Qazan aıynyń jańbyrly kúnderiniń birinde, Almatyda, ǵasyr jasaǵan Habıba Elebekova dúnıeden ozdy. 100 jyl maǵynaly ǵumyr keship, qazaq teatr óneriniń keıýanasy atanǵan qarııa dúnıeden óter aldynda Mádıdiń Qarqaralysyn aıtypty. Kádimgideı «Atyńnan aınalaıyn, Qarqaraly» dep álsiz daýysymen, sózinen jańylmaı kúńirenip otyrypty. Marqum – óziniń asyl jary Júsipbek Elebekovtiń Sovmınniń aýrýhanasynda saýsaqtaryn álsiz qımyldatyp, dombyra pernelerin basyp jatqandaı bolyp úzilgenine tań qalyp otyrýshy edi. Endi, mine, ózi de ajaldy án salyp otyryp qarsy alypty…
Habıba Qaraqbaıqyzymen sońǵy on jylda jıi aralasyp, áserli áńgimesin kóbirek tyńdadym. Sol áńgimeler negizinde «Júsipbek Elebekov» atty derekti kitap jazdym. «Qazaqfılmde» «Habıbanyń Júsipbegi» atty derekti fılm de túsirdik. Ol kisi óziniń eki armany jaıly jıi aıtýshy edi. Birinshisi – qazaq teatr jáne kıno óneriniń negizin salǵan kórnekti tulǵalarǵa Astanadan murajaı salynsa, qalanyń kórikti alleıalarynyń birinen oryn berilip, sol jerde ataqty on úsh ónerpazǵa eskertkish-ansambl ornatylsa deýshi edi. Olar: Qalıbek Qýanyshbaev, Jumat Shanın, Ámire Qashaýbaev, Isa Baızaqov, Qurmanbek Jandarbekov, Serke Qojamqulov, Elýbaı Ómirzaqov, Júsipbek Elebekov, Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Sháken Aımanov, Qanabek Baıseıitov, Kúlásh Baıseıitova, Shara Jandarbekova edi. Aktrısanyń taǵy bir armany Júsekeń ekeýi turǵan úıdi (Júsipbek Elebekov – 17 jyl, Habıba Elebekova – 56) Júsipbek Elebekov mýzeı-úıine aınaldyrý edi. Apam eki armanyna da jete almady.
Zırat basynan qaıtyp kele jatyp Habıba apamnyń armanyn eske alýmen boldym. Keıýana aktrısa óziniń aqyrǵy amanaty retinde Úkimetke hat ta jazyp edi… Jaraıdy… óner korıfeılerine alleıa ashyp, eskertkish ornatý úlken qarjylyq shyǵyndy talap etedi. Alaıda, aktrısanyń 60 jylǵa jýyq turǵan úıin mýzeıge aınaldyrý asa qıyn sharýa emes qoı. Kezinde Sábıt Muqanovtyń aıaýly jary Márııam apaı Úkimetke jazýshynyń turǵan úıi mýzeı bolsyn degen tilegin bildirgen eken. Sol kezdegi el aǵalary az ýaqytta Sábeńniń úıin mýzeıge aınaldyryp beripti. Keıin bul ıgi dástúr Ǵabıt Músirepov oraıynda da jalǵasyn tapty.
Júsipbek Elebekovtiń quthanasy qazaq ániniń qara shańyraǵy ispetti. Kezinde bul úıde Qalı Baıjanov, Toqbaı ánshi, Ǵarıfolla Qurmanǵalıev, Sháken Aımanov, t.b. ónerpazdar bas qosqan dýly shańyraq boldy emes pe? Ánshiniń jary Habıba Elebekova qazaq mýzyka ónerine, án tarıhyna baılanysty jádigerlerdi uzaq jyldar boıy kózdiń qarashyǵyndaı saqtap kelgen edi. Endi ánshiniń urpaqtary oǵan ıe bola ala ma? Kúmánim bar… Halqymyzdyń tarlan ónerpazdarynyń qanshama dúnıeleri urpaqtary ıe bola almaǵan sebepti qoldy bolyp ketti, tipti, qoqysqa laqtyrylyp tastalǵan muralar da kezdesti.
Máselen, Qazaqstannyń halyq ártisi, ánshi Rabıǵa Esimjanova ǵumyr boıy qazaq ónerine baılanysty qundy jádigerler jınaǵan eken. Olardyń ishinde qundy qoljazbalar, hattar, fotosýretter, sırek oryndalǵan ánder bolǵan desedi. Alaıda, ánshi dúnıeden ótken soń páteri satylyp, saqtalǵan qundy mura talan-tarajǵa túsip ketken.
Ómiriniń sońǵy jylynda Sháken Aımanov aǵamyz óziniń syralǵy dosy ári operatory Berkovıchti shaqyryp alyp, óz oryndaýynda birneshe halyq ánderin kınotaspaǵa túsirtkizgen eken. Kóp uzamaı, Máskeýde Sháken aǵamyz qapııada qaza tabady. Túsirilgen taspa Berkovıchtiń qolynda qalyp qoıady. Arada birshama jyl ótedi. Berkovıchti de kárilik meńdeıdi. Áıgili kınooperator «Qazaqfılmge» habarlasyp, densaýlyǵynyń máz emestigin aıtyp, Sháken ánderi jazylǵan kınotaspany alyp ketýlerin suraıdy. «Qazaqfılmdegiler» «kúnde erteńmen» ýaqytty soza beredi. Sóıtip júrgende, Berkovıch dúnıe salady. Budan keıin taspany izdegen eshkim bolmaıdy. Aqyry, sol taspa joǵalyp tynypty.
Bıylǵy shilde aıynda Shyǵys Qazaqstan oblysynyń Qatonqaraǵaı aýdanyndaǵy jazýshy Oralhan Bókeıdiń aýyly – Shyńǵystaıǵa barýdyń sáti tústi. Oralhan Bókeı mýzeı-úıiniń esiginde qara qulyp tur. Sebebi, sol jazýshy turǵan mýzeı-úıdiń kiltin Astanada turatyn týysy alyp ketken eken… Sóıtip, bir sheti Almatydan, bir sheti Astana, Kerekýden kelgen bir top adam salymyz sýǵa ketip keıin qaıttyq.
Mádenı-ádebı muralarǵa baılanysty quntsyzdyqtardyń qaısybirin tize bereıik. Sońǵy jyldary «Qazaqfılm» kınostýdııasy, sondaı-aq elimizdegi telearnalar HH ǵasyrda ómir súrgen memleket jáne qoǵam, óner qaıratkerleri týraly júzdegen derekti fılm túsirdi. Sonda túsirýshiler toby bir jan aýyrtar problemamen betpe-bet kelip otyrdyq. Ol – sol el aǵalary týraly jylt etken beınehronıkanyń tabylmaýy. Sonaý HH ǵasyrdyń basynda ómir súrgen Alash zııalylary men keńes qaıratkerlerin aıtpaǵanda, ótken ǵasyrdyń sońyna deıin ómir súrgen óner men mádenıet, ádebıet qaıratkerleriniń taspaǵa basylǵan beıneleri joqqa tán eken. Kezinde mán berilmegen osy quntsyzdyqty Keńes ókimetinen kórdik. Endi táýelsizdik alyp, irgeli elge aınalǵanda mádenı jádigerlerge enjar bolýymyzǵa ne joryq? Keńsaıdan qaıtyp kele jatqanda meni osyndaı oılar mazalady.
Aıtpaqshy, Habıba Elebekovanyń amanaty ne bolar eken?..
Erlan TÓLEÝTAI,
ánshi, ónertanýshy.
