Dúnıejúzilik bank (DB) arnaıy zertteý jumysyn júrgizip pandemııanyń saldarynan Orta Azııa elderiniń 7 mıllıonnan astam oqýshysy men stýdenti oqyp júrgen sabaqtaryn tastap ketýi múmkin ekenin aıtady. Sonymen qatar Dúnıejúzilik bank zertteýshileri Sovid-19 eldiń ekonomıkasyn ǵana emes, bilim salasyn da qurdymǵa jiberip, onyń zardaby 50-60 jylǵa sozylýy múmkin degen boljam jasap otyr.
Orta Azııa elderiniń ishinde, ásirese Qazaqstandaǵy bilim berý júıesine jiti nazar aýdarǵan DB mamandary «Qazaqstanda sabaq oqıtyn oqýshylar men stýdentterdiń sany kúrt tómendep, sapaly bilim alý tek aýqatty, baı otbasylardyń balalaryna qoljetimdi bolady» degen pikirde. Pandemııa bastalǵansha da Orta Azııa elderindegi bilim alýshylardyń saýat deńgeıi eýropalyq áriptesterinen 1,5 jylǵa artta bolǵan. Al endigi jerde bul kórsetkish tipti ulǵaıa túspek. DB zertteýshileri 24 jasqa deıingi jastar Qazaqstan, Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Tájikstan elderinde óte kóp bolǵanyna qaramastan, olardyń barlyǵynyń tıisti bilim alýyna múmkindik te, jaǵdaı da joq degen pikirde.
Eń soraqysy, bul jastardyń qatarynda mektep oqýshylarynyń da sany úlken kórsetkishte. Oqýshylaryn bilim alýǵa kerekti qural jabdyqtarmen, ınternetpen tolyqtaı qamtamasyz ete almaı otyrǵan bul elderdiń erteńi bulyńǵyr deıdi mamandar. Eń aqyry, keleshekte árip tanyp, sandardy qosyp alýǵa bilimi jetetin urpaqty tabý muńǵa aınalýy múmkin eken. Sarapshylar saýattylyq deńgeıin PISA baǵdarlamasy boıynsha anyqtaǵan. Pandemııaǵa deıin salystyrmaly túrde Orta Azııa elderiniń 10 oqýshysynyń 8i bilimsiz degen dárejede bolǵan. Al endigi jerde bul kórsetkishke de qol jetkizý qıynǵa soqpaq. Buǵan eń aldymen, Orta Azııa elderindegi sandyq tehnologııalarǵa qol jetkizý múmkindiginiń joqtyǵy sebep deıdi mamandar.
«Qazaqstanda qashyqtan bilim alatyn oqýshylardyń 70 paıyzynda ınternet gadjetteri bar. Tájik balalarynyń bul kórsetkishi 1 ǵana paıyzdy quraıdy. Ókinishke qaraı, 70 paıyz gadjeti bar qazaqstandyq bilim alýshynyń sol gadjeti paıdalanýǵa múmkindigi joq. Óıtkeni bul elde ınternet jyldamdyǵy óte tómen. Qolynda qansha gadjeti bolsa da, ınternet durys bolmasa, bilim alý múmkin emes. Sonymen qatar Qazaqstanda bir otbasynyń birneshe balasy mektepke baratyn jaǵdaılar jıi kezdesedi. Mine, osyndaı otbasynyń balasy sabaq oqýy úshin, gadjettiń kezegin kútýine týra keledi», deıdi DB Ortalyq Azııa elderindegi bilim salasynyń bas mamany Aısha VAÝDA.
Bul az deseńiz, Orta Azııa elderindegi bilim alýshylardyń tehnologııa tilin bilý deńgeıi de óte tómen eken. 2018 jyly DB júrgizgen zertteýler nátıjesi bul elderdegi bilim alýshylardyń kompıýter tilin túsinbeıtinderi 54 paıyzdy quraıtynyn kórsetti. Saıyp kelgende, tek materıaldyq múmkindigi bar otbasynyń balasy ǵana tıisti bilim ala alady, al kúnkórisi tómen otbasynyń balasyna bilim bıigine shyǵý tym qıynǵa soǵady. Aıtsa, aıtqanyndaı ras qoı, basqa emes, dál óz elimizde tıisti bilimdi alý úshin qaltań aqshaǵa, aınalań «kóke jákege» toly bolýy kerek. Sonymen qatar sheteldik joǵary bilimdi negizinen aýqatty otbasylardyń balasy ǵana alýyna barynsha múmkindik jasalǵan. Myń jerden bilimiń tasyp tursa da, sapaly bilimge qol jetkizý úshin eń aldymen aqshań bolýǵa tıis. Pandemııaǵa deıin de baı balasynyń bilimi ortańqol otbasynyń balasynyń biliminen 2,5 jylǵa alda bolypty. Al endi mynaý alasapyran jaǵdaıdan keıin qarapaıym otbasynyń balasynyń bilim alý múmkindigin boljaýdyń ózi qorqynyshty.
Merýert HÝSAINOVA,
«Adyrna» ulttyq portaly.
