Salmaqty oı, saralanǵan pikir

559

Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń «Ana tili» aptalyǵyna bergen suhbatyn muqııat oqyp shyqtym. Onyń ana tilin damytý jolynda osy basylymnyń qyzmetkerlerine bergen joǵary baǵasymen kelisemin. Shynynda, bul gazet ómirge kelgen alǵashqy kúninen bastap til máselesin kóterip, onyń muńyn halyqqa da, bılikke de jetkizýmen keledi. Sondyqtan Prezıdenttiń gazet qyzmetkerleriniń eńbegine jyly lebiz bildirgeni oryndy dep sanaımyn.

Prezıdent óz sózinde ana tiliniń Memlekettik mártebesi týraly óziniń oıyn ashyq aıtty. Shynynda bul máselede basqalardy elemeı, syńarjaq ketýge bolmaıdy. Bizde qazir qazaq halqynyń úlesi kóp bolǵanymen tilimizdiń yqpaly tómen ekenin moıyndaýymyz kerek. Al attandap, orys tiliniń qazirgi mártebesin tómendetip, qazaq tilin ǵana joǵary kótermek bolsaq, ol teris tıimdilik beredi. Óıtkeni, belsendi arenada júrgen qazaqtardyń kóbi ana tilin jetik meńgermegen. Onyń ústine bul bizdegi separatıvtik pıǵyldyń óristeýine muryndyq bolady. Sondyqtan, kóp nárseni dabyraıtpaı, júıeli túrde istegen durys.

Shynynda bizde qyzýqyndylyq pen urandatýshylyq basym. Al ondaılarmen tabysty nátıjelerge qol jetkizý qıyn. Biz aqyldy alystan izdemeı ózimizben taǵdyry da, talqysy da kóp halyqtardan alýymyz kerek. Sonyń ishinde ásirese, prezıdent aıtqandaı, ózbekten úırenemiz kóp. Olardyń eptiligi men ıkemdiligi qazirgi zamannyń suranystaryna tolyq jaýap beredi. Kezinde olarda da bılik oryndarynan oryssha sóıleý talap etildi, olardyń da barlyq elıtasy balalaryn oryssha oqytty. Alaıda óz tilderin eshkimi umytqan joq, tipti berik yntymaqtarynyń arqasynda ózgelerdi ózderine ıkemdep aldy.
Al biz ózimizdi ózimiz kem tutyp, basqalardyń sońynan dalaqtap kettik. Sonyń salqynynan áli kúnge aryla almaı kelemiz. Adam barlyq kemistikti aldymen óz boıynan taýyp, aldymen óziniń, jaqynynyń boıyndaǵy sondaılardy jeńse – bárin de eńserýge bolady. Men til janashyrymyz, memlekettik tildi qoldaý kerek, qorǵaý kerek dep aıǵaılap júretin talaı qurbymnyń balalary nemese nemereleri tek qana oryssha sóıleıtinin kórip tań qalyp júremin. Keıbireýlerine jurtqa dáris aıtpas buryn ózińniń otbasyńdy túzeseńshi dep aıtyp ta qalamyn. Biraq ózderine kelgende ondaılar kóńil aýdarmaıdy da, ózgelerdiń jat tilde sóılegenine yza bolyp júretin qylyqtaryna tań qalasyń.

Men Prezıdenttiń suhbatyndaǵy myna pikirlerge de qatty rıza boldym. Mysaly, ol qazaq tiliniń qoǵamdaǵy qajettilin arttyrý qajet dedi. Ol úshin memlekettik qyzmetke kásibıligimen qosa «qazaq tilin jaqsy biletin azamattarǵa basymdyq berý kerek», dedi. Naǵyz búgingi kúnniń talaby osy. Sonymen birge ol «qazaq tilin jaqsy biletin ózge ult ókilderin qoldaýymyz kerek. Olardy Parlamentke, ókiletti organdarǵa saılap, memlekettik qyzmet júıesindegi joǵary laýazymdarǵa taǵaıyndap, memlekettik nagradalarmen marapattap otyrǵanymyz durys», dedi. Bul da óte oryndy. Qazir ózge ulttyń jastary arasynda qazaq tilinde taza sóıleıtinderin kórgende qatty rıza bolamyn. Mine, solardy barynsha qoldaý kerek.
Jalpy, Prezıdent Q.Toqaevtyń suhbaty - halyqqa oı salatyn, salmaqty, tereń oıly, jan-jaqty pikirler. Ol sanaly adamdardy beı-jaı qaldyrmasy anyq.

Sáýle MÁLIKOVA,
Soltústik Qazaqstan memlekettik
arhıviniń dırektory

Pikirler
Redakııa tańdaýy
Basqa materıaldar