Qytaıdaǵy qazaqtar: “Jigit toı kúni qaıynjurtynda otyn jarady”

2792

Týǵan eline oralǵan qazaqtar men jergilikti qazaqtardyń salttarynda qandaı aıyrmashylyq bar? Adyrna.kz ulttyq portaly Qazaqstanǵa oralǵan qandasymyz Gúlden Ázilbektiń óz aýzynan Qytaı qazaqtarynyń úılený toı jasaý erekshelikteri jaıly surap bildi. Gúlden qazirgi tańda Súleıman Demırel ýnıversıtetetiniń 4-kýrs stýdenti.

Qara jorǵa bolmasa, toıdyń sáni keler me?

Qazaq toıyndaǵy saýyq-saıranda (gýlıanka) keıde shekten tys daraqylyqqa boı aldyratynymyz jasyryn emes.  Qytaıdaǵy qazaqtar bul qylyqty boılaryna jýytpaı, ulttyq ımmýnıtetin saqtaı alǵan eken. Olardyń korteji bylaı ótedi eken:  

">
 

Toı bastalarda býyndaryn bylqyldatyp qara jorǵa bılep, merekeniń sońyn da osy bımen aıaqtaıdy. Toı ári mándi, ári sándi ótip, ulttyq bıdi de ár jıyn saıyn jańǵyrtyp otyrady.

Syńsý aıtý

Aq otaýym tikken jer maıdan bolsyn,

Aq júzimdi kórerge aınam bolsyn.

Kisi ákesi kisige áke deıdi,

Aınalaıyn ákemdeı qaıdan bolsyn?!

Uzatý toıda jarasym tapqan osynaý joldar kitap betterinde ǵana qalyp ketkeni qynjyltady. Qytaı qazaqtary úshin  bul dástúr uzatý toıdyń ajyramas bóligi. Qyzdy shyǵararda anasy qımastyq sherin bildirip, syńsý óleńin bastaıdy. Artynsha júregi eljirep, qyz da qostaıdy. Qyz kimmen kórisse, sonymenen syńsý aıtyp qoshtasady. Qyz jasaýyn nar atanǵa artylyp, saltanatpen shyǵaryp salady.

">

Qyzyq eken?!

Toıda qatarynan kıiz úı tigiledi. Jaǵdaıy barlar eki úsh úıden tigip, birinde dastarhan qamyn jasaıtyn kelinderi júredi, birinen qyz shyǵady. Toı jasaǵan kúni qyzdy úıden shyǵarmaıdy. Úsh tórt kún nemese bir apta óz jurtynda turady. Týys týǵandary uzatylyp shyqpas buryn úılerine shaqyryp dám beredi. Sodan keıin baryp uzatylady.

Eń qyzyǵy!

Jigit qyz jaqtyń toıyna kelgende toı kúni otyn jarǵyzady, ettiń astyna ot jaqtyrady, sý ákelgizedi. Bul jumystardy adam jetispegennen emes, sol aýyldaǵy týys týǵandardyń aldynda jigittiń  sharýaǵa ıkemdiligin synaý úshin jasatady.

Qyzdy qalaı uzatady?

Qyzdy uzaqtan alyp kelse, jigit jaq qyz otyratyn kólikti gúlmen bezendirip alyp barady. Biraq úıge deıin onymen kelmeıdi,  úıge taıaǵanda jylqyǵa mingizedi.  Sol aýyldyń atqaminer jas jigitteri “Jeńgemniń kóligin ózim alyp shyǵam” dep jeńgesine qaıyrymdylyǵyn bildirý úshin jylqysyn alyp shyǵady. Jeńgesi at-kóliktiń arasyna káde qystyryp qoıady. Bul káde jylqyny ákelgen jigitke buıyrady. Úıge taǵy jaqyndaı bergende attan túsip, ary qaraı jaıaý júredi.

Qyz kádesi degen ne?

Kúıeýiniń jurtyna jańadan túsip jatqan kelin óleń aıtaryn (kádesin) ala keledi. Kádeni jigit jaqtyń jaqyn kórshisine beredi de, sol úıden shaı aýyz tıip shyǵady. Sodan keıin jar-jar aıtylyp, jeńgeleri qyzdyń basyna  saly jaýyp jigittiń úıine alyp keledi.

Kádeni nege kórshige beredi?

Toıdan keıin tań atqansha jastardyń otyrysy bolady. Jyr aıtyp, ándetip tańdy atyrady. Osy otyrys káde alǵan kórshiniń úıinde bolady. Sebebi toı bolǵan úıde aýyldyń  úlkenderi otyrady. Jastar olardyń arasynda oınap-kúlip, tamasha jasaı almaıdy. Ol úlken ábestik bop esepteledi.

Qyz-jigit aralasyp otyrmaıdy

Meıramhanaǵa kelgen qonaqtar qyz jigit bolyp aralasyp otyrmaıdy. Sol qanatqa erler jaıǵassa, oń qanatta qyzdar otyrady. Jıylǵandar qulaqtyń quryshyn qandyryp, dombyramen ásem ánge de salady. Toı sońy qaıys tartý, qyz qýar, balýan salý sekildi ulttyq oıyndarmen jalǵasady.

Elimizdiń ár tusynda salt-dástúrdi ártúrli ustanatyny sııaqty munda da ár aımaqtyń óz erekshelikteri bar. Budan basqa keıbir salttardyń qazaqstandyqtarmen uqsas tustary kezdesedi. Sebebi bul salttar qazaq arasynda buryn da bolǵan, biraq ýaqyt óte kele halyq jadynan umytyla bastaǵan. Dástúr jalǵastyǵyn saqtaı bilgen Qytaı qazaqtary kópke úlgi.

Aıaýlym Ábilda, “Adyrna” ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy