«Elektrondyq úkimet» portalynyń jetistikteri

6709

BUU –nyń  elektrondyq úkimettiń damý deńgeıi boıynsha álem elderiniń reıtıngisinde  Qazaqstan 193 eldiń ishinde 28 orynda tur.

https://www.gov.kz/uploads/2020/6/1/26895604dd252f0ef6f7e27d4bd22866_original.57129.jpg

       Qazaqstan Respýblıkasy elektrondyq úkimetiniń portaly  — memlekettik qyzmetter týraly eń qajetti aqparat alýǵa biryńǵaı  qol jetkizý núktesin qamtamasyz etetin jáne memlekettik qyzmetter men servısterdi elektrondyq túrde usynatyn, aqparattyq – anyqtamalyq ınteraktıvtik veb portal.  Qarapaıym tilmen jetkizip kórsek,  elektrondyq úkimettiń portaly  – ol siz ben bizdiń kúndelikti elektrondyq ıfrly  qoltańba  arqyly ózimizge qajetti memlekettik qyzmetterdi  alatyn egov.kz  portaly.

Bári qalaı bastaldy? 

       Elektrondyq úkimet  qurý ıdeıasy eń alǵash ret  2004 jyly 19 naýryzda el Prezıdentiniń jyl saıynǵy halyqqa joldaýynda aıtylǵan bolatyn. Dál osy jyly onyń  negizgi kezeńderin anyqtaıtyn elektrondyq úkimetti qalyptastyrý baǵdarlamasy bekitildi. 2006 jyly egov.kz veb-portaly iske qosyldy, basynda ol tek memlekettik qyzmetter týraly aqparattyq – anyqtamalyq túrdegi materıaldardan turǵan edi.

«Elektrondyq úkimet» - degen ne jáne onyń halyq úshin qandaı paıdasy bar?

        Aqparattyq tehnologııalar kúndelikti ómirizde  mańyzdy rólge ıe bolǵaly qashan.  IT memlekettik basqarý proesine úılesimdi engeni sonshalyq, onsyz búkil júıeniń jumys isteýin elestetý qıyn. Memlekettik bılik organdary men halyq arasyndaǵy sandyq ózara is-qımyldy uıymdastyrý álemdik tájirıbede elektrondyq úkimet júıesi arqyly júzege asyrylady, ol e-Government dep atalady.

      Aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy qoldaný arqyly memlekettik basqarýdy jetildirý proesin "elektrondyq úkimet" qurý dep ataý qabyldanǵan.

      "Elektrondyq úkimet" - bul aqparattyq tehnologııalardy keńinen qoldanýǵa negizdelgen jáne azamattar men uıymdarǵa, onyń ishinde Internet jelisi arqyly qyzmet kórsetýge barynsha baǵyttalǵan memlekettik organdardyń jumys isteý tetigi.

      "Elektrondyq úkimet" azamattardyń memlekettik bılikpen, túrli áleýmettik qyzmettermen tikeleı jáne ashyq dıalogyn júrgizý múmkindigin qamtamasyz etedi,   saıyp kelgende kez - kelgen dárejedegi jáne mártebedegi memlekettik organdaǵy árbir  basshymen dıalogty "elektrondyq úkimet" qoljetimdi  qylyp ǵana qoımaıdy, sonymen qatar ınteraktıvti etedi.

      "Elektrondyq úkimetti" qurý-bul sýbektıvti faktordyń áserin tómendete otyryp, memlekettik qyzmetshini  qarapaıym halyqqa jaqyndatý tásili. Sheneýnikpen qarapaıym azamattyń    elektrondyq  qarym – qatynas  túrimen baılanysýy,  azamattyń óz máselesiniń sheshilý  proesin ózi qadaǵalap, baqylaýǵa  múmkindik alýy, - mine, «elektrondyq úkimet» qurýdyń maqsaty  jáne bul jeke tulǵalardyń da bıznes – qurylymdardyń da qalaýy edi.  

        2003 jyldyń qyrkúıeginde Eýropalyq komıssııa elektrondyq úkimettiń mańyzyn atap ótekele, oǵan mynadaı anyqtama bergen edi:"elektrondyq úkimet azamattar men bızneske tıimdi memlekettik qyzmet kórsetýdi arttyrý quraly bolyp tabylady. Ol: bir jaǵynan - qyzmet kórsetý kólemin keńeıtip  jáne olardyń sapasyn arttyra otyryp, ekinshi jaǵynan-resýrstardy únemdeı otyryp ,  memlekettik saıasatty júzege asyrýdy jeńildetedi jáne memlekettik sektorǵa qarama - qaıshy talaptardy oryndaýǵa kómektesedi.

       "Elektrondyq úkimetti" engizý memleket úshin sybaılas jemqorlyq sııaqty zııandy qubylystyń azaıýyna yqpal etti,  memlekettik qurylymdardyń ashyqtyǵyn arttyra tústi  jáne memlekettik organdaǵylarǵa  ótinish qaldyrý  jeńildedi.

Úıden shyqpaı –aq bar sharýańdy tyndyrasyń

      Osydan onshaqty jyl buryn bir qujatty alý úshin birinde bar aqparat kelesisinde qaıtalanatyn, basqa da qushaq-qushaq qujattar jınaý jıi bolatyn qubylys edi. Ol  qujattardyń  árbireýin bólek – bólek memlekettik mekemeler beredi,  ony alý úshin sol uıymdardyń esiginiń aldynda saǵattap kezekte turatyn edi adamdar. Júıkesi syr berip, shydamy taýsylǵandar osy qujattardy aıaǵyna deıin jınaı almaı, orta jolda «adasyp»qalatyn jaǵdaılarda kezdesetin.   Sondyqtanda,  "elektrondyq úkimet" qurýdyń mańyzdy sebepteriniń biri memlekettiń qolda bar barlyq aqparattyq resýrstaryn,  onyń naqty bóligine qol jetkizý quqyqtaryn shekteı otyryp, birtutasortaq alańǵa biriktirý jolymen «bir tereze" qaǵıdatyn engizý boldy.  Osydan keıin halyqqa memlekettik apparattyń kúrdeli ishki qurylymyn taldap, ózderine qatysty jeke  derekterin  birneshe ret usynyp, qajetti qujattardy resimdeý úshin saǵattap kezekte turýdyń qajeti joq bolyp qaldy.   Elektrondyq úkimettiń  arqasynda memlekettik qyzmet kúnine 24 saǵat, aptasyna 7 kún qoljetimdi bolyp tur.  

       Bir kezderi ertegideı kóringen dúnıelerdi,  «Elektrondyq  úkimet portaly» qazir shyndyqqa aınaldyrǵany jasyryn emes. Belgili bir qyzmetti alý  úshin ketetin ýaqytymyzdy  barynsha azaıtqanyn moıyndaýymyz kerek. Azamattardyń  úıden shyqpaı –aq ózine qajetti qyzmetti alýyúshin bar jaǵdaıdy jasap, jan – jaqty múmkindikterdi  qarastyryp qoıǵan. Oǵan mysal, qazir memlekettik qyzmet pen servısterdi birneshe jolmen alýǵa bolady. Olar:

1. Egov.kz – portaly arqyly
2. Facebook jáne VKontakte áleýmettik jelileriniń mesenjderleri arqyly (kádimilgi adammen jeke hat almasýdaı)
3. @EgovKzBot2Telegram bot arqyly
4. eGovMobile qosymshasy arqyly.

       Qazirgi jaǵdaıda úıden shyqpaı kerekti qyzmetińdi alý óte mańyzdy. Elimizde tótenshe jaǵdaı jarııalanǵan tusta, ıaǵnı  bıylǵy jyldyń  21 naýryzy men 10 mamyry aralyǵynda ǵana el azamattary  15 mıllıonnan astap memlekettik qyzmet alǵan. Osylardyń ishinen  835 myńnan astamy Facebook jáne VKontakte áleýmettik jelileriniń mesenjderleri  men Telegram bot  arqyly,  1,5 mıllıonnan astamy eGovMobile qosymshasy arqyly,  12,6 mıllıonnan kóbi «Elektrondyq úkimet» portaly arqyly alynǵan.  Tótenshe jaǵdaı kezinde azamattar 2,5 mıllıonnan astam beıne qońyraý jasasa,  338 myńnan kóp jeke tulǵalar jáne 18 myńnan astam zańdy tulǵalar úılerinde nemese keńsede otyryp –aq elektrondyq ıfrlyq qoltańba alǵan.

       Qazir jalpy memlekettik qyzmettiń 80 paıyzy onlaın túrde qoljetimdi. Egov.kz – portalyna kirseńiz «Azamattarǵa», «Bızneske», «Memlekettik organdar boıynsha qyzmetter» dep jik-jikke bólinip, anyq kórinip turady. Elektrondyq ıfrlyq  qoltańbańyzdy qoldanyp qandaı qyzmet kerek sony ala beresiz.

       «Elektrondyq úkimet» portalynyń  taǵy bir jaqsy jańalyǵy, ol bıyldan bastap elimizdiń memlekettik organdarynyń saıttary ınternet – resrýrstardyń biryńǵaı platformasyna kóshkendigi.  17 mınıstrlik, 48 Komıtet jáne 10 jergilikti atqarýshy organ ınternet-resýrstardyń biryńǵaı platformasyna biriktirildi.  Buryn árbireýiniń saıtyn jeke-jeke izdeýge týra kelse, qazir bárin bir jerden tabýǵa bolady. Ol úshin siltemege ótip, memlekettik organdardyń tiziminen ózińizge kerektisin tańdasańyz bolǵany. Bul jerde «suraq – jaýap» servısiniń kómegimen EQ qoldanbaı –aq memlekettik organdarǵa saýal qoıyp, oǵan jaýap ta ala alasyz.

Eki jylda 11 orynǵa alǵa jyljyǵanbyz. Jaqsy jetistik.

     Birikken Ulttar Uıymynyń  2020 jyldyń 27 maýsymyndaǵy jarııalanǵan  elektrondyq úkimettiń damý deńgeıi boıynsha álem elderiniń reıtıngisinde  Qazaqstan 28 orynda tur. Osydan eki jyl buryn, ıaǵnı 2018 jyly atalǵan reıtıngte 39 orynda turǵan edi.

     Birikken Ulttar Uıymynyń (BUU) elektrondyq úkimetti damytý ındeksi (The UN Global e-Government Development Index) — azamattarǵa memlekettik qyzmetter kórsetý úshin aqparattyq-kommýnıkaııalyq tehnologııalardy (AKT) paıdalanýda ulttyq memlekettik qurylymdardyń daıyndyǵy men múmkindikterin baǵalaıtyn keshendi kórsetkish. Eki jylda bir ret shyǵarylyp turady.

      Zertteý ártúrli elderdegi elektrondyq úkimettiń damý deńgeıi týraly derekterdi, sondaı-aq memlekettik qurylymdardyń AKT-ny paıdalanýyndaǵy úrdisterdi júıeli baǵalaýdy qamtıdy. Osy zertteýlermen qamtylǵan barlyq elder reıtıngte  kelesideı negizgi úsh kórsetkish  boıynsha jasalǵan  baǵalaý ındeksi negizinde saralanady:

1) Internet-qyzmetterdiń qamtý dárejesi jáne sapasy
2) AKT-ınfraqurylymnyń damý deńgeıi
3) Adamı kapıtal.

     Bul  elimizde aqparattyq – kommýnıkaııalyq tehnologııalardy paıdalanýda jaqsy jumystardyń júrgizilip jatqanyn ańǵartatyndaı.

Erkegúl TOQTAMURAT,
“Adyrna” ulttyq portaly

Pikirler
Redakııa tańdaýy