Búgin – shuraıly jyrdan óshpes mura qaldyrǵan dúldúl aqyn, jyraý, Jambyl Jabaevtyń týǵan kúni. Ol 1846 jylǵy aqpan aıynyń 28-i kúni Jambyl oblysyndaǵy Jambyl taýynyń eteginde dúnıege kelgen. Uly júz Shapyrashty taıpasynyń ishindegi Ekeı rýynan shyqqan.
Jambyl - ári epık, ári aıtys aqyny, abyz jyraý hám jaýynger jyrshy. Ol shyn maǵynasyndaǵy bıik parasatty ónerpaz, azamattyq saıası poezııany qalyptastyrýshy.
Jastaıynan aqyndyq ónerge qumartqan Jambyl 14 jasynda jyrdyń piri Súıinbaı aqynnan bata alyp, sóz óneriniń dańǵyl jolyna túsedi.
Jambyldyń ulylyǵy onyń tek aqyndyq sheberligimen ǵana emes, sonymen birge halyq poezııasynyń butaq jaıǵan jańa bir báıteregi bolýymen, basqasha aıtqanda , halyq aqyndarynyń jasampazdyq rýhtaǵy jańa uly kóshin bastaǵan daralyǵymen de ólshenedi. Onyń sózderi uranǵa aınalyp, ózi halyq poezııasynyń atasy ataldy. Ol jyraýlardyń baıtaq epıkalyq dástúrin, qazaq sóz ónerindegi ǵajaıyp ımprovızaııalyq úrdisti bútindeı jańa arnaǵa buryp, oǵan jańa mazmun darytty.
Nazarlaryńyzǵa aqynnyń naqyl sózderin usynamyz.
Eldiń serti — er serti.
Aqyn ǵarip emes pe,
Baıdy ótirik maqtasa.
Zaman ǵarip emes pe,
Ádiletten attasa.
Jamanǵa uıqy – joldas, tamyr – tamaq, Bolmaıdy kóńilinde basqa talap.
Sheshen kisi sóz bastar,
Adal kisi – el bastar.
Án — halyq úni, onyń shyndyǵy, onyń oıy men sezimi
Etken eńbek, tókken ter
Qalaı túkke tatymas?!
Qorqaq adam qor bolar,
Kóleńkeden qorǵalar.
Gúlfaırýz MYQTYBEKOVA,
Almaty qalasyna qarasty
Alataý aýdanynyń 182 jalpy bilim beretin mekteptiń muǵalimi
