Dáýren Tileýhan. Jumbaq

1927

Dáýren TILEÝHAN- 2000 jyldyń 28 qazanynda Aqtóbe oblysy, Áıteke bı aýdanyna qarasty Kórpe aýylynda dúnıege kelgen. Halyqaralyq  «Altyn qalam» ádebı baıqaýynyń «Jyldyń úzdik poezııasy»  atalymynyń jeńimpazy. “Óleń—sózdiń patshasy...” respýblıkalyq onlaın músháıranyń 1-oryn ıegeri.  «Saǵynysh sybyry» kitabynyń avtory.  Q.A.Iasaýı at. HQTÝ-niń  stýdenti.

 

                          

                       TAǴDYR

           Men bolsam kettim aqyn bop,

Azyraq baqytsyzdaý bop...

Tólegen AIBERGENOV

 

Uǵam sosyn...Aqyn bolý degeniń

Bal tatyǵan baqytsyzdyq eken ǵoı...

Ádil BOTPANOV

 

 

Mekerlikte myń san amal jatsa da,

Men Óleńdi qıǵanym joq basqaǵa...

Kókirekke kókten túsken appaq Nur—

Jalynamyn, jarty jolda tastama!

 

Sharshaǵanda mıym qatqan myń oıdan,

Mán taba almaı myna ómirden muńaıǵam...

Qandaı baqty tile deısiń, sen endi,

Tún men muńǵa telip qoıǵan Qudaıdan?!

 

Tańǵajaıyp ertegideı erke kún

aıaqtaldy...

Tappaı júrek derti emin.

Barlyǵynyń baıansyzyn bildirgen—

Taǵdyrymnyń eń ejelgi serti—Ólim!

 

Nurmen qýyp qarańǵyny kónergen,

«Men ólmeımin!» desem,

maǵan sener me eń?!

Amalshydan aýlaq júrip sol úshin—

Adaldyqqa arqa súıep kelem men!

 

Ǵasyrlarǵa estilsin dep izgi únim,

Jyltyr sózden úmitimdi úzdi Muń...

Baıansyzda basqa qonǵan jalǵyz baq—

Qosh kelipsiń baldaı BAQYTSYZDYǴYM!

 

*  *   *

 

(Júregimdi jaýlaǵan bir qyz bar-tyn)

Jataqhana…

Jaryqsham…

Muńly yzǵar…

Tún…

Baıyzy joq bozamyq bulttarymnyń,

Jabyǵynan syǵalap juldyzdar tur.

 

Juldyzdar tur,

Deıtindeı: “qaıda gúliń?..”

Shyraq etip jartykesh Aı jaryǵyn —

Sarsań oıǵa salynyp qaldym endi,

Muńyn muńdap qaıdaǵy-jaıdaǵynyń…

 

Maıda samal syrymdy alyp qashyp,

Taldyrmash boıjetkenge bolyp ǵashyq—

Kóńilder kóktem ánin  qatar shyrqap,

Kóshede turdyq talaı qol ustasyp…

 

Júrýshi ek jamandaǵan eldi eskermeı,

Bolar ma barlyq ýaqyt sol keshterdeı?

Kórigi — kóńilimmen úıleskendeı,

Sezimi — senimimmen  selbeskendeı?

 

Júregin jaryp shyǵyp bar nalasy—

Jylar, sosyn jymııar,

Tań qalasyń…

Qoshtasý — qımastyqtyń eń aýyry,

Kezdesý — saǵynyshtyń jan-daýasy…

 

 

 

 

 

Lázzat taýyp sol jaıly ár ýaıymnan,

Tata bergiń keledi-aı baldaı ýdan.

Jadaý kóńil jadyrap qalsyn endi:

“Súıeıinshi jaryǵym mańdaıyńnan!..”

 

ALǴAShQY QAR. AQYRǴY KEZDESÝ

 

Iá, solaı…

«Eń baqytty janmyn»—dep eń.

Aqyry, jan jýylmaı jańbyrmenen—

Báribir arylmadyń saǵynyshtan,

Báribir baǵynbaıdy Taǵdyr degen…

Ishinen myń sulýdyń unap eń Sen!..

Bul kún de buldyr tartyp tynady erteń.

Tanymaı ótseń qazir jarar edi-aý,

Aldyńnan abaısyzda shyǵa kelsem.

Janymdy jylytpaıdy solmas úmit,

Jalǵyz-aq júregim bar—

Ol da sýyq…

Eshkimge aıtpaı ketsem, qandaı jaqsy ed,

Eshqaıda aparmaıtyn jolǵa shyǵyp!..

Daýa tilep jazylmas jan jarama,

Men, bálkim, umytarmyn sonda ǵana…

Eser jel elesimdi eske salsa

Sen sonda jolǵa qara,

Qarǵa qara!

Sátterdi alyp-ushqan—almastyrar,

“Átteńdi” saǵynyshqa jalǵastyrar,

Aqyrǵy kezdesýdiń kýágeri

Túrkistanǵa qar jaýdy—

Alǵashqy qar!..

Ózekti órtegende ómir–ústem,

Kóńilim qalǵan kezde kóp júristen:

«Esil dúnıe eshqashan kirletpegen

Aq qardaı bola alsam ǵoı»—

Deımin ishten…

Amal ne, kónbegenmen Taǵdyr áste,

Túsedi aýyq-aýyq jańbyr eske.

…Ne deıin, sen de aman bol, qaıran arý,

Qoshtasqan Qarashada, qarly keshte!..

 

 

*  *  *

 

...Erke kúnniń elesindeı estegi–

Kórkem beıneń kóz aldymnan óshpedi...

Júregimdi Jalǵyzdyqta joǵalttym

Aıaýlym-aı, kesh meni!

Kirpigińnen kirbiń kórip kúrsindim,

Janaryńda jatqany ǵoı bir syrdyń.

Ekeýmizge endigi ómir—ókinish

ekendigin bilsin kim?!

Seni izdesem—mekenińde Muń júrer,

Meni izdeseń—tunjyraǵan Túndi kór!..

Ekeýmizge endigi ómir—ólmeli

ekendigin kim biler?!

 

 

AÝYLDY AŃSAÝ–2

 

Qańǵyryp qaıbir mańda taǵdyr aıdap,

Máńgirip malynǵanda men bir oıǵa —

Alystap ata jurttan  qalǵandaımyn,

Kóshimdi burady ekem endi qaıda?!

 

Tobasy túspeıtuǵyn tańdaıdaǵy,

Ájimi — taǵdyrtektes mańdaıdaǵy

Qaıran ana, kúrsintip qaı-qaıdaǵy,

Ulyńdy ańsadyń ba shalǵaıdaǵy?..

 

Baqytyn bazynalas muńnan surar,

Qalamǵa Qudaıym ǵoı — qylǵan syńar.

...Kenjetaıyn eske alyp ákem de endi,

Temekisin tutatyp turǵan shyǵar.

 

 

Kúlimdep kúnshyǵystan kórinse kún,

Tym qysqa ekenińdi  "ÓMIR" seniń —

Eske alyp, qaıta-qaıta duǵamdy oqyp,

Ájem jatqan molaǵa soǵýshy edim.

 

Balalyǵy jan bilmes jyraqta qap,

Qonady qaıda baryp quraq-qanat?!

Sýalǵan janaryndaı qart adamnyń,

Qyzyl kún kókjıekke qulap barad...

 

Jalǵanda ne bar deısiń oıdan aýyr?..

Arman emes — jaıdy ustap, Aıǵa barý.

Jumaqtaı júrektegi jaıly meken —

Men seni saǵyndym ǵoı Qaıran AÝYL!!!

 

*   *  *

 

Bárin sonyń túske balap, bálkim men—

jolda júrmin arty—azap ta,

aldy—Muń.

Endi mine, biz órtengen ár Túnnen–

terip kelem Qýanyshtyń qaldyǵyn.

Shoqqa aınaldy shalajansar ot-Úmit,

kókiregimde kóldeı Muń.

Sen turmysqa shyqty deıdi el—

ó - ti - rik!

