Meniń «Aron Atabek aqymaq emes» ( https://adyrna.kz/post/61208 ) atty maqalam dástúrshil saıası sanada qalyp qoıǵandar tarapynan qatty synǵa ushyrap jatyr. Synshylar «Sen Aron Atabekti jumys istep, tabys taba almaıtyn, otbasyna masyl otaǵasy túrinde kórsetip, masqaraladyń» jáne «Densaýlyǵy múshkil Arondy túrmeden qutqarýǵa kúsh salyp jatqan janashyrlardyń aıaǵynan shalyp, qııańqy is jasap otyrsyń» degen syńaıda oı aıtady. Men bul synǵa kelispeımin.
Aron Atabek «kúreskerlik rýhpen birge týyldy» desem, artyq aıtqandyq bolar. Degenmen, Aron Atabektiń túrki halyqtarynyń múddesi úshin Kavkazdaǵy kúresi, Elshibeı sekildi ázirbaıjan ultshyldarymen tize qosyp, maıdan shebinde qatar turýy, túrki jurtynyń rýhyn kóteretin únparaqqa uqsas gazetin postkeńestik elderdi aralap júrip taratýy, odan keıin Qazaqstanǵa kelip oppozıııalyq proesterge belsene aralasýy onyń boıynda kúreskerlik rýhtyń jas kezinde-aq tolysqanyn kórsetedi. Ol kez kelgen saladaǵy ádiletsizdikke tózbeıtin. Qazaqstannyń alǵashqy múftıi Rátbek qajymen kıkiljińge urynýy da sondyqtan. Aronnyń qandaı alys-julys kúres maıdanynda bolǵanyn tizbelep jatpaı, negizgi máselege kósheıin.
Adamdardyń kóbisi bala-shaǵasynyń amandyǵy men bolashaǵyna alańdaıdy, ómiriniń máni men mazmunyn sol maqsatqa baǵyndyrady. Olar bala-shaǵasynyń keleshekte jarqyn ómirin qamdaýdy materıaldyq dúnıemen baılanystyryp, tabysy mol jumys isteýge den qoıady. Al Aron Atabek ádilet jolyndaǵy kúreskerlik ıdeıaǵa jan-tánimen berilgen. Múmkin, ol balalarynyń, urpaǵynyń kemel bolashaǵyn óziniń ádiletti qoǵam qurý jolyndaǵy kúreskerliginiń ózegine salyp otyrǵan shyǵar. Bizge onyń bul isi bala-shaǵasynan baz keshken adamnyń qylyǵy sekildi kórinedi. Men muny Aron Atabektiń qaıtpas kúreskerlik minezin, qasıetin sıpattap túsindirý úshin eske aldym.
Aron Atabektiń kúreskerligi Qazaqstannyń saıası arenasyndaǵy eshbir saıasatkerdikine uqsamaıdy. Odan myń qubylyp saıası oıyn salatyn Mamaı nemese ańdamaı sóıleı salyp «saıası avarııaǵa» urynatyn Boqaev jasaýdyń qajeti joq. Men Arondy uly kúresker babamyz Mahambet Ótemisulyna uqsatam. Mahambet te kúreskerlik ıdeıaǵa berik bolmasa, bala-shaǵasynyń qamy úshin, han saraıynyń aqyny bolyp nemese myńǵyrǵan mal baǵyp Narynqumnyń bir buryshynda «qoıyn qurtap, aıranyn urtap» jaıly ómir keshýshi edi. Joq, ol ómirin ádilettilik jolyndaǵy kúreske arnady, óleńin arnady, isimen de, sózimen (jyrymen) de kóterilisshilerdi rýhtandyryp otyrdy.
Mahambet Isataı ólse de, ol bastaǵan kúreskerlik ıdeıadan taıqyǵan joq, sol jolda júrip qapyda jymysqy jaýdyń qaıqy qylyshynan qaza tapty. Biz, qazaqtar, uly babamyz Isataı men Mahambetke jaqsy otaǵasy, qamqor áke bolǵany úshin eskertkish qoıǵamyz joq, kúreskerlik ıdeıasyna berik bolǵany úshin, qıly-qıly zamanda ıdeıadan taıqymaǵany úshin olardy maqtan tutamyz. Qazir óleńimen de, qaısarlyǵymen de Mahambet ıdeıasyn jalǵastyryp kele jatqan Aron Atabekti biz nege materıaldyq dúnıege baılap qoıýymyz kerek? Biz nege Arondy ózi senetin ıdeıadan taıdyrý úshin «densaýlyǵyń nashar, beıshara-aý, ólip qalasyń ǵoı» dep, jalǵan janashyrlarsha azǵyryp, oǵan kónbese, quıtyrqy ádispen túrmeden shyǵaryp tastaýǵa tıispiz?! Aqıqatynda, mundaı quıtyrqy janashyrlyqtyń bári óz ıdeıasyna adal qyzmet etip kele jatqan saıası kúresker Aron Atabekke jasalǵan qııanat qana emes, qastandyq bolyp sanalady. Onyń tánin túrmede shirittik, endi onyń kúreskerlik rýhyn, ıdeıasyn óshirýimiz kerek pe?! «Táni jaramsyz, aıaq-qoly synyq» dep, onyń rýhyn óltirip tastaýymyz kerek pe?!
Zııaly qaýymnyń Prezıdentke hat jazyp, Arondy túrmeden shyǵaryp alýǵa zańdyq negiz de, moraldyq qaqy da joq ekenin buǵan deıin aıtýdaı-aq aıttym. Barlyq jaǵdaıda Aronnyń «meni túrmeden shyǵaryńdarshy» degen ótinish-aryzy kerek ekenin zııaly qaýym nege túsinbeıdi?!
