Jańa zamanda ámeńgerlik qanshalyqty kerek? (pikirler)

5897
Adyrna.kz Telegram

Qazaqta «Aǵa ólse – jeńge mura, ini ólse – kelin mura» degen maqal bar. Bul ámeńgerlik saltynan týǵan naqyl bolatyn. Ámeńgerlik degenimiz — dástúrli quqyqtyq mádenıettiń negizgi ınstıtýttarynyń biri. Kúıeýi ólip, jesir qalǵan áıeldiń qaıyn aǵasyna nemese qaıyn inisine, ıakı jubaıynyń eń jaqyn týystarynyń birine turmysqa shyǵýy, nekelesýi. Bul jesirin jylatyp, jetimin qańǵyrtpaý úshin jasalǵan dástúr bolatyn bolatyn. Áleýmettik jelide "Ámeńgerlik jańa zaman talabyna saı ma?" degen suraqqa jeli qoldanýshylary qyzý pikir bildirýde. Nazarlaryńyzǵa sol pikirlerdiń birqataryn usynsam. 

Eset Qalmanov esimdi aazamat "Zorlyqsyz, eki taraptyń razylyǵymen bolsa qoldaımyn" degen pikir bildiripti. Al Erbol Bolysov esimdi jeli qoldanýshysy "Jesir kelinshek ózi sheshim qabyldaýy kerek!" degen oıyn bildirgen.

Bauirjan Berdibaev degen azamat bul dástúrge qatysty mynandaı pikir qoldyrypty: "Dástúrge zamannyń qatysy joq. Adamnyń nıeti men adamgershiligi mańyzdy. Óz týysyńyzdyń urpaǵyn kóshege qańǵytyp árkimniń qol astyna tastaý adamgershilik dep sanamaımyn. Ata-babalarymyz osy turǵyda utymdy paıdalanǵan dep esepteımin. Jesirin qańǵytpaǵan, jetimin jylatpaǵan halyq edik, endi zaman syltaýymen jetimderimizdi dalada qańǵytyp, jesirlerimizdi árkimniń astyna salyp otyrysymyz mynaý. Bul degenimiz egoıstikpen, topastyǵymyz dep oılaımyn".

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Súırik Bakkaraeva degen  azamat ámeńgerlikke qatysty bylaı deıdi: "Meniń oıymsha durys, biraq qazirgi jastardyń tárbıesimen, kózqarasynan alyp qarasaq durys pikir qoldamaıdy. Men ózimde qaıyn aǵam nemese qaınym retinde syılap júrgen adamdyǵ keıin jarym retinde kóz aldyma elestete almaımyn. Men ózim qoldaı almaıdy ekenmin".

Al Týganaı Esengabylova atty jeli qoldanýshysy bul dástúrdi durys sanaıdy eken. "Óziniń tegin qurmetteıtin, tuqymyna jany ashyıtyn, ata dástúrdi ustanatyn adamdar , ámeńgerlikti qoldanady! Durys-jol!" dep pikir qaldyrypty. 

Raýana Beısen atty jeli qoldanýshysy bul dástúrdi quptamaıtynyn jazypty. "Men úshin qajet emes uǵym. Árıne buryn ata-babalarymyz "óz qanymyz" dep jesirin jylatpaı óz urpaǵyn basqa elmen shataspaýy úshin qoldandy. Biraq meniń jeke kózqarasym maǵan dál qazirgi qoǵamda óte dóreki, durys emes sııaqty" dep pikir bildiripti. 

Tauke Bolatbay esimdi jeli qoldanýshysy bul dástúrge qatysty bylaı deıdi: "Ámeńgerlik durys baǵyt! Jesir jalǵyz qalmaıdy, shańyraqtyń oty sónbeıdi, al bala óz týystarynyń arasynda ósedi! Zaman ornynda, kún shyǵystan shyǵyp batysqa batyp jatyr. Adamı uǵymdar ózgerdi, nıet pen peıil ózgerdi. Ulttyǵymyz shaıqalǵany anyq! Halyq bolyp, ult bolyp uıysa bilip, ulttyǵymyzdy qalpyna keltire alsaq kóp joǵaltqanymyz ortamyzǵa oralar edi!"

Bul dástúrdiń qajettigin dinmen de túsindirip jatqan jandar bar. Klara Lahankyzy esimdi jeli qoldanýshysy: "Qaıyndary týǵan baýyryndaı bop qalǵan soń, jesir áıel ondaıǵa kóne qoımaıdy. Biraq týǵan qaınysy emes, eki-úsh ata bolsa jesir tańdap, bireýiniń eteginen ustaý kerek, sonda balalar jetimdik kórmeı ósedi. Islamda áıeldiń jesir júrýi haram, onyń jalǵyzdan jalǵyz kóshege shyǵýyna tıym salynǵan" dep jazady. 

Gýldana Asanova esimdi azamat: "Óte durys! Ata-babamyzdyń ustanymdarymen júrsek qanekeı! Jetim-jesir, ógeı əke, jat otbasy bolmas edi, bir anadan 2-3 urýdyń balalary týmas edi, qatygezdik, jezókshelik, maskúnemdik, pedofıldik degenniń aýyly alysyraq bolar edi" degen pikir bildirse, Serjan Shokeev "Kerek. Óte durys. Aǵaıyn-týys arasynda jetimin jylatpaý úshin, jesirin qańǵytpaý úshin, aqylǵa salyp, kelise otyryp sheshkenderi durys. Tańdaýdy mindetti túrde jesirdiń ózine berý qajet. Jesir ózi tańdaýyn jasap, qaıynaǵasynyń ba, qaıyn inisinińbe eteginen ózi ustaıtyn bolady" dep oı topshylaıdy.

Nazira Musa esimdi azamat bul dástúrge qarsy shyqty. "Kerek emes! Ol durys emes, óz jeńgeńdi qatyn qylyp alý degen sumdyq! Urpaǵyn jylatqysy kelmese kómektessin! Jaǵdaıyn jasap bersin! Buryn bolǵan shyǵar, biraq qazir 21 ǵasyr! Árkimniń óz tańdaýy bar!" dedi ol.

Ashat QASENǴALI,

"Adyrna" ulttyq portaly

 

Pikirler