Qazaq dalasyna krematorıı kerek pe?

1110
Konlagerıa Aýshvı ı Aıshvı-Bırkenaý, Polsha. Dekabr 2012
Konlagerıa Aýshvı ı Aıshvı-Bırkenaý, Polsha. Dekabr 2012

Qazaq dalasynda ekinshi krematorıı salynady. Esterińizde bolsa, buǵan deıin birinshi krematorıı Almatyda salynatynyn, onyń tipti bıýdjeti bekitilip qoıǵanyn  jazǵan edik. Endi Nur-Sultanda da dál sondaı máıitti órteý orny ashylmaq.  Oǵan bıýdjetten 1 mıllıard 519 mıllıon 285 myń teńge bólindi.

 Álemdi alasapyranǵa túsirgen pandemııa kezinde krematorııdiń qajettiligi neden týyndady degen zańdy suraq týary anyq. Desek te, bizdiń qoǵamda máıitti órteýdi qoldaıtyn azamattar da joq emes. Árıne, bul bastama qazaqstandyqtardyń basym bóligi tarapynan qoldaý tappas. Soǵan qaramastan, krematorıı salý máselesine baılanysty birneshe azamattyń pikirin surap kórdik, jaýaptary tómendegideı boldy.

Máıitti órtegen durys pa, kómgen durys pa?

 «Bul árıne, meniń jeke pikirim. Óz basym máıitti jerge kómýden góri, órtegendi jón sanaımyn. Nege? Sebebi, pálen sottyq jerge zırat soqqansha, sol jerler basqa kerekti nársege paıdalanylǵany durys emes pe? Ólgen adamǵa emes, tirshilik tiri adamǵa kerek. Sondyqtan osyndaı krematorııler iri qalalardyń bárinde salynsa. Árıne, dál qazir bizdiń qoǵam máıitti órteýdi qoldaı qoımas. Alaıda ýaqyt óte kele krematorııdiń qajettiligin moıyndaıdy dep senemin», - deıdi áleýmettaný salasynyń mamany Esbol AIDARQUL. Sonymen qatar Esbol sanıtarlyq jaǵynan da máıitti órteýdi durys degen pikirde.

Al óziniń ınsta paraqshasynda Qazaqtyń DÁÝLETI: «Sumdyq! 1.5 mıllıard teńge! Qurylys bıyl bastalady, al nysandy 2022 jyly paıdalanýǵa berý josparda bar. «Jergilikti jáne respýblıkalyq bıýdjetten 1,5 mıllıard teńge nemese 3,6 mıllıon dollar bólinedi. Jobanyń basty maqsaty – zırattardyń aýmaǵyn azaıtý», - delingen habarlamada.

Atalmysh joba 5 tamyzda jarııalandy, talqylaý 19 tamyzǵa deıin júredi.
Aǵaıyn, buǵan qarsy shyqpasaq bolmaıdy! Qaı ata-babamyzdy órtke oraǵan edik?! Jer jetpeıtindeı, Bangladesh, jyl saıyn araly azaıyp jatqan Japonııa nemese Indonezııada turmaımyz!!! Álem boıynsha 9 oryn alatyn jerimiz bar!!! Adam órteýdi bala kezimde Indııa kınolarynan kóretin edim. Endi mine, krıshna salty bizge de kelgeni me?»-dep dabyl qaǵady.

Biz habarlasqan azamattyq belsendi Tórtýyl ShOQAN: «Men krematorıı salýdy qoldaımyn. Ózińiz oılap qarańyzshy, mysaly, úlken qalalardyń jeri zıratqa bólingen. Almatynyń ózinde Keńsaı -1, Keńsaı-2 dep birneshe bólikke bólingen jerler bar. Al qalanyń mańaıy men qalanyń qaq ortasyndaǵy zırattar qanshama?! Osynshama jerdi zırattan góri, tiri adamnyń paıdalanýyna berse, nesi jaman?

Al endi osy eldiń azamaty retinde aıtarym, Qazaqstanda 130 ult pen ulys mekendeıdi. Eger krematorıı salynsa, káristiń, nemistiń, qytaıdyń, qazaqtan basqa ult ókilderiniń qaıtys bolǵan adamdaryn krematorıı jasaý arqyly óz elderine jóneltýge múmkindigi bar. Qazaqtar krematorııǵa aldaǵy júz jyldyqta máıitin aparmaıtynyn eskersek, ultshyl retinde qazaqtyń jerinde basqanyń súıegi de qalmaýy kerek degen ustanymdamyn. Qazaqtyń jeri tek qazaqqa qalýy kerek.

Al dinı turǵydan bul máseleni qarastyrsaq, o dúnıege on eki múshesimen barý týrasyndaǵy áńgime bos sóz. Máıithanadan shyqqan máıit eshqashan bútin shyqpaıdy. Keńirdeginen bastap, kindigine deıin soıylyp, ishindegi jaramdy organdary túgel alynady da, bos qalǵan qarnyna mata, shúberekti toltyryp bere salady. Sondyqtan tiriniń qamy jasalýy kerek. Taý bókterin qýalaı jaıylyp bara jatqan zırattyń ornyna, tiri adam demalatyn oryn salynsa, sol durys emes pe?» -deıdi.

Biz suraý salǵan kelesi azamat, bolashaq dintanýshy Dastan SARMAN: «Jalpy, krematorıı salý degenimiz, qaıtys bolǵandardy jappaı órteý degendi bildirmese kerek. Órteý nemese jerleý máselesin ázirge árkim ózi tańdaıdy. Aldaǵy ýaqytta arnaıy zań shyǵyp jatsa, onda bul máselege qatysty naqty pikir aıtýǵa bolar edi. Al dál qazirgi kezde, pandemııadan el ekonomıkasy quldyrap jatqanda, krematorıı taqyrybyn ortaǵa salýdyń qanshalyqty qajeti baryn túsine almadym. Dál qazir krematorıı mańyzdy ma, adamdardyń saýlyǵy ma? Negizgi suraq osy bolýǵa tıis edi», -deıdi.

 

Merýert HÝSAINOVA,

«Adyrna» ulttyq portaly.

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy