Tursynov Toqaevqa kınodaǵy korrýpııany jaıyp saldy

712

Naǵyz myqty jobalar syrt qalyp qoıǵan.

Belgili kınoger Ermek Tursynov feısbýk paraqshasynda "Bul tolǵanysymdy basýǵa táýekel etetin basylym shyǵa qoımas, sol sebepti eshkimge salmaq salmastan, osynda – óz paraqshama jarııalaıyn dep sheshtim. Kóshirip basam deýshiler bolsa – marhamat. Qarsy emespin. Túptep kelgende, bul bárimizge de qatysty nárse. Osynda turatyn jáne bolashaǵyn Qazaqstanmen baılanystyratyndardyń bárine, - dep jazba qalydypty.

"Adyrna" Ermek Tursynovtyń jazbasyn usynady.

Bul jolǵy aıtpaǵym ne? Aıtar sózdi prezıdenttiń ózi taýyp berdi.

Qasym-Jomart Kemeluly – shyn júrekten qurmetteıtin, baǵalaıtyn adamym – óz sóziniń birinde, ókinishke qaraı, kınematografıster ortasynda «daý kúsheıip», onyń «ishki aıtys-tartysqa ábden bókkenin» aıtty. Prezıdenttiń bul sózimen tolyq kelisemin. Daýdyń «kúsheıgeni» de, ortanyń «aıtys-tartysqa bókkeni» de ras. Biraq túsindire ketkendi jón sanaımyn – nege «kúsheıdi», nege «bókti»? «Daý-damaıdyń» sebepterin prezıdent sprıchraıterleri bile bermese kerek. Sondyqtan, naqty derekterge súıene otyryp, birneshe mysal keltireıin (bul derekter qupııa emes, ekiniń biri ashyp kóre alady). Sonda tek Qasym-Jomart Kemeluly ǵana emes, osy jaıttan beıhabar jannyń bári de máseleniń jaı-japsaryn túsiner degen úmittemin.

— 2019 jyldyń 1 qarashasy kúni NAO GPNK (Ulttyq kınony qoldaýdyń memlekettik ortalyǵy) memlekettik satyp alý portalynda «Evrazııa Fılmprodakshn» JShS-imen (atap aıtqanda, onyń dırektory Ahmetǵalıev Nurlan Bolatulymen) 69-nomerli shart jasasyp, qol qoıysty. Ortalyq tóraıymynyń jáne atalǵan JShS dırektorynyń ákeleriniń atynyń sáıkes kelýi kezdeısoq emes. Bul – Gúlnara Bolatqyzy Sársenovanyń týǵan baýyry. Shart 380 mln. teńgege jasalǵan. Aqsha bólingen. Eskerte ketetin bir jaıt: «Nartaı» jobasynyń rejısseri de, prodıýseri de – Sársenovanyń ózi.

Bul jerde memlekettik qyzmetker etıkasyna tompaq keletin bir kiltıpan bar. Týrasyn aıtqanda, Sársenova hanym ne ózdiginen bas tartyp, jeke jobasymen ǵana aınalysýy kerek edi, ne jobany birjola qoıyp, ortalyq tóraıymynyń qyzmetin ǵana atqarýy kerek edi. Ol munyń ekeýin de jasaǵan joq. Meıli, ol jaǵyn Sársenova hanymnyń aryna qaldyraıyq.

Ári qaraı kettik.

— 2019 jyldyń 10 jeltoqsanynda, qujat boıynsha, shart oryndalǵan. Esep jiberilgen. Aqsha sátimen ıgerilgen. Alaıda munda da bári múltiksiz emes.

Ertesine, «Evrazııa» JShS shotyna aqsha túsken soń, 347,5 mln teńge Gúlnara Bolatqyzynyń jeke shotyna aýdarylǵan. Jáne «qarjylaı kómektiń qaıtarymy» degen ýájben aýdarylǵan. Áıtpese bul naqty maqsatqa jumsalýǵa tıis aqsha edi. Eskertip óteıin, bul – bıýdjettiń aqshasy bolatyn. Buǵan qaramastan, jiberilgen esepti mınıstrlik eshbir suraýsyz qabyldap alǵan.

Odan ári jyljıyq.

— Bıylǵy 25 mamyrda Sársenova BAQ betinde jalyndy úndeý jarııalady. Onda tarıhymyzdaǵy osyndaı aýyr kezeńde eldiń patrıoty bolǵan jón ekenin aıta kelip, 380 mln teńgeni ashyq túrde keri qaıtarǵan. Biraz ýaqyttan keıin Gúlnara Bolatqyzy, sirá, patrıottyq sezimi órship tursa kerek, álgi 380 mln-ǵa taǵy 40 mıllıondy qosypty...

Osy bir «atymtaı jomarttyqtyń» ar jaǵynda áldebir syr jatqanyn ishki túısikpen sezdim. Shynynda da, solaı bop shyqty. Sóıtsek, sybaılas jemorlyqqa qarsy kúres komıteti G.B.Sársenovanyń ústinen qylmystyq is qozǵapty. Alaıda Gúlnara Bolatqyzy bul týraly lám dep aýyz ashqan joq. Komıtet qyzmetkerleri ony tergeýge shaqyryp, kútip otyrǵanda, ol asqan suńǵylalyq tanytyp, aýrýhanaǵa jata qaldy, tájirıbeli advokattary «páleli aqshany qaıtaryp qutylǵanyńyz durys» dep aqyl qosty. Sársenova buǵan qulaq asty da, búkil elge jar salyp, álgi aqshadan ádemi qutylmaq boldy.

Jalǵastyramyz.

— 2019 jyldyń 1 qarashasynda NAO GPNK men «Bozokfilm» JShS arasynda 71-nomerli memlekettik satyp alý týraly shart jasaldy. «Bozokfilm» jaǵynan shartqa Navkeeva Aınýra qol qoıdy. Sharttyń somasy 109 mln teńge. Keıinirek, 2020 jyldyń 18 sáýirinde osy qatysýshylar arasynda memlekettik satyp alý týraly 39-nomerli qosymsha shart jasaldy. Somasy 644 608 150 teńge.

Mundaǵy kiltıpan nede? Mynada: Navkeeva Aınýra Beıimbetqyzy – NAO GPNK tóraǵasynyń orynbasary Aıdarhan Ádilbaevtyń áıeli. Buǵan qosa «Bozokfilm» merdigerleriniń qatarynda sol Ádilbaevtyń ózine tıesili «Kanaıdar» kompanııasy da júr.

Ári qaraı kettik.

— 2019 jyldyń 2 qarashasynda NAO GPNK men «Sataı fılm» kompanııasy arasynda somasy 500 mln teńge bolatyn 72-nomerli shart jasalǵan. Bul – «Bokser» jobasy. Al sol jyldyń 7 jeltoqsanynda «Sataı fılm» álgi 500 mln-nyń esebin berip te úlgergen. Sonda bir aıǵa da jetpeıtin ýaqytta atalǵan kompanııa búkil bıýdjetti ıgerip tastaǵan ba? Onyń ústine, aqsha, ádette, birden, sol kúni aýdaryla salmaıdy ǵoı. Tájirıbeli kınoger retinde ashyq málimdeımin: bul múlde múmkin emes sharýa. Osynsha aqshany az ýaqyt ishinde ıgerý aqylǵa syımaıdy. Muny kásibı mamandar jaqsy túsinedi.

Alaıda sol jyldyń 20 jeltoqsany kúni álgi shartqa qosymsha 22 mln 885 myń teńgege kelisim jasalǵan. Sol baıaǵy «Bokser» jobasy úshin.

Odan ári jyljıyq.

— 2019 jyldyń 20 jeltoqsanynda «Atlas ınterteınment» JShS-men somasy 20 mln teńge bolatyn 87-nomerli shart jasalǵan. Nege ekeni belgisiz, portalda, Kınony qoldaý ortalyǵynyń paraqshasynda bul shartqa álgi «Bokserdiń» shyǵyn lımıti men tehnıkalyq speıfıkaııasy qystyryla qalypty. Qalaısha bulaı bolǵanyn túsindire almaımyn. Munyń artynda da jumbaq ári kúmándi áldene bar.