Eshbirine senbeımin!..

Mıǵa kirmeı kóńildi Oı,

tyńdadym ba-eı ózgelerdiń ósegin.

...sondaı Sulý bop júretin ediń ǵoı,

sondaı Sýyq bop ketkeniń ne seniń?..

Eı, júregim, úmitińdi úzbeshi,

(bilip turyp búldiredi keıde adam.)

Qateliktiń Qaıǵysy emes, bizdi osy—

Durystyqtyń Azaby ǵoı qınaǵan.

Azabym ba—kóńilimnen ketpeýiń?

Tabylmaı júr jan emi.

Ókinish sol—órtke oranǵan ótkenim,

Seni esime saldy búgin - ádeıi!..

Rels-ómir: arty—alys ta,

aldy—uzaq

Bálkim, men de baqytyma az qaldym(?)

Qımas sáttiń elesi júr (jalǵyz-aq!)—

perronynda Vokzaldyń...

 

 

 JUMBAQ

 

Bári jumbaq—

senbesim, sene alarym...

(Osy kúzde, bilmeımin, ne bolaryn?..)

Túneginde qaldyrǵan mahabbattyń—

júregińe,

janym-aý, kele me áliń?!

Saǵynyshym sanamdy sergitken kún—

Tátti bolsa deýshi edim men kútken Muń.

Jaraly jannyń mynaý jazasy azdaı,

Qasiretti qasyńa ertip keldiń.

Dertti júrek doǵarmaı dúrsildeýin,

Qaıǵymdy ishtim,

qalǵansha qur súlderim!

Úrkek únsizdigińe úzdigetin—

Sen sezseń ǵoı—sátterdiń kúrsingenin...

Ańsaý degen sezimdi shyǵarǵan kim?!

(Uıqymdy urlaı beredi uzarǵan Tún...)

Perishteden kem kórmeı súısem,

ol da—

Tumsa tazalyǵyńnan shyǵar, bálkim?..

Qaıta-qaıta qaıtalap muńdy Óleńdi,

Tunjyraýmen qanshama túnder óldi.

Saǵan jetip,

qalǵanda sońǵy qadam—

Qulaı berem,

Qudaı-aý, bul ne boldy?..

Sonda kóńil jaı tabar—

sabyrym kep,

(Tileýimdi berse eken Táńirim tek...)

Bálkim, baqyt ne ekenin bilermin men—

Mańdaıyńnan súıgende:

«JARYǴYM» dep!..

 

 

   SYBYR

 

“Quryp ketkir óleńdi jazam beker…”

Meıirhan Aqdáýletuly

 

Kóp aıybym kósher qandaı amalǵa?..

Sanaı-sanaı sarǵaıady sanam da...

Abaılamaı aǵat ketip, ot basyp,

Talaı-talaı jas úıirdim janarǵa.

 

“Aqynsyń!” dep qaqqanda jurt arqamnan,

Keýdemsoqtaı shalqyp jattym shalqamnan.

...Ýa, Qara Óleń!

Shatpaq jazǵan shaldýar,

Qadirińdi qaıdan uqsyn nár tamǵan?!

 

Myń sulýdy jyrǵa qosyp máz bop ek,

(Qaıdasyń sen

bekzada óner, baǵzy ádep?!)

Ókpelegen júrek baıǵus júr qazir:

«Búıtken Óleń quryp ketsin, jazba!» dep...

 

Jelbirese ýaqyt-keme jelkeni,

Ermen qaıǵy ezip barady eńseni.

Essiz kópti emeksiter jalǵyz sóz—

“Máńgilik El!”—

Eń tamasha ertegi!

 

Úrkek-úmit janarynan muń syrǵyp—

"Azatpyz!" dep qymsyndyq ta kúrsindik...

Syrtqa shyqpaı, sybyr etken keýdemniń,

Sol tusynda ólip ketti bir shyndyq!

 

Tátti únderge masattanyp qoǵamdyq,

Jat tilderge jutyldyq ta, joǵaldyq.

...Sertten taıyp syzat salsam men saǵan,

Keshir meni OBAL jáne

ADALDYQ!

 

 

       ANTINOMIIa

 

Jazǵyra almas júregim ketken "dosty"

Tek aıaımyn—janaryń tókken jasty.

Bul qalada bári bar—

Tek sen joqsyń...

Tek sen joqsyń...

Qudaı-aý, netken jaqsy!..

 

Sezim bulqyp, oı qalqyp alyp-ushqan,

Saǵynyshtyń sen jaıly - bári dushpan!

Kóshelerde keptelgen kólikterdeı,

Sanam ishi—san kúdik sabylysqan...

 

Búgin de uzaq boı jazyp júrgim keldi,

Eske alarmyz erteń-aq bul kúnderdi.

Ańsadyń ne sharshadyń qyzyqtyrmas,

Aqtóbege—báribir!

Bildiń be endi?!

 

"Joqqa" sińip, jutylǵan habarymdaı,

Saǵynyshtyń sap-salqyn samalyndaı,

Úmitińdi úgitip, úrkitetin—

Oıladyń ba qatal dep qala mundaı?!

 

Oılamadyń...

Oı qamad(y) dertten jaman:

Oralýǵa bolmas pa ótkenge adam?

Bul qalada bári bar—

Tek sen joqsyń...

Tek sen joqsyń...

Qudaı-aý, netken jaman!..

 

 

  QULYN-ShAQ

 

Qaıtesiń, qý túlkideı qubylsa kún?..

Báribir baq-baıansyz, ǵumyr-saǵym…

Aılasyn asyra almas jalǵan ómir,

Qaıdasyń, qumǵa aýnaǵan qulyn-shaǵym?..

 

Alǵaýsyz shattyǵymdy ańsap nebir,

Armansyz tátti kúndi ańsap nebir,

Sarǵaısa sartap bolǵan saǵynyshym—

Men endi ne isteı alam?..

«Sap-sap kóńil!..»

 

 

Dám tatyp súıinishten, kúıinishten

Biz solaı ótemiz be tynyp ishten?..

Jazıra jazyq qalar jadymyzda,

Jańbyrda jalańaıaq júgirisken…

 

Daýam bop dala-muńnan emdep alǵan—

Túnde de tynym bermes mendegi arman.

Beıitke baılap ketken oramaldaı,

Bólshegi júregimniń sende qalǵan!..

 

Týǵan jer!

Týǵan dala, topyraǵym!

(Qaıran jas qaıdan bilsin opynaryn?..)

…Kóz aldym kúreń tartyp, aýyldy ańsap,

Bozaryp balkonda únsiz otyramyn…

 

 

 SÓZSIZ

«O, eslı b bez slova

Skazatsıa dýshoı bylo mojno!..»

© A.Fet

 

Júrekte—jamaý-qaıǵy,

janarda—muń,

Jazam dep ólmes óleń taǵy aldadym.

Jarq etken jan sáýlemniń jaryǵym-aı,

«Shirki-in, sózsiz jetkizsem saǵan bárin!..»

 

Qaıyqtaı qańyraǵan jaǵalaýda,

Qaıteıin, arman bolyp qalar ol da.

Sen ediń—sıqyr sezim,

sol sezimniń—

Teńeýin til men júrek taba alar ma?..

 

Órtengen túnderim kóp sodan meniń,

Sen úshin sodan beri kóp áýremin.

Uıqasty, tirkesti de qajet qylmas,

Júrektiń qupııasy bolar dedim.

 

Sol Júrek bolmasa eger muń syzdaǵan–

Kúnshil-baq, kisápir-jyl qunsyz maǵan.

Bilerim— jalǵan sezim, jyltyr sózden,

myń ese artyq bizdiń Únsiz ǵalam!..

 

Tapqandaı baqytynyń bárin sodan,

Sabyrǵa kelmes, sirá, saǵynsa adam.

...Ózińsiz kóńilsiz kún kesheremdi—

Tek únsiz jetkizsem ǵoı, janym, saǵan!...

 

(... Qaıteıin...)

"Adyrna" ulttyq portaly

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy