Dári izdeýden, dárihanaǵa kezek kútýden sharshaǵan halyq óz-ózin emdeýge kóshkeni bárimizge aıan.
Álemde medıına salasynda neshe túrli ǵylymı jańalyqtar ashylyp jatyr. Deı turǵanymen, halyq arasynda san ǵasyrlar boıy qalyptasqan dástúrli medıınada ómirsheńdigin saqtap, urpaqtan urpaqqa ulasyp kel jatqan Altabııa qara zeresiniń emdik qasıeti haqynda Paıǵambyrymyz s.a.s «Qara zere ólimnen basqa aýrýlardyń bárine em» - degen.
Endeshe, Paıǵambardyń (c.a.c) pármenine qulaq qoıý, onyń Súnnetin oryndaý árbir musylmanǵa mindetti is. Haq Paıǵambar (c.a.c) aıtyp ótken qara zereniń ózindik qupııa-syrlary, emdik hıkmetteri bar ekendigi sózsiz. Búginde halyq arasynda keńinen tanylyp otyrǵan Al-tabııa qara zeresi salqyn syǵyndy tehnologııasy arqyly,ǵylymı zertteý jumystarynan ótip qoldanysqa berilip otyr. Kúlli derttiń daýasy sanalatyn Al-tabııa qara zeresi ımýnıtetten eskirgen jasýshalardy, beloktardy, shlaktardy shyǵaryp, organızmge qajetti beloktar men jasýshalardy, olardyń ishinde belgili bir toptaǵy qannyń jasýshalarynda, qaıta qalpyna keltirip,ımýndyq júıeni nyǵaıtady. Imýndyq júıege qara zere Al-tabııanyń eń basty mindeti ınfekııalyq agentterdi joıyp, olardyń aǵzaǵa keltiretin zııanynyń az bolýyna basa nazar aýdarý kerek.
Asqazan ishek joldary aýrýlary gastrıt, pankreatıt, asqazan oıyq jarasy, shamadan tys gaz jınalý, ish qatý, ishek aýrýlarynyń qozdyrǵyshtaryn,qurttardy joıýǵa qabiletti. Ót kanalynyń tazartyp, ótte tas baılanýǵa, ót qyshyldyǵyn qalypty bólinýine kómegin tıgize otyryp, baýyr jasýshalaryn qalpyna keltiredi. Eń bastysy Al-tabııa qara zeresi baýyrǵy zııany joq.
Al-tabııa qara zere ónimi qan quramyn retteı otyryp,holesterındi tómendetýge jáne qan tamyrlarynyń qabyrǵasyn myqty etip,qan qysymyn rettep, qannyń uıýyn jáne berishtik túıinshektiń aldyn alady, gıpertonııa, ateroskleroz, varıkoz, júrektiń ıshemııalyq aýrýy, qannyń uıyýy, vegetososýdıstaıa dıstonııa, tromboflebıt, mıdyń qan aınalymynyń buzylýy sekildi aýrýlardy emdeýde jaqsy nátıje kórsetedi.
Al-tabııa qara zeresi temperatýrany tómendetý, qaqyryq túsirý, vırýsqa qarsy jáne bakterııa joıǵyshtyq áseri, bronhıt, pnevmonııa, jótel, tamaq aýrýy sekildi aýrýdardy emdeıtin qabileti týraly da atap ótken jón.
Salqyn tehnologııa ádisimen alynyp otyrǵan Al-tabııa ónimi er adamdarǵa uryqtyń sapasyn jaqsartýǵa, jynystyq belsendilik pen áleýetti arttyrýǵa kómektesedi.
Bedeýlik, qýyq asty beziniń adenomasy, qýyq asty beziniń qabynýy sekildi aýrýlardan zardap shegetin er adamdar bul ónimdi syrttaı da applekaııa túrinde paıdalana alady.Zere maıy áıelder úshin de paıdaly. Ony tutynýdyń arqasynda gormonaldy balansty qalypqa keltirip, qabynýdyń jáne tipti jynys aımaǵynda isikterdiń paıda bolýynyń aldyn alýǵa,mıoma,kıstasy bar áıeladamdar tampon esebinde paıdalana alady. Qara zeresniń dál osy túri bala emizetin analarǵa súttiń jaqsy shyǵýyna kómektesedi.
Al-tabııa ortalyǵy Almaty qalasynda ornalasqan ,zaman talabyna saı bilikti bıotehnolog mamandarmen tolyqqan. Mamandar onlaın túrde aldyn ala jazylý kestesi boıynshy tegin keńes beredi.Tapsyrys beremin deseńiz 87272255588 nómerine nemese @altabiea_kz paraqshasynda jeke nómerińizdi qaldyryp aqparat ala alasyz. Qazaqstannyń aýyl aımaǵyna jetkizý qyzmeti qarastyrylǵan.
Aqsáýle Baqytbek,
Almaty qalasy