— 2019 jyldyń 1 qarashasynda «Tanarıs prodakshn» JShS-men, dırektory S.J.Ázimovpen 75-nomerli shart jasalǵan. Somasy 20 mln. 822 myń 545 teńge. Jobanyń ataýy – «Ustazdyń oralýy». Esep 2019 jyldyń 7 jeltoqsanynda-aq jiberilip qoıylǵan, al fılmniń ózi – joq. Túsirilmegen. Jalpy, bul Sergeı Jumabaıulyna ábden tán jaıt. Esimde, 2018 jyly ol «Oralhan Bókeı» derekti fılmine 19 mln. 943 myń teńge alǵan bolatyn. Qarjynyń jumsalý esebin mınıstrlik qabyldap aldy, al fılmdi kórgen adam joq.

Jalǵastyramyz.

— 2019 jyldyń 28 qazanynda NAO GPNK men «Baıahmetov K» IP arasynda somasy 16 mln. 560 myń teńge bolatyn 68-nomerli shart jasalǵan jáne 2020 jyldyń 23 qańtarynda 2-nomerli tap osyndaı shart 66 mln. 240 myń teńgege sol Baıahmetovpen jasalǵan. Bul shart GPNK ornalasqan ofısti jaldaý úshin jasalǵan. Syrttaı qaraǵanda munda turǵan da eshteńe joq bolýy múmkin, biraq azamat Baıahmetov K. – Gúlnara Bolatqyzynyń jeke júrgizýshisi. Jalpy, 36 adamdyq ofısti jaldaý úshin jylyna 66 mln. tóleý de, menińshe, tym artyq sekildi...

Endi Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵy qyzmetkerleriniń eńbekaqysy jóninde bir aýyz sóz.

Máselen, ortalyq tóraıymynyń keńesshisi Anna Kachkonyń (shetel azamatshasy) jalaqysy – aıyna 6 mln. 300 myń teńge. Jalaqy mólsheriniń árqıly bolýy múmkin ekenimen kelisemin. Árıne, mamannyń eńbegi sol jalaqyǵa saı bolsa ǵana. Eger Anna Kachko, aıtalyq, Stıven Spılberg bolsa, onyń aqyl-keńesi úshin men budan da kóp tóler edim. Alaıda Anna Kachko Spılberg bolmaǵandyqtan, kókeıimde kóp suraq týyndaıdy.

Túptep kelgende aıtarym:

MVK (vedomstvoaralyq komıssııa) tóraıymy bolyp mádenıet mınıstri Aqtoty Raıymqulova otyr. Fılmdi óndiriske jiberý týraly aqyrǵy sheshimge mınıstr qol qoıady. «Mınıstrdiń Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵynyń qyzmetine degen osynshama beıildi kózqarasyna ne sebep? Qordyń jibergen esepteri nege tez qabyldanady?» degen suraqtar basyma talaı ret keldi. Sóıtsem, munyń da sebebi bar eken. «Nartaı» jobasynyń kompozıtory qazirgi Mádenıet jáne sport mınıstri A.R.Raıymqulova bolyp shyqty.

Endi.

Osy máseleniń astarynda biz bilmeıtin talaı syr bar dep boljaýǵa, onyń jaı-japsaryn suraýǵa, ol saýaldardy eń joǵarǵy jaqqa – máselen, Qasym-Jomart Kemelulyna joldaýǵa haqym bar ma, joq pa? Bar dep oılaımyn. Eger meniń osy jazbada ústirt qana aıtyp ótkenderim qylmys bolmasa, qylmys degen ne sonda? Eger bul sybaılas jemqorlyq bolmasa, onda ne?

Aıtpaqshy, Sybaılas jemqorlyqqa qarsy kúres komıteti qylmystyq is qozǵady. Ony eshkim japqan joq. Tergeý-tekserý jalǵasýda. Anyqtalyp jatqan jaıttardan adam shoshıdy. Biraq Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵyndaǵy adamdar túk bolmaǵandaı óz oryndarynda jumystaryn jalǵastyryp otyr. Muny qalaı túsinemiz?

Osyǵan oraı aıtpaǵym ne?

