2020 jyl eń nashar jyl boldy dep esepteseńiz, qatty qatelesesiz. Aldymyzda álemdi ashtyq pen jappaı tolqýlar kútip tur eken, dep habarlaıdy Nege.kz.
Muny bir boljamy kelse, ekinshisi kelmeı jatqan baqsy-qushynashtar emes, AQSh-tyń barlaý qyzmetiniń sarapshylary aıtyp otyr. Aıta ketý kerek, olar 2017 jyly koronovırýs pandemııasy bolatynyn dál boljaǵan-dy. Endi aldaǵy onjyldyqta álemdi haos pen turaqsyzdyq jaılaıtynyn aıtyp otyr. Barlaýshylarǵa sensek, 2030 jyldary ashtyq pen jappaı tártipsizdik kóbeımek.
Bul sáýegeıliktiń ózi tarıhtyń qaıtalanyp otyratynyn dáleldep beretindeı me, qalaı? Máselen, budan júz jyl buryn ne bolyp edi? Birinshi dúnıejúzilik soǵys, «ıspanka» indeti, 20-30 jyldardaǵy ashtyq. Araǵa ǵasyr salyp, túrlenip, túrin ózgertip, zulmat zaman qaıta oralmaq pa?
Daily Mail basylymyna sensek, solaı. Jaqynda amerıkalyq barlaý qyzmetiniń ókilderi 150 bettik baıandamany jarııa etken. Onda aldaǵy jıyrma jylda bolatyn álemdegi ahýalǵa boljam jasalǵan. Global Trends baıandamasyn AQSh úkimetiniń Ulttyq barlaý jónindegi keńesi tórt jyl saıyn jarııalap otyrady. Bul – jetinshi shyǵarylymy.
Bul boljam 2040 jylǵa deıingi kezeńdi qamtıdy. Koronavırýs pandemııasy ekonomıkalyq teńdikti ýshyqtyrady. Memleket resýrstary túgesiledi. Ultshyldyq kóńil-kúı kúsheıedi. 20 jyldan soń halyq sanynyń ósýi toqyrap, álemniń qartaıýyna ákep soǵady. Klımattyń ózgerýi de kóp qıyndyq týdyrady. Halyqaralyq qatynas hoasqa ulasyp, turaqsyzdyq jaılaıdy.
Iaǵnı, bul – soǵys, áskerı qaqtyǵystar kóbeıedi degen sóz. Osy faktorlardyń kesirinen, jer-jerdi asharshylyq jaılaıdy.
Munyń aldynda shyqqan qujat 2017 jyly jarııa bolǵan edi. Onda 2020 jyldarǵa qaraı ǵalamdyq pandemııa bolatyny, indettiń keń taralyp ketpeýi úshin qozǵalystarǵa shekteý qoıylatyny dál kórsetilgen edi. Mine, bul aıtqany aına qatesiz kelip otyr. Koronavırýs álemde qazirdiń ózinde 3 mıllıon adamnyń ómirin jalmady.
Qujatta pandemııaǵa erekshe nazar aýdarǵan. AQSh barlaýshylarynyń pikirinshe, bul – Ekinshi dúnıejúzilik soǵystan keıingi eń eleýli, biregeı, ǵalamdyq apat. Adamnyń densaýlyǵyna, ekonomıkaǵa, saıaatqa jáne qaýipsizdikke orasan zor qater tóndirip otyr. Sarapshylardyń aıtýynsha, indettiń saldary uzaq jyldarǵa deıin joıylmaıtyn kórinedi.
«Covid-19 turaqtylyq jáne beıimdelý týraly burynǵy paıymdaýlarǵa selkeý túsirdi. Ekonomıka, basqarý, geosaıasat jáne tehnologııalar jańa tyǵyryqqa terep otyr», – delingen baıandamada.
Bul qujat tirshiliktiń barlyq salasynda alańdaýshylyq bar ekenin, onyń sebepterin sýrettep berip otyr. Máselen, klımattyń ózgerýi kedeı elderde azyq-túlik jáne sý qaýipsizdigi máselesin ýshyqtyrady. Ǵalamdyq mıgraııa kúsheıedi. Densaýlyq jáne bilim salasyndaǵy iri jetistikter pandemııa týǵyzǵan jaǵymsyz faktorlaryń kesirinen toqyraýy yqtımal.
Dese de, tehnologııa salasyndaǵy jetistikter kóp máseleni sheshýi múmkin. Máselen, klımattyń ózgerýine, indetterge qarsy túıitkelderdi jeńildetedi. Biraq tehnologııalardyń ózi jańa tolqý týdyrýy da ǵajap emes.
«Memlekettik jáne memlekettik emes qarsylastar kóshbasshylyq úshin básekege túse bastaıdy. Ǵylymda jáne tehnologııada basymdyqqa ıe bolýǵa umtylady. Munyń ekonomıkalyq, áskerı jáne áleýmettik qaýipsizdik úshin saldary aýyr bolmaq.
«Jańylmaıtyn – jaq, súrinbeıtin – tuıaq bolmaıdy», – degen sóz bar qazaqta. AQSh sarapshylary osy ǵasyrdyń qaýipterin dóp basyp ataǵanyn joǵaryda aıttyq.
«Erterek qam jasa, mundaıdyń talaıyn bastan ótkergen adamzat aldaǵy qıyndyqtardan da súrinbeı óter» degen úmit qashanda sónbeıdi.