Endi bireýler túrmeden shyqqysy kelmeıtin Aronǵa «Prezıdent Toqaev raqymshylyq jasasyn» degen usynys aıtady. Bul da júzege aspaıtyn áýreshilik. Sebebi, Aronǵa raqymshylyq jasaý úshin onyń Prezıdentke jazǵan jeke ótinish-aryzy kerek. Taǵy bir márte qaıtalap aıtaıyn, ondaı ótinishti Aron jazbaıdy, ol qandaı jaǵdaı bolmasyn, prınıpinen aınymaýǵa bel býǵan.
Bıliktiń Arondy Prezıdent jarlyǵy arqyly merziminen buryn qalaı da túrmeden shyǵaryp jiberetin ekinshi ádisi bar. Ol úshin prezıdent Toqaev bir dataly kúnge (Naýryz meıramy, Táýelsizdiktiń 30 jyldyǵy, Konstıtýııa kúni, t.b.) arnap sottalǵandarǵa jappaı raqymshylyq jarııalaıdy. Álbette, túrme ákimshiligi tizimge Aron Atabekti kirgizedi. Bul jerde bıliktiń armanyn júzege asyrtpaı tastaıtyn kedergi bar. Ol – kúreskerlik ıdeıasyna berik Aron Atabek. Raqymshylyq – sottalýshyny aqtaý úkimi emes, jaı ǵana qylmystyq jazanyń qalǵanyn keshirý. Buǵan Aron Atabek áste kónbeıdi. Zań boıynsha, onyń raqymshylyqtan bas tartýǵa qaqy bar. Aron Atabek solaı isteıdi de, oǵan shúbá joq. Sondyqtan «Prezıdent Aron Atabekke bostandyq bersin, túrmeden shyǵarsyn» degen aıqaıshyl bastama dańǵaza áýreshilikten ózge túk te emes.
Arondy merziminen buryn túrmeden shyǵaryp jiberýdiń bir ǵana joly bar: sot Aron Atabekke aqtaý úkimin shyǵarýy tıis. Ol úshin zańdylyqty qadaǵalaý organy – Bas prokýratýra Joǵarǵy sotqa Aron Atabek isi boıynsha narazylyq jasaıdy... Sot 15 jyldan beri túrmede otyrǵan Aron Atabektiń jazyqsyz aıyptalyp, jazyqsyz sottalǵanyn negizdep, aqtaıdy. Aron Atabektiń talaby da – osy. Biraq, Arondy aqtaý úkiminiń bılik úshin eki túrli aýyr saldary bolady.
Birinshi saldary: Aron Atabekti qylmystyq jaýapkershilikke tartyp, uzaq merzimge qapasqa tyqqan tergeýshiler, prokýrorlar, sýdıalar jazalanady, olar quqyq qorǵaý organdarynan qýylady; 15 jyl boıy túrmede otyrǵan Aron Atabekke kóp mólsherde ótemaqy tólenedi.
Aron Atabekti aqtaýdyń ekinshi saldary tipti alapatty. Aronǵa aqtaý úkimin shyǵarý arqyly memleket quqyq qorǵaý júıesiniń ishinen irip-shirigenin, qaýqarsyzdyǵyn, zań ústemdigi men qoǵamdaǵy ádilettilik ıdeıasynyń túbegeıli qunsyzdanǵanyn moıyndaıdy. Bul onsyz da abyroıdan jurdaı bolǵan bılikti shatqaıaqtatyp jiberetini anyq.
Qazaqstanda saıası sıpat boıynsha sottalǵandaryń tizimi bar. Olar jónindegi málimetti Dýlat Aǵadildiń rýhyna arnalǵan «Saıası rejım qurbandary» atty zertteýimde jazǵam. Rejım qurbandarnyń túgelge jýyǵy batys demokratııalyq qoǵamynda «ar-ojdan tutqyny» dep tanylǵan. Sot Aron Atabekti aqtasa, ar-ojdan tutqyndarynyń bárin aqtaý kerek. Sonymen qatar, túrmede otyrǵan myńdaǵan sottalǵan adamnyń isin qaıta qaraý kerek shyǵar degen kúmándi oı qoǵamdy jegideı jeıdi... Osyndaı áreketke barýǵa qazirgi saıası rejım daıyn ba? Qazirgi saıası rejım óziniń kúnin sozyp otyrǵan repressıvti mashınany joıyp, onyń ornyna zań ǵana ústem turatyn quqyqtyq júıe qurýǵa nıetti me?
Mine, qoǵamda ádilettilik ornatý úshin ózin qurbandyqqa shalýǵa bel býǵan Aron Atabekti túrmeden shyǵaryp alýdy kózdeıtin zııaly qaýym Prezıdentke hat jazbas buryn osy suraqtyń basyn ashyp alsyn. Sodan keıin ǵana olardyń Aronǵa degen janashyrlyǵynyń shynaılyǵyn sezine alamyz. Al zııaly qaýymnyń álgi hatyn kúreskerlik ıdeıasyn ómiriniń mánine balaǵan Arondy jarǵa ıterip, jyǵyp salýdy kózdeıtin aram pıǵylǵa ǵana teńeımiz. Jáńgirhannyń jandaıshaptary da Mahambettiń qum ishindegi qara úıine qaıtpas kúreskerdi ıdeıasynan taıqytyp, «syndyrý» úshin barǵan. Mahambet sol talapqa kónbegen soń jandaıshaptar ony qaıqy qylyshpen jaıratyp saldy.
"Demos"QB tóraǵasy
Turarbek QUSAIYNOV,
"Adyrna" ulttyq portaly
(Avtordyń saıası kózqarasy redakııanyń ustanymyn bildirmeıdi)
