Kúni keshe dál osy taqyrypta iri masshtabtaǵy ǵylymı-tájirıbelik konferenııa Elordadaǵy QR Ulttyq mýzeıinde ótti. IýNESKO-nyń ózi «álemdiń dańqty tulǵa» dep aıdar taǵyp bergen Alash arysynyń 150 jyldyǵyna oraı ótken aýqymdy sharany erekshe dep ataýǵa tolyq negiz bar. Oǵan konferenııaǵa qatysýshy ǵalymdar, alashtaný salasyna den qoıyp júrgen jas ádebıetshiler, stýdentter men doktoranttardyń Álıhandy san qyrynan zerttep jasaǵan baıandamalary dálel bola alady.
Aldymen, konferenııaǵa alystan jáne jaqynnan kelgen kópshilik «Babalar qorymyndaǵy» Kenesary han sarbazdarynyń jáne memleket qaıratkeri Smaǵul Sadýaqasulynyń rýhyna quran baǵyshtasa, «ALJIR» memorıaldy-murajaı keshenine baryp, saıası qýǵyn-súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý qabyrǵasyna gúl shoqtaryn qoıdy.
Budan keıin sharanyń negizgi bólimi Ulttyq mýzeıde jalǵasyn tapty. Konferenııany elorda ákimdigi, Astana qalasynyń Tilderdi damytý basqarmasy jáne Alash murasyn ardaqtap júrgen jastar uıymdastyrǵanyn aıta keteıik. Jıyndy Astana qalasy ákiminiń orynbasary Ermek Amanshaev ashsa, QR UǴA akademıgi Seıit Qasqabasov, Qazaqstannyń IýNESKO jáne ISESKO isteri jónindegi Ulttyq komıssııanyń Bas hatshysy Ásel Ótegenova, «Egemen Qazaqstan» respýblıkalyq gazeti» AQ Basqarma tóraǵasy, t.ǵ.d. Darhan Qydyráli jınalǵan kópshilikti quttyqtap, konferenııanyń mańyzyna erekshe toqtala ketti. Al, QR Májilisi depýtaty Berik Dúısenbınov «Aq jol» demokratııalyq partııasynyń ustanymy júz jyldyq tarıhy bar Alash qaıratkerleriniń ıdeologııasyna saı keletinin alǵa tartyp, jyl boıyna Álıhan Bókeıhannyń mereıtoıyna oraı jasaǵan «syılaryn» jipke tizip shyqty.
Quttyqtaýlardan keıin tizgindi QR UǴA korrespondent-múshesi, f.ǵ.d., professor, L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ prorektory Dıhan Qamzabekuly bastaǵan bir top ǵalym kezek-kezek baıandama jasady. Joǵaryda aıtyp ótkenimizdeı zııalylardyń minberge kóterilip, on mınýttaý sóıleýi eshkimdi de jalyqtyrmady. Kerisinshe, jınalǵan jurtshylyq Álıhandy san qyrynan sıpattaǵany úshin ǵalymdarǵa rızashylyǵyn bildirdi. Ásirese, QR UǴA korrespondent-múshesi, f,ǵ.d., professor Sherýbaı Qurmanbaıulynyń Álıhan aýdarmalarynyń erekshelikterin mysaldarmen táptishtep turyp tanystyrýy talaıdy tańdaı qaqtyrdy. Zertteýshiniń eńbegine razy bolǵan kópshilik Álıhan Nurmuhamedulynyń osynaý bir qyryna tereńnen úńilmese de bir parasyn bilip aldy deýge ábden bolady.
Álıhantaný, alashtanýda mańdaı terin senip tókken Sultan Han Aqqulynyń «Biz tanymaıtyn Álıhan»atalatyn baıandamasynan da biraz nárseni túıgenimiz ras. Sóziniń sońynda óziniń jýyrda ǵana jaryqqa shyqqan eki tilde jazylǵan qos tomdyq kitaptaryn ǵalymdardyń aldynda tusaýyn kesti. Zertteý maqalalarǵa toly eńbek «Álıhan Bókeıhan: Amanat» jáne «Álıhan Bókeıhan – Qazaq jeriniń joqshysy»dep atalady.
Al, Álıhannyń týǵan jeri Aqtoǵaıdan arnaıy kelgen delegat ólketanýshy Tuńǵyshbaı Muqan Alash arysynyń kindik qany tamǵan jeri týraly egjeı-tegjeıli baıandady. Qazaq qoǵamyna endi-endi esimi belgili bolyp, eńbegi elenip jatqan Álıhan Bókeıhandy Aqtoǵaı aýdanynda bilmeıtin jan joq. Ardager-ólketanýshynyń aıtýynsha, besiktegi baladan beli qaqsaǵan qarııaǵa deıin Bókeıhannyń nemeresi týǵan ólkede dúnıege kelip, ómir súrip jatqanyn maqtan etedi.