Eger bılik kınogerlerdiń sózin tyńdamaı, ýájine qulaq aspaı, mańyzdy oryndarǵa múlde kezdeısoq adamdardy taǵaıyndaýdy jalǵastyra berse, kıno qoǵamdastyǵy «ishki aıtys-tartysqa bóge túsip», ári qaraı da «daýdan» kóz ashpaıtyn bolady. Sondyqtan da men Raıymqulovanyń, Sársenovanyń, Seıitovanyń, Ádilbaevtyń jáne taǵy basqalardyń taǵaıyndalýy sybaılas jemqorlyqty órshitip qana qoımaıdy, búkil Qazaqstan mádenıetine zııan keltiredi dep esepteımin. Bılik meniń osy sózderimdi eskerip, odan qorytyndy shyǵarmaıynsha bul pikirimnen qaıtpaımyn. Osyndaı qatelikterdi boldyrmaý kerektigi jóninde, áıtpese jemqorlyq qaýpiniń zor ekeni týraly men Prezıdent mańaıyndaǵy jaýapty adamdarǵa «myń-mılon» ret aıtqanmyn da. Biraq sózime qulaq asqan jan bolmady. Amal joq, máseleni búkil qoǵam aldyna shyǵaryp, «kórdińizder me, aqyry ne bolǵanyn?» dep ashyq aıtýǵa májbúrmin. Rasynda da, Prezıdent kınoqoǵamdastyqty aıyptasa, kınoqoǵamdastyq osy saýaldardy Prezıdentke qoıýǵa haqyly. Saldar degen bar, sebep degen bar. Sebep – kadr saıasatynda jatyr. Ádil irikteı almaýda jatyr. Aramshóp egip alyp, raýshangúl ósip shyǵady dep kútý – aqymaqtyq.

Endi ne isteımiz?

Birinshiden, osynyń bárine toqtaý salý kerek. Esh aqylǵa syımaıtyn jaıttar bolyp jatyr. Kınoqoǵamdastyq bárin kórip-bilip, biraq ańysyn ańdyp qana, únsiz otyr, al bılik eshteńe jasamaıdy.

Ekinshiden, menińshe, pıtchıng nátıjelerin joıyp, ótinimderdi qaıta qaraý qajet. Jáne ony basqa sarapshylar keńesi qaraýǵa tıis. Qazirgi keńes Ulttyq kınony qoldaý ortalyǵy basshylarynyń «bulyńǵyr» áreketteriniń jeteginde ketip, óz qaýqarsyzdyǵyn tanytty.

Sarapshylar keńesine tek kásibı mamandardy ǵana emes, naǵyz ádil, prınıpti adamdardy da tartý kerek. Jaı ánsheıin qara kóbeıtip otyrǵandar ádil tórelik ete almaıdy. Ortalyq basshylyǵynyń mádenıet mınıstriniń ruqsatymen «tyqpalap ótkizgen» solaqaı sheshimderine belgili bir dárejede sondaı jigersiz sarapshylar da kináli.

Men Ortalyqtyń qazirgi basshylyǵy búkil quramymen ornynan ketýge tıis dep esepteımin.

Men pıtchıng nátıjelerin joıýmen birge, búkil usynylǵan ótinimderdi qaıta qaraý kerek dep esepteımin, óıtkeni talaı naǵyz myqty jobalar syrt qalyp qoıdy. Sheshýshi kezeńge múlde túsiniksiz biraz nashar kartınalar ótip ketti. Keıbir jobalar fınalǵa tipti sarapshylar keńesin aınalyp ótti. Iaǵnı, kóp nárse sarapshylar bas qosqan kabınette emes, múlde basqa kabınetterde sheshildi. Aqyrynda sarapshylar keńesinde sheshýshi daýys joq bolyp shyqty. Ol tek keńes berýmen nemese pikir qosýmen shekteledi. «Keńesi» men «pikiri» esh eskerilmese, ondaı keńestiń keregi ne?

Ári qaraı kettik...

Jalǵasy bar...

Ermek TURSYNOV, Qazaqstan Kınematografıster Odaǵynyń tóraǵasy

Pikirler
Redakııa tańdaýy