Álem Adolf Gıtlerdi Naıstik partııanyń negizin qalaýshy jáne Ekinshi dúnıejúzilik soǵysta Germanııa qarýly kúshteriniń bas qolbasshysy retinde tanıdy. Al siz Germanııa fıýreriniń soǵysqa deıingi ómiri qandaı bolǵanyn bilesiz be?
Gıtler qazirgi Aýstrııa eliniń Braýnaý am Inn jerinde dúnıege kelgen. Shyn aty-jóni – Adolf Shıklgrýber. Ákesi Avstrııanyń keden qyzmetkeri, anasy úı sharýasyndaǵy adam bolǵan. Onyń ata-anasy jıi qonys aýdarǵandyqtan, bolashaq fıýrer tórt ret mektep aýystyrǵan.
Sýretshi bolýdy armandaǵan
Jastyq shaǵynda Adolf sýretshi bolýdy armandaǵan. Onyń ónerge, atap aıtqanda sýret salýǵa degen qyzyǵýshylyǵy týraly kóp adam bile bermeıdi. Saıasatker Venada ornalasqan Óner akademııasynda oqý úshin eki ret emtıhan tapsyryp, túse almaǵan. 1908 jyly Gıtlerdiń anasy sút bezi qaterli isiginen qaıtys bolady. Sol kezde ol Venada kóship-qonyp, aman qalý úshin óz týyndylaryn satyp, kún kórgen.
Gıtler jáne Ýolt Dısneı
Gıtler Ýolt Dısneımen dostyq qarym-qatynasta boldy. Ol tipti «Aqshaqar jáne jeti ergejeıli» mýltfılmine birneshe ergejeıliniń sýretin salyp bergen.
Janýarlardy jaqsy kórgen
Fashıst adamdarǵa qaraǵanda janýarlardy erekshe jaqsy kórip, olarǵa zerthanalyq tájirıbe jasaýǵa tyıym salǵan. 1930 jyldan bastap vegetarıan bolǵan.
Nobel syılyǵyna usynylǵan
1939 jyly (Ekinshi dúnıejúzilik soǵystyń bastalǵan jyly-red.) Gıtler Eýropada beıbitshilik ornatqany úshin Nobel syılyǵyna usynyldy. Árıne, ol keıin soǵysty bastaǵandyqtan bul syılyqty alǵan joq.
On bes degýstatory bolǵan
Gıtler aǵylshyndardyń ózin ýlap qoıýynan qatty qorqatyn. Sol sebepti tamaǵyn aldymen degýstatorlarǵa jegizgen.
Úrlenetin qýyrshaqty oılap tapty
Ekinshi dúnıejúzilik soǵys bastalǵannan soń fıýrer Dat dárigerine arnaıy plastıkten jasalǵan úrlenetin qýyrshaqtardyń partııasyn shyǵarýdy buıyrdy. Bul oıynshyq venerologııalyq aýrýlardy juqtyrýdyń aldyn alý jáne qannyń tazalyǵyn saqtaý úshin nemis sarbazynyń bagajynda mindetti túrde bolýy kerek edi. Alaıda bul qýyrshaqty jasaı alatyn jalǵyz zaýyt soǵys kezinde qırap qalǵandyqtan, jumys ári qaraı jalǵaspady.
Konlagerge barmaǵan
Gıtler qanshalyqty qatal adam bolsa da, soǵys kezinde óziniń jeke buıryǵymen qurylǵan konlagerlerge barmaǵan. “Ol óz kózimen qansha adamdy ólimge qıǵanyn kórgen jaǵdaıda, ıdeıalaryn ári qaraı kópshilikke nasıhattaı almaıtyn edi”,-deıdi tarıhshylar.
Dıana ASAN,
«Adyrna» ulttyq portaly