Osylaısha kezegimen belgili ǵalymdarymyz baıandama jasasa, Ulttyq mýzeıdiń banket zalynda kópshilikke arnalyp dastarhan jaıyldy. Astana qalasynyń bas ımamy Naýryzbaı qajy Taǵanuly arnaıy kelip, ult táýelsizdigi úshin qurban bolǵan bozdaqtardyń jáne Álıhan Bókeıhannyń rýhyna quran baǵyshtasa, Alash arysyn jyryna arqaý etken aqyndar jurt aldynda óleń oqydy. Azdaǵan úzilisten keıin konferenııa óz jalǵasyn taýyp, qatysýshylar Álıhan Bókeıhannyń ómir joly men eńbegin odan ary talqylaı tústi.
Sonyń ishinde Semeı qalasynyń Shákárim atyndaǵy memlekettik ýnıversıtetiniń psıhologııa mamandyǵynyń 2-kýrs stýdenti Arhat Nurmuhamettiń jasaǵan baıandamasy erekshe este qaldy. Ol málim etken «Á.Bókeıhannyń psıhologııalyq portreti» tutas qazaq qoǵamyna Álıhandy tanytýdaǵy basty qarý desek asyra aıtpaǵan bolar edik. Óıtkeni, «Sýpermendi» úlgi etip júrgen jas óskinderge ultymyzdyń fenomeni retinde Álıhandy nasıhattaý, onyń psıhologııalyq portretin tanystyrý mańyzdy. Alǵash ret aıtylyp turǵan tyń taqyrypty stýdenttiń alyp júrýine jetekshilik jasaǵan – psıhologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Sholpan Satıeva.
QR Sýretshiler Odaǵynyń múshesi, sýretshi Almas Syrǵabaev salǵan Álıhan beınesin úlken ekranǵa shyǵarǵan A.Nurmuhamet alash arysyn bylaı sıpattady:
Sóıtip, A.Nurmuhamettiń baıandamasyna súıensek…
Á.Bókeıhannyń minezi: Mańdaıy jalpaq, ıegi súıirlenip, úshburyshtanyp kelgen adamnyń este saqtaý qabileti jaqsy, biraq minezi qubylmaly. Alıhan Bókeıhan sol kezdiń bir týar azamaty,bilimdar aqyldy bolǵany, shýly jerlerdi unatpaýy, armanshyl qazaq ultynyń táýelsiz bolǵanyn qalaǵan, sol zamannyń qıynshylyqtaryna shydamdy bolǵanyn, búginde qalǵan estelikterge qarap, keler urpaq súıspenshilikpen qaraıdy.
Á.Bókeıhannyń qoltańbasy boıynsha tulǵaǵa sıpattama:
Keń qulashtylyq – aýqymdy máselelerdi ǵana oılap, olardy taldaǵandy jaqsy kóredi.
Irek syzyqtar – qyńyrlyq pen baıqaǵyshtyq.
Qoltańbasy túsiniktirek bolǵan saıyn, ol adamnyń minezi ashyq jarqyn keledi.
Oń jaqqa eńkeıińki – barlyǵyna túsinistikpen qaraý, minezdiń turaqtylyǵy.
P.S. «Toıdyń bolǵanynan boladysy qyzyq» degendeı, qansha aıdan beri uıymdastyrýshylardyń oıynda júrgen konferenııa táýlikke jeter-jetpes ýaqytta kóz aldymyzda ótti de ketti. «Jurt paıdasyna taza jolmen týra bastaıtyn er tabylsa – qazaq halqy sońynan erer edi» dep jurtyn bastaı alar qabileti bola tura qarapaıymdylyǵynan aınymaǵan Alash arysynyń qıly taǵdyry, aıtýly eńbegi urpaǵyna – úlgi, salǵan sara joly barshamyzǵa – shamshyraq.
Sáken Seıfýllın atyndaǵy Qazaq
agrotehnıkalyq ýnıversıtetiniń doenti, a.ǵ.k. Ómirzaq Sultanov baıandama jasap jatqan sát
Álıhan beınesin salǵan Almas Syrǵabaev jáne is-sharanyń basy-qasynda júrgen uıymdastyrýshy jastar
Daıyndaǵan Ermurat NAZARULY
"elana" kz
