Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jónindegi memlekettik komıssııa qurylatyn boldy.
Bul jóninde búgin Memleket basshysy Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnine oraı joldaǵan úndeýinde aıtty.
Men tarıhshy retinde Prezıdenttiń bul bastamasyn qoldaımyn. Jazyqsyz jazalanǵandar shyn máninde de júıeli zertteýdi qajet edi. Meniń ózim de Saıası qýǵyn-súrginge ushyraǵan Alash zııalysynyń urpaǵy bolamyn.
Sondyqtan da bul kún men úshin erekshe. Iaǵnı, atalarymyz atý jazasyna tartylǵan, aýyr kún. Jyl saıyn osy jazyqsyz jandardyń árýaǵyna quran baǵyshtap, januıamyzben eske alamyz.
Prezıdent Q.Toqaev atap ótkendeı, Keńes zamanynda ómir súrgen halyqtarǵa «úlken terror» orasan zor qasiret ákeldi. Zulmat jyldarda Qazaqstanǵa KSRO-nyń túkpir-túkpirinen bes mıllıonnan astam adam jer aýdaryldy. 100 myńǵa jýyq azamatymyz qýǵyn-súrginge ushyrap, sonyń 20 myńnan astamy atyldy.
- Tarıhı ádildikti qalpyna keltirý jumystaryn aıaqtap, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý úshin arnaıy memlekettik komıssııa qurýdy tapsyrdym. Biz jazyqsyz jazalanǵandardyń árqaısysyn este saqtaý arqyly ǵana kemel keleshekke jol ashamyz. Bolashaqtyń berik negizi Táýelsizdikten bastaý alady. Ótken ǵasyrdaǵy eń qıly kezeńniń birinde jazyqsyz japa shekkenderdiń rýhyna taǵzym etý – barshamyzdyń perzenttik boryshymyz, - dedi Prezıdent.
Memleket basshysy bergen tapsyrmaǵa saı, endi ata-babalarymyz jónindegi tyń derekterdi tarıh betterine shyǵarýǵa ózim de atsalysatyn bolamyn.
Óıtkeni bul bizdiń elimizdiń tarıhy. Egemendiktiń ońaı kelmegeniniń aıǵaǵy. Osy arqyly Táýelsizdiktiń qadirin uǵynatyn bolamyz.
Álibek SEIDEHAN,
Tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor
