21 jyl buryn túrmeden qashqan Soltústik Qazaqstan oblysynyń týmasy Grýzııada ustaldy, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi.
Nıkolaı Pavlıýk 1999 jyldan beri halyqaralyq izdeýde bolǵan. Ol osy ýaqyt ishinde birneshe elde meken etip, tipti Soltústik Qazaqstanda basqa bireýdiń atymen ómir súrgen.
Nıkolaı alǵash 20 jasynda tonaý isine qatysqan. Seriktesterimen birge Rostov turǵyndarynyń biriniń páterine basa kóktep kirip, olardan 100 mıllıon rýbl, jazǵy kottedj jáne KamAZ kóligin talap etken. Er adamdy uryp-soǵyp, qundy zattaryn urlaǵan.
Ol 1995 jyly sottalyp, segiz jylǵa bas bostandyǵynan aıyrylady. 1999 jyldyń shildesinde Pavlıýk Krasnodar ólkesiniń Hadyjensk qalasyndaǵy IK-9 kolonııasynan eki seriktesimen birge qashyp ketken. Keıbir málimetter boıynsha, qylmyskerler ózderimen birge 300 myń dollar alyp ketken.
Alty aıdan keıin eki qashqyn Adygeıada ustalyp, polıııa qyzmetkerlerin atyp óltiredi. Sot olarǵa ómir boıy bas bostandyǵynan aıyrý jazasyn taǵaıyndaıdy.
Úshinshi qashyp ketken qylmysker Nıkolaı Pavlıýk áli de izdeýde bolady. Er adam jazadan qutylý úshin Reseı aýmaǵynan shyǵyp ketedi.
Ol birneshe jyl Estonııada jalǵan tólqujatpen ómir súrgen. Al 2004 jyly el Eýropalyq Odaqtyń quramyna kirgen kezde Germanııaǵa anasynyń janyna ketedi.
2010 jyly Pavlıýk Mıhaıl Ivanovıch Ýtkevıch degen jalǵan atpen Qazaqstan azamattyǵyn alady. Osy tólqujatpen er adam biraz ýaqyt Petropavlda turǵan.
Keıin Ýtkevıch-Pavlıýk úılenip, uldy bolady. Birneshe jyldan keıin erli-zaıyptylar ajyrasyp, qazaqstandyq áıeli Pavlıýk-Ýtkevıchten alıment óndirip alý úshin sotqa júginedi. Osy ýaqytta qylmysker Grýzııaǵa kóship, onda bes jylǵa jýyq jasyrynyp júrgen.
Pavlıýk qashqannan 21 jyl ótken soń FQQ qyzmetkerleri tutqyndy ustady. Qazir ony Reseıge ekstradıııalaý máselesi sheshilýde.
«Adyrna» ulttyq portaly
