenttiń maqtaýyn asyrǵanyn aıtyp biraz kósilgen eken.
«Nazarbaev ózgelerge qaraǵanda memapparattyń jumysyna qanyq. Tájirıbesi tolysqan. Osy salada uzaq jylǵy stajy bar. Komsomolda da, partııalyq jumysta da shyńdalǵan azamat. Budan artyq kandıdat tappaısyzdar dep sońǵy sózimdi aıttym», – deıdi Súleımenov.
...
90-shy Kompartııa Qazaq KSR-yn basqarýǵa laıyq eki azamatty kóp ishinen iriktep alady. Biri – Nazarbaevtyń, endi biri – Súleımenovtyń sózin sóıleıdi.
«Jeme-jemge kelgende taıqyp shyqtym» – deıdi aqyn.
Aıtýynsha jazýshylyǵy jeńip ketken. Saıasatpen aınalsýǵa kóńili soqpaı, kanelıarııanyń qaptaǵan qujatyn sapyrystyryp otyrǵandy qalamapty.
Onyń ústine Nazarbaevpen dárejeles deńgeıim de, tájirıbem de joq-tyn. Shyny kerek, asa bir qulshynyp ta turmadym.
«Mendeı oratordan halyqqa qaıyr joq. Sheshensip sóılegenmen, iske kelgende shorqaqpyz. Ezgiden qutylyp, egemen atanǵan talaı eldi araladyq. Kópshiligi bılik basyna sheshensigen, kósemsigen oratorlardy alyp keldi. Shynaıy saıasatkerler shette qaldy. Bul elderdiń talaıy krızıske urynyp, kúızeliske tústi. Sondyqtan mendeı basshydan «ne qaıyr, ne úmit» dep shynymdy aıttym», – deıdi Súleımenov.
...
Aqynnyń aıtýynsha bılikte uzaq otyrǵan adamnyń súıkimi ketedi. Bes jyl. Uzaǵanda 10 jyl. Mandattyń da shegi bar. Jalpy taqqa tas keneshe jabysý sındromy keıingilerge Stalınnen juqqan deıdi Súleımenov.
«Bes, on jyl jetkilikti. Hrýevtyń taǵdyryna qarańdarshy. Stalınniń jolymen júremin dep sorlady. Aqyry taqtan taıdyrdy. Brejnev? Oǵan da qut qonǵan joq. Kerisinshe bılikte tym-tym uzaq otyrǵannyń zardabyn tartty. Ketem dese de, ketirmedi. Tóńiregi jipsiz baılap tastady. Brejnev ketse, olar da ornyn bosatýǵa májbúr bolar edi. Brejnev aqsaqal aınalasynyń aıtqanynan shyǵa almady. Aqyr sońy KSRO-ny kúıretip ketti. Bılikte uzaq otyrǵannyń saldary osyndaı bolady…», – deıdi aqyn.
...
Osy arada tilshi aqynnyń 2011 jyly Nazarbaev týraly aıtqanyn eske salypty. Osydan 10 jyl buryn Oljas Súleımenov Nazarbaevty saılamaı-aq, referendým jolymen qaıta taǵaıyndaý kerektigin aıtyp, osy bastamanyń úgit-nasıhatyn júrgizgen.
«Nursultan Ábishuly báribir de 90 paıyzǵa jeteqabyl daýys jınaıdy. Onyń ústine Amerıka men Reseıdiń alaýyzdyǵy asqynyp keledi. Qazirgideı jaǵdaıda at-kólik aýystyrǵan jón be?», – degen edi Oljas myrza.
Aqyn álgi sózin bylaısha jýyp-shaıypty:
«Osydan on jylǵy burynǵy jaǵdaı emis-emis esimde. Umytyp ta qaldym. Bir adamnyń otyz jylǵa sozylǵan ózgerissiz bıligi bitpesteı kórindi ǵoı. Sondyqtan ol kezeńdi jik-jikke bóle almaımyn», – deıdi Súleımenov.
Aqyn ótken otyz jylda Nazarbaevty talaı márte syn sadaǵyna alǵanyn aıtady. Tuńǵysh prezıdentke kóńili tolmaǵanda Nazarbaevtyń qaı tusta qateleskein, qaı arada aǵattyq jasaǵanyn ashyq aıtýdan qaımyqmaǵan.
Súleımenov Nazarbaevty sóz etkende, árdaıym shyndyq jaǵynda bolǵanyna senimdi.
«Alaıda, – deıdi ol. Bizdiń halyq birinshi basshyny durys tańdaıtyn deńgeıge jetken joq áli. Tórt qubylasy túgel, tolysqan ult dep aıta almaımyn. Bizdiń qoǵam men reseılik aýdıtorııanyń oı-óresi shamalas. Qaýymdyq túsinikten aryla almaı otyrmyz. Barlyǵy ortalyqtyń tóńiregine toptasýy kerek degen tujyrym bar. Mundaı qaýym birinshi basshysy óz qalaýymen tańdaı alatyn jaǵdaıda ma?», – deıdi Súleımenov.
Aqynnyń osy arqyly ne aıtqysy biz úshin jumbaq kúıinde qaldy. Bálkim, sóı deı otyra «patsha qarsy shyǵý kúná» dep sóıleıtin aýdıtorııany búıirden bir túrtip ótken bolar dep boljadyq.
...
Basqasyn basqa aqynnyń Reseıge qatysty kózqarasy táýelsizdik alǵaly beri túk ózgergen joq. Pýtın propagandasy tóńiregin jaıpap, sheńgelinen bosap shyqqqysy kelgen elderge basyp kirip jatsa da, Súleımenovtiń Kremlge qatysty pozıııasy shaıqalmaǵan eken.
«Osy oıymnan taımaımyn. Qazaqstan Reseımen máńgilikke birge bolýy qajet. Jubymyz jazylmaı, birge júrýge jazsyn. Reseımen aramyzdy ajyratpaý úshin latyn álipbıine qarsy shyqtym.
Toqaev? Prezıdent álgi álipbıdi qoldaýǵa májbúr boldy. Men aıtamyn, qajet emes dep. Kırıllıany umytpaýymyz kerek. Balalarymyzdyń sanasynda saqtalsyn. Eki álipbıdi teń meńgergenniń aıyby joq», – deıdi ol.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
"Adyrna" ulttyq portaly
